Hellenurme raamatukogu ajalugu Trüki E-mail

Hellenurme rahvas on püüdnud hariduse poole. Koos kirjatarkuse arenguga kasvas rahva huvi raamatute vastu. 19. sajandi keskel ei olnud kõigil inimestel võimalik endale raamatuid soetada ning neid käidi laenutamas tolleaegsetelt koolmeistritelt ja vallakirjutajatelt – sellepärast tekkis Hellenurmes mõte osta raamatuid ühiseks kasutamiseks. Rahalist abi loodeti kohalikult mõisnikult, akadeemik Alexander Theodor von Middendorffilt, kes oli vabameelne mees ja suhtus eestlastesse võrdlemisi hästi.

15. augustil 1867 läks Hellenurme rahvas koos laulukooriga kohaliku mõisniku sünnipäevale. Kaasas olnud koolmeistrid Rahi ja Karl Glück (eestindatult Pedak) tegid mõisnikule ettepaneku aidata kaasa Hellenurme raamatukogu asutamisel. Mõisnikule meeldis see mõte väga: ta andis raha 50 raamatu ostmiseks ja laskis mõisa puusepal teha nende paigutamiseks mahuka raamatukapi. Raamatukapp pandi koolimajja Päidla-Paluojal ja nii hakkaski 1867. aastal Hellenurme vallakooli juures tegutsema raamatukogu. Raamatuid hakkas laenutama kooliõpetaja.

Kuna lugejaid oli enam-vähem samapalju kui raamatuid, siis otsustati viimaseid juurde osta. Selleks hakati suuremates küünides korraldama rahvapidusid, kus esinesid laulukoor (mida juhatas ka kunstnik Konrad Mägi isa, kes oli Hellenurme mõisa asevalitseja) ja näitering. Pidude sissetulekud läksid raamatukogule uute raamatute soetamiseks. Peagi oli raamatuid 200 ringis. Teada on ka üks esimestest raamatukogu lugejatest – talumees Juhan Posti, kelle kolmanda põlve järeltulija Anni Posti (Kurvits) on ametis olnud ka Hellenurme raamatukogu juhatajana.

Raamatukogu töötas 1903. aastani, millal vallas käis revident Riiast. Selgus, et raamatukogul puudus ametlik tegutsemisluba. Tsaarivalitsuse käsul raamatukapp pitseeriti ja viidi vallamajja hoiule. Rahvas muukis aga raamatukapi lahti ning kandis suurema osa raamatuid enne laiali, kui raamatukogu sai ametliku tegutsemisloa.

26. septembril 1909 otsustati Hellenurme Haridusseltsi „Püüe” peakoosolekul asutada raamatukogu ja selleks otstarbeks määrati 75 rubla. Ametliku tegutsemisloa saamine võttis aega. Liivimaa kubermanguvalitsuselt saadi 13. juunil 1914 kuberneri poolt allkirjastatud tegevusluba, mille alusel lubati Jurjevi kreisis Rõngu vallas Kirmi külas raamatukogu avada. Raamatukogu esimeseks juhatajaks sai Hendrik Urm, kes oli teeninud tsaariarmees (mida tol ajal juhatajalt nõuti). Raamatukogu loomisega tuli otsast alata: jälle peoõhtud, teenitud raha eest raamatute ostmine, nende laenutamine.

Võrdlemisi palju andmeid raamatukogu kohta pärineb 1919. aastast. Raamatukogu oli kõigile avatud pühapäeviti kella 15-17. Lugemismaks oli 1 mark 3 kuu eest, lugejatelt kautsjoni ei võetud. Ruumipuuduse tõttu raamatukogu juures lugemistuba ei olnud. Raamatute laenutustähtaeg oli 4 nädalat ja üle aja käes olnud raamatu eest oli trahv 1 penn päeva eest. Raamatukogus oli 431 eksemplari raamatuid, neist 141 köitetud ja 290 köitmata. Ilukirjandust oli 187 eksemplari. Lugejatele laenutati ka köitmata raamatuid, seda kuni lehtede lahtiminekuni. Raamatukogul oli 30 tarvitajat (sh 4 kooliõpilast). Laenutusi oli 1919. aastal 347.

