Hellenurme raamatukogu ajalugu Trki E-mail

Hellenurme rahvas on pdnud hariduse poole. Koos kirjatarkuse arenguga kasvas rahva huvi raamatute vastu. 19. sajandi keskel ei olnud kigil inimestel vimalik endale raamatuid soetada ning neid kidi laenutamas tolleaegsetelt koolmeistritelt ja vallakirjutajatelt selleprast tekkis Hellenurmes mte osta raamatuid hiseks kasutamiseks. Rahalist abi loodeti kohalikult misnikult, akadeemik Alexander Theodor von Middendorffilt, kes oli vabameelne mees ja suhtus eestlastesse vrdlemisi hsti.

15. augustil 1867 lks Hellenurme rahvas koos laulukooriga kohaliku misniku snnipevale. Kaasas olnud koolmeistrid Rahi ja Karl Glck (eestindatult Pedak) tegid misnikule ettepaneku aidata kaasa Hellenurme raamatukogu asutamisel. Misnikule meeldis see mte vga: ta andis raha 50 raamatu ostmiseks ja laskis misa puusepal teha nende paigutamiseks mahuka raamatukapi. Raamatukapp pandi koolimajja Pidla-Paluojal ja nii hakkaski 1867. aastal Hellenurme vallakooli juures tegutsema raamatukogu. Raamatuid hakkas laenutama koolipetaja.

Kuna lugejaid oli enam-vhem samapalju kui raamatuid, siis otsustati viimaseid juurde osta. Selleks hakati suuremates knides korraldama rahvapidusid, kus esinesid laulukoor (mida juhatas ka kunstnik Konrad Mgi isa, kes oli Hellenurme misa asevalitseja) ja nitering. Pidude sissetulekud lksid raamatukogule uute raamatute soetamiseks. Peagi oli raamatuid 200 ringis. Teada on ka ks esimestest raamatukogu lugejatest talumees Juhan Posti, kelle kolmanda plve jreltulija Anni Posti (Kurvits) on ametis olnud ka Hellenurme raamatukogu juhatajana.

Raamatukogu ttas 1903. aastani, millal vallas kis revident Riiast. Selgus, et raamatukogul puudus ametlik tegutsemisluba. Tsaarivalitsuse ksul raamatukapp pitseeriti ja viidi vallamajja hoiule. Rahvas muukis aga raamatukapi lahti ning kandis suurema osa raamatuid enne laiali, kui raamatukogu sai ametliku tegutsemisloa.

26. septembril 1909 otsustati Hellenurme Haridusseltsi Pe peakoosolekul asutada raamatukogu ja selleks otstarbeks mrati 75 rubla. Ametliku tegutsemisloa saamine vttis aega. Liivimaa kubermanguvalitsuselt saadi 13. juunil 1914 kuberneri poolt allkirjastatud tegevusluba, mille alusel lubati Jurjevi kreisis Rngu vallas Kirmi klas raamatukogu avada. Raamatukogu esimeseks juhatajaks sai Hendrik Urm, kes oli teeninud tsaariarmees (mida tol ajal juhatajalt nuti). Raamatukogu loomisega tuli otsast alata: jlle peohtud, teenitud raha eest raamatute ostmine, nende laenutamine.

Vrdlemisi palju andmeid raamatukogu kohta prineb 1919. aastast. Raamatukogu oli kigile avatud phapeviti kella 15-17. Lugemismaks oli 1 mark 3 kuu eest, lugejatelt kautsjoni ei vetud. Ruumipuuduse tttu raamatukogu juures lugemistuba ei olnud. Raamatute laenutusthtaeg oli 4 ndalat ja le aja kes olnud raamatu eest oli trahv 1 penn peva eest. Raamatukogus oli 431 eksemplari raamatuid, neist 141 kitetud ja 290 kitmata. Ilukirjandust oli 187 eksemplari. Lugejatele laenutati ka kitmata raamatuid, seda kuni lehtede lahtiminekuni. Raamatukogul oli 30 tarvitajat (sh 4 koolipilast). Laenutusi oli 1919. aastal 347.

