Liivimaa töömess 27.09.2014

Projekt - Palupera kogukond aktiivsemaks atraktiivsemas mõisakooli kompleksis

Kalmistuportaal

 Tankla.net

Hellenurme noortekeskuse ja kogu valla noorte info lehel Palupera noored (http://noored.palupera.ee)

NB! Nõuni kandi tegemistest saab lugeda Facebookist

Euroveeb

 Politsei- ja Piirivalveameti üldine info telefonil 612 3000

Otepää Teataja


Palupera vallavalitsus on liitunud Rohelise Energiaga ja toetab seeläbi taastuvate energiaallikate laialdast kasutamist.


Vaata Hulkuv loom

Kanal Valgamaa turism Youtube'is




 
Nõuni raamatukogu ajalugu Trüki E-mail

22. juunil 1922 esitasid Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi asutajad Paul Raudsepp, Karl Uibo ja Aleksander Tamm palve Tartu-Võru Rahukogule registreerida seltsi põhikiri. Sama aasta 19. juulil vastas rahukogu Vana-Otepää Vallavalitsusele kirjaga, milles teatas, et „Rahukogu Seltside registreerimis osakond palub juuresolevat Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi põhikirja Vana-Otepää vald Nõuni k. elutsevale Paul Raudsepp`ale väljaanda ja selle juurde 100 marka kuulutusemaksu, 6 marka kantselei posfiini ja 6 marka templimaksu sisse nõuda. P. Raudsepp`a allkiri ühes 112 margaga tuleb Rahukogule tagasi saata“. 1923. aasta 12. jaanuari „Riigi Teataja“ teavitab, et Nõuni Rahvaraamatukogu Selts registreeriti 26. juulil 1922.

Seltsi avamise koosolek toimis 10. septembril 1922 Päidla Laulu ja Mängu Seltsi ruumides.  Rahvaraamatukogude seltside eesmärgist kõnelesid Aleksander Tamm ja Andres Rõõm. Põhikirja luges ette Aleksander Tamm. Esimesel koosolekul võeti vastu 36 seltsi liiget, liikmemaksuks sai 50 marka. Valitud eestseisusesse kuulusid teiste seas esimehena Andres Rõõm ja raamatukoguhoidjana  Villem Susi. Samal aastal moodustati komisjon, mis hakkas tegelema raamatute ostmisega. Otsustati osta „Noor Eesti Kirjastuse” laost Tartust 5000 marga eest raamatuid. Kuna seltsil polnud võimalik kogu summat korraga maksta, siis jäädi võlgu, mis hiljem tasuti. Aasta lõpuks oli seltsil 55 liiget. Seltsi sissetulekuteks olid iga-aastased liikmemakud, korjandused, annetused, peoõtute tulud, näitused. Tulusid kasutati raamatute ostmiseks, köitmiseks, ruumide üüriks, raamatukogu mööbli soetamiseks aga ka peoõhtute korraldamiseks.
  
Päidla Laulu ja Mängu Selts (asutatud 1902) andis tasuta kasutada ühe oma ruumi, mille kohalikud taluperemehed remontisid. Hendrik Aarike andis seltsile laenuks raamatukapi. Kroonikakirjutaja Hans Nugin märkis, et eelmise sajandi lõpul oli piirkonna hariduslik ja kultuuriline tase ümbruskonnast 25 aastat ees. 1871. aastal kirjutas Fr. R. Kreutzwald oma kirjas A. Schiefnerile: ,,Ilmalikul eesti kirjandusel on minekut ja ainult Liivimaal, nimelt Viljandi ja Tartu maakonna Otepää kihelkonnas. Seal on nii ,,Kalevipoeg“ kui ka „Eesti rahva ennemuistesd jutud” oma lugejate ringi  leidnud“.

1936. aastal viidi raamatu-aasta raames läbi raamatute loendus, mille kokkuvõtted näitasid, et Päidla vallas oli lugemisealisi inimesi 644, kellel käis 154 ajalehte ja 114 ajakirja. Raamatukogudest laenutati aasta jooksul 841 raamatut ning soetati 142 teost. Valla raamatukogude raamatute üldarv oli 5017, selle sisse arvestati ka valla kolme kooli raamatukogud. Teada on, et Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi eestseisuse esimeesteks valiti: 1924., 1926. ja 1927. aastal Mihkel Kruus ning 1929. aastal Jaan Raudsepp. Raamatukoguhoidjateks valiti nimetatud aastatel: August Susi; Leopold Arike ja Karl Urm; Karl Lomp; Mihkel Kruus. 1928. aastal võeti vastu ,,Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi poolt ülalpeetava avaliku raamatukogu  tarvitamiskorra määrus“. 1931. aastal asutati seltsi juurde spordiring, osteti spordivarustust (kuul, ketas) ja viidi läbi spordivõistlusi. Aastatel 1933-1940 oli eestseisuse esimeheks Ferdinand Kõll ja raamatukogujuhatajad Johannes Jägel ja Paul Prikker. Raamatukogu paiknes Nõuni koolimajas.
 