1919. aasta rahaline sissetulek oli 8.50 marka, sellest lugemisrahana 6 marka ja trahvirahana 2.50. Väljaminekuid ei olnud. Raamatukoguhoidjaks oli gümnaasiumiharidusega õpetaja, kes ei saanud selle töö eest mingit tasu. Raamatukogus oli olemas inventariraamat. Kogus olevate raamatute kohta olid nimestikud nii jaoskondade kui tähestiku järgi. Laenutatud raamatud märgiti raamatusse, kus igal lugejal oli oma lehekülg. Raamatukogu varandust hinnati kokku 3000 margale, millest raamatud moodustasid 2200 ja mööbel 800 marka. Raamatukogutööd takistas kohaste ruumide puudus ja aineline kitsikus.

1922. aastal tuli iga raamatu laenutamise eest raamatukogule tasuda 2 senti. Lugejaks astumisel võeti tagatiseks kuni 2 krooni. Raamatukoguhoidjad vahetusid pidevalt, kuni 1922. aastal asus tööle Peeter Värva, kes töötas sellel kohal kuni 1945. aastani. 1925. aastal võeti Hellenurme Hariduse seltsi „Püüe” raamatukogu avalikkude raamatukogude nimekirja, selleks sõlmiti Palupera vallavalitsusega vastav leping. Kogu Eesti Vabariigi esimese perioodi asus raamatukogu Hellenurme mõisa peahoones.

1945. aastal viidi raamatukogu üle Hellenurme koolimajja (endisesse Hellenurme mõisa aedniku majja, samas majas on asunud ka vennastekoguduse palvemaja), kus see asub praeguseni. Raamatukogu käsutuses oli 2 ruumi: raamatute paigutamiseks ja lugemistoaks. Sõja ajal läks palju raamatukogu raamatuid kaotsi, peale sõda hakati suure hooga kogusid taastama. 1944. aasta lõpus oli raamatukogus lugejaid 22 (neist lapsi 5), raamatuid arvel 620 (neist jäi tagastamata 195) ning laenutusi 135. 1945. aasta lõpus oli raamatukogus lugejaid 169 (neist lapsi 108), külastusi 473 ja laenutusi 967. Raamatuid saadi juurde 221 ja kogust kustutati 9. Raamatukogus korraldati 18 raamatunäitust, 32 ettelugemist, 5 bibliograafilist ülevaadet ja 12 kirjandusõhtut.

Alates 1945. aastast on raamatukogu juhatajana töötanud Kalju Põder, Anni Posti (Kurvits), Harry-Hedman Tuvi, E. Mäll, Valve Sikk, Aksel Laul, Ilse Kulla jt. 1957. aastal asus raamatukogu juhatajaks Valve Tiirik, kes töötas sellel kohal kuni 1983. aastani. Valve Tiiriku isa vanaisa oli kooliõpetaja Karl Pedak, kes käis mõisniku jutul palvega Hellenurme raamatukogu asutada. Valve Tiiriku ajal korraldati raamatukogus kohtumisi kirjanike ja teiste kultuuritegelastega ning pandi suurt rõhku tööle lastega. Raamatukogu juures tegutses laste sõnakunstiring, lastele korraldati erinevaid kirjandushommikuid. 1966. aastal korraldati raamatukogu eestvõttel Hellenurmes esimene sõjaveteranide austamisõhtu.