1919. aasta rahaline sissetulek oli 8.50 marka, sellest lugemisrahana 6 marka ja trahvirahana 2.50. Vljaminekuid ei olnud. Raamatukoguhoidjaks oli gmnaasiumiharidusega petaja, kes ei saanud selle t eest mingit tasu. Raamatukogus oli olemas inventariraamat. Kogus olevate raamatute kohta olid nimestikud nii jaoskondade kui thestiku jrgi. Laenutatud raamatud mrgiti raamatusse, kus igal lugejal oli oma leheklg. Raamatukogu varandust hinnati kokku 3000 margale, millest raamatud moodustasid 2200 ja mbel 800 marka. Raamatukogutd takistas kohaste ruumide puudus ja aineline kitsikus.

1922. aastal tuli iga raamatu laenutamise eest raamatukogule tasuda 2 senti. Lugejaks astumisel veti tagatiseks kuni 2 krooni. Raamatukoguhoidjad vahetusid pidevalt, kuni 1922. aastal asus tle Peeter Vrva, kes ttas sellel kohal kuni 1945. aastani. 1925. aastal veti Hellenurme Hariduse seltsi Pe raamatukogu avalikkude raamatukogude nimekirja, selleks slmiti Palupera vallavalitsusega vastav leping. Kogu Eesti Vabariigi esimese perioodi asus raamatukogu Hellenurme misa peahoones.

1945. aastal viidi raamatukogu le Hellenurme koolimajja (endisesse Hellenurme misa aedniku majja, samas majas on asunud ka vennastekoguduse palvemaja), kus see asub praeguseni. Raamatukogu ksutuses oli 2 ruumi: raamatute paigutamiseks ja lugemistoaks. Sja ajal lks palju raamatukogu raamatuid kaotsi, peale sda hakati suure hooga kogusid taastama. 1944. aasta lpus oli raamatukogus lugejaid 22 (neist lapsi 5), raamatuid arvel 620 (neist ji tagastamata 195) ning laenutusi 135. 1945. aasta lpus oli raamatukogus lugejaid 169 (neist lapsi 108), klastusi 473 ja laenutusi 967. Raamatuid saadi juurde 221 ja kogust kustutati 9. Raamatukogus korraldati 18 raamatunitust, 32 ettelugemist, 5 bibliograafilist levaadet ja 12 kirjandushtut.

Alates 1945. aastast on raamatukogu juhatajana ttanud Kalju Pder, Anni Posti (Kurvits), Harry-Hedman Tuvi, E. Mll, Valve Sikk, Aksel Laul, Ilse Kulla jt. 1957. aastal asus raamatukogu juhatajaks Valve Tiirik, kes ttas sellel kohal kuni 1983. aastani. Valve Tiiriku isa vanaisa oli koolipetaja Karl Pedak, kes kis misniku jutul palvega Hellenurme raamatukogu asutada. Valve Tiiriku ajal korraldati raamatukogus kohtumisi kirjanike ja teiste kultuuritegelastega ning pandi suurt rhku tle lastega. Raamatukogu juures tegutses laste snakunstiring, lastele korraldati erinevaid kirjandushommikuid. 1966. aastal korraldati raamatukogu eestvttel Hellenurmes esimene sjaveteranide austamishtu.