Seltsi 30. oktoobri 1940 koosoleku päevakorras oli tegevuse lõpetamine. Seltsi esimees Ferdinand Kõll tegi teatavaks, et Otepää vallavalitsuselt on tulnud korraldus Nõuni Rahvaraamatukogu Seltsi likvideerimiseks. Seltsi vara seis üleandmisel oli: 376 raamatut, 2 raamatukappi, puhkpilli komplekt, raha kassas 8,61 kr. ja avaliku raamarukogu kassas 42,21 kr. Edasise raamatukogu tegutsemise kohta andmed katkevad. Rahva küsitluse tulemusena on teada, et raamatukogus töötasid Leida Kukk, Robert Urm ja Paul Viires. Milline oli tolleaegse raamatukogu juhataja töö saame teada Tartumaa Kultuuriosakonna ringkirjast 28. augustist 1946: „Raamatukogudes alustada tööd alates 1. sept. järgmistel tingimustel a) et raamatukogud oleksid lahti 3-4 päeva nädalas, b) et raamatukogus toimuks massiline töö, et lugejate arv pidevalt tõuseks ning ühiskondlik-poliitilise kirjanduse % tõuseks. Rahvamajade ja raamatukogude juhatajatel kokku koguda kõik vana paberi tagavarad, kondid ja muu utiilikaup ning see üle anda ,,Sojuzutil“ Tartu  kontorile.” Ringkiri 27. detsembrist 1946: „Kõigis raamatukogudes avada agitpunkt. Need sisustada vastavate loosungitega ja kirjandusega ning esitada tööplaan kinnitamiseks.”
       
15. novembril 1948 kinnitati Tüki Raamatukogu juhatajaks August Kukk ja seati sisse raamatukogu põhinimestik, mille järgi oli kogus aasta lõpul 342 raamatut. 1954. aastal tuli raamatukogu juhatajaks Vaike Hödrejärv (Kruus). Ta võttis agarasti osa ka kultuurimaja tööst, lõi kaasa näitemängudes, estraadiringis, lauluansamblis, juhatas karaktertantsuringi aga oli ka majandi viljakoristustöödel abiks viljakoormate kaalujana. 1960. aastal ehitati Nõuni kultuurimajale juurdeehitus ja raamatukogu sai uued avaramad ruumid.

Mare Vaino alustas raamatukogus tööd 1975. aastal. 1976. aastal muudeti raamatukogu nimi Nõuni Raamatukoguks ja alates 1990. aastast on raamatukogu juhatajal 0,5 kohta. Vaike Viks töötas  Palupera vallas sotsiaaltöötajana ja määrati 1995. aastal ka Nõuni raamatukogu juhatajaks. 1999. aastal kolis raamatukogu endise Nõuni kolhoosi kontorihoonesse. Raamatukogu sai endale teisel korrusel avarad ruumid, kust avaneb vaade kaunile Nõuni järvele. Raamatukogule osteti samal aastal arvuti ja „Kirjasto 3000“ tarkvara ning algas kogu andmete sisestamine. Avati ka Avalik Internetipunkt, kuhu jätkus nii noori kui ka vanemaid huvilisi.

2003. aastal autasustati Vaike Viksi kui Valgamaa parimat raamatukoguhoidjat. 2004. aastaks mindi üle täielikule „Kirjasto” elektoonilisele kataloogile. Samal aastal võeti kasutusele raamatukoguprogramm „Riks“ ja hakati raamatuid laenutama elektrooniliselt. Kogu teavikute arv oli 7505, laenutsi 3163 ja kasutajaid 160. Kontorihoone müümise järel jäi raamatukogu rendipinnale ning Palupera vald otsustas ehitada raamatukogule uued ruumid. 2008. aasta detsembris hakati Nõuni kultuurimaja juurde ehitama Nõuni Külaraamatukogu Infokeskust. Raha taotleti Kohaliku Omavalitsuse Investeeringute Toetusfondist. Projekti maksumuseks kujunes  5,1 miljonit krooni, millest riigi osalus oli 4,2 milj. kr. ja Palupera valla omafinantseering 0,9 milj. kr. Hoone valmimise tähtaeg on 2009. aasta juuli. See peaks olema viimane kolimine ja raamatukogu saaks oma maja ja kaasaegselt sisustatud  ruumid.


 

Viimati uuendatud ( laupäev, 03 oktoober 2009 )