|
Küla on maa-asula, mis hakkas tekkima nooremal rauaajal (umbes 800-1200 a. peale Kristust), s.o. muistsel iseseisvuse ajastul. Arvatakse, et sel ajal olid asustatud kõik suuremad külad. Palupera vallas nimetatakse sel ajal eeskätt Hellenurme küla, mis on arvatavasti ka vanim. Külade eesotsas olid külavanemad, kes kutsusid ohu korral kokku ka malevaid. Lõuna-Eesti külades oli tavaliselt 5-10 talu.
Küla moodustavad tema piires asuvad majapidamised. Majapidamiste paiknemise järgi eristatakse ahel-, haja-, rida-, sumb- ja tänavkülasid. Asendi järgi aga metsa-, ranna- jt. külasid.
Palupera valla piires asuvates külades on üldjuhul majapidamised hajali, seega nimetatakse neid hajuküladeks.
Kui Eestis keskmiselt on küla pindala 9,3 km2, siis Palupera vallas on küla keskmiselt 9,5 km2. Suurim küla on Neeruti (1608 ha) ja väiksem küla on Mäelooga (323 ha).
Palupera vallas olevate külade nimed on mujal Eestis vähe levinud ning on kohapealse tähtsusega. Külal on kolm funktsiooni: haldus-, asustus- ja majandusfunktsioon.
- Atra 43 elanikku - küla esindaja Ellen Lõhmus
- Astuvere 17 elanikku - küla esindaja Kaido Lokk
- Hellenurme 174 elanikku - küla esindaja ...
- Lutike 33 elanikku - küla esindaja ...
- Makita 23 elanikku - küla esindaja Jaan Reidolf
- Miti 20 elanikku - küla esindaja Liia Lõhmus
- Mäelooga 44 elanikku - küla esindaja Annely Jaani
- Neeruti 73 elanikku - küla esindaja Margus Keldo
- Nõuni 259 elanikku - küla esindaja Marika Viks
- Palupera 199 elanikku - küla esindaja Kauni Ljovina
- Pastaku 45 elanikku - küla esindaja Helju Voolaid
- Päidla 92 elanikku - küla esindaja Nikolai Metslind
- Räbi 59 elanikku - küla esindaja Astrit Kukk
- Urmi 57 elanikku - küla esindaja Ene Sillaste
Kokku elab Palupera vallas 1138 inimest (01.01.2010 seisuga)
Külavanema statuut (avaneb uues aknas)
|
Sihtnumbrite otsing: 
Külad 