1967. aastal valmistati raamatukogu 100. aastapevaks album raamatukogu endiste ttajate mlestuste ja fotodega. Kogutud materjalidest koostas Valve Tiirik juubelinituse, kus olid vljas ka vanemad silinud raamatukogu raamatud: poolkdunenud nahkmbrises puukaantega 1848. aastal Heinrich Laakmanni trkikojas trkitud Tarto-ma-kele Laulo-Ramat, Carl Robert Jakobsoni Kolm isamaaknet (1870) ainus raamatukogu esimese templiga silinud teos E. A. Volki Ernst Renani Jeesuse elu (1907). Nende raamatute edasine saatus on teadmata, raamatukogus neid igal juhul praegu ei ole. EKP Valga Rajoonikomitee broo ja Valga Rajooni TSN Titevkomitee autasustasid Hellenurme raamatukogu aukirjaga seoses raamatukogu 100. aastapevaga ja saavutatud edu eest elanikkonna kultuurilisel teenindamisel.

1975. aasta septembris viidi Valga rajooni raamatukogud le tsentraliseeritud ssteemile ja Hellenurme raamatukogu nimetati mber klaraamatukoguks. 1976. aastal asutati Eesti NSV Raamatuhingu Hellenurme algorganisatsioon, mis korraldas kirjandushommikuid, bibliograafialevaateid, raamatute arutelusid ja temaatilisi htuid. 1977. aastal oli Hellenurme raamatukogus 6900 raamatut ja 244 lugejat. Paljude raamatusprade lugejakaardilt vis leida 100 ja enamgi aastasissekannet.

Aastatel 1983-2005 oli raamatukogu juhatajaks Tiia Kroonberg (Valve Tiiriku ttar). 1985. aastat iseloomustavad jrgmised arvud: raamatukogus arvel 8321 raamatut, lugejaid 230 (sh lapsi 83), klastusi 1430, laenutusi 5701 (sh lastele 1718), koduteenindust tehti 12 inimesele, ritusi korraldati 107 (sh lastele 55). Hellenurme haruraamatukogul oli 1 laenutuspunkt Palupera 8-klassilises koolis.

Suuremaid ritusi viidi lbi koos kultuurimajaga, kus olid selleks sobivad ruumid. 1980. aastatel korraldati kirjandushtuid kohvilaua ja tantsuga. Meeldejvamad olid kohtumine kirjanik Ain Kaalepiga ning htu Albert Uustulndi laulude ja raamatutega. Raamatukogu korraldas lastele kirjandushommikuid Palupera koolis ja kirjandushtuid raamatukogus, samuti toimusid mitmed joonistusvistlused ja ettelugemised.

Alates 1992. aastast on Hellenurme klaraamatukogu Palupera vallavalitsuse alluvuses. 1994. aastat iseloomustavad arvud: kogus raamatuid 10 282, lugejaid 160 (sh lapsi 66), klastusi 1267 (sh lastelt 551), laenutusi 6821 (sh lastele 1692), koduteenindust tehti 14 inimesele, korraldati 37 nitust (neist 18 lastele) ja 5 lasteritust. Vrreldes 1985. aastaga oli suurenenud raamatute ja laenutuste arvukus. 

2002. aasta lpus sai Hellenurme raamatukogu 2 arvutit ja printeri. Internetihenduse sai raamatukogu 2003. aastal ja siis avati lugejatele ka 1 arvutiga Avalik Internetipunkt. 2004. aastal soetati raamatukoguprogramm RIKS ja alustati raamatute andmete sisestamist andmebaasi. Alates 2005. aastast ttab Hellenurme klaraamatukogu juhatajana Asta Jesaar, kes alustas 2006. aastal elektroonilist laenutust.

2008. aasta seisuga oli raamatukogus avalik internetipunkt 2 arvutiga ja WiFi-leviala. Raamatukogul oli 138 kasutajat, nendest lapsi 31. Raamatukogu klastusi oli 3128, laenutusi 16451 (perioodika 9602), neist lastele 1790. Vaatamata kasutajate arvu vhenemisele on vrreldes 1994. aastaga suurenenud tunduvalt klastuste ja laenutuste arvukus. Raamatukogus oli arvel 6400 raamatut. Raamatukogu juhataja ttab 0,5 kohaga.

 

Viimati uuendatud ( laupev, 21 november 2009 )