1967. aastal valmistati raamatukogu 100. aastapäevaks album raamatukogu endiste töötajate mälestuste ja fotodega. Kogutud materjalidest koostas Valve Tiirik juubelinäituse, kus olid väljas ka vanemad säilinud raamatukogu raamatud: poolkõdunenud nahkümbrises puukaantega 1848. aastal Heinrich Laakmanni trükikojas trükitud „Tarto-ma-kele Laulo-Ramat”, Carl Robert Jakobsoni ”Kolm isamaakõnet” (1870) ainus raamatukogu esimese templiga säilinud teos E. A. Volki „Ernst Renani „Jeesuse elu”” (1907). Nende raamatute edasine saatus on teadmata, raamatukogus neid igal juhul praegu ei ole. EKP Valga Rajoonikomitee büroo ja Valga Rajooni TSN Täitevkomitee autasustasid Hellenurme raamatukogu aukirjaga seoses raamatukogu 100. aastapäevaga ja saavutatud edu eest elanikkonna kultuurilisel teenindamisel.

1975. aasta septembris viidi Valga rajooni raamatukogud üle tsentraliseeritud süsteemile ja Hellenurme raamatukogu nimetati ümber külaraamatukoguks. 1976. aastal asutati Eesti NSV Raamatuühingu Hellenurme algorganisatsioon, mis korraldas kirjandushommikuid, bibliograafiaülevaateid, raamatute arutelusid ja temaatilisi õhtuid. 1977. aastal oli Hellenurme raamatukogus 6900 raamatut ja 244 lugejat. Paljude raamatusõprade lugejakaardilt võis leida 100 ja enamgi aastasissekannet.

Aastatel 1983-2005 oli raamatukogu juhatajaks Tiia Kroonberg (Valve Tiiriku tütar). 1985. aastat iseloomustavad järgmised arvud: raamatukogus arvel 8321 raamatut, lugejaid 230 (sh lapsi 83), külastusi 1430, laenutusi 5701 (sh lastele 1718), koduteenindust tehti 12 inimesele, üritusi korraldati 107 (sh lastele 55). Hellenurme haruraamatukogul oli 1 laenutuspunkt Palupera 8-klassilises koolis.

Suuremaid üritusi viidi läbi koos kultuurimajaga, kus olid selleks sobivad ruumid. 1980. aastatel korraldati kirjandusõhtuid kohvilaua ja tantsuga. Meeldejäävamad olid kohtumine kirjanik Ain Kaalepiga ning õhtu Albert Uustulndi laulude ja raamatutega. Raamatukogu korraldas lastele kirjandushommikuid Palupera koolis ja kirjandusõhtuid raamatukogus, samuti toimusid mitmed joonistusvõistlused ja ettelugemised.

Alates 1992. aastast on Hellenurme külaraamatukogu Palupera vallavalitsuse alluvuses. 1994. aastat iseloomustavad arvud: kogus raamatuid 10 282, lugejaid 160 (sh lapsi 66), külastusi 1267 (sh lastelt 551), laenutusi 6821 (sh lastele 1692), koduteenindust tehti 14 inimesele, korraldati 37 näitust (neist 18 lastele) ja 5 lasteüritust. Võrreldes 1985. aastaga oli suurenenud raamatute ja laenutuste arvukus. 

2002. aasta lõpus sai Hellenurme raamatukogu 2 arvutit ja printeri. Internetiühenduse sai raamatukogu 2003. aastal ja siis avati lugejatele ka 1 arvutiga Avalik Internetipunkt. 2004. aastal soetati raamatukoguprogramm RIKS ja alustati raamatute andmete sisestamist andmebaasi. Alates 2005. aastast töötab Hellenurme külaraamatukogu juhatajana Asta Jõesaar, kes alustas 2006. aastal elektroonilist laenutust.

2008. aasta seisuga oli raamatukogus avalik internetipunkt 2 arvutiga ja WiFi-leviala. Raamatukogul oli 138 kasutajat, nendest lapsi 31. Raamatukogu külastusi oli 3128, laenutusi 16451 (perioodika 9602), neist lastele 1790. Vaatamata kasutajate arvu vähenemisele on võrreldes 1994. aastaga suurenenud tunduvalt külastuste ja laenutuste arvukus. Raamatukogus oli arvel 6400 raamatut. Raamatukogu juhataja töötab 0,5 kohaga.

 

Viimati uuendatud ( laupäev, 21 november 2009 )