|
Küla on maa-asula, mis hakkas tekkima nooremal rauaajal (umbes 800-1200 a. peale Kristust), s.o. muistsel iseseisvuse ajastul. Arvatakse, et sel ajal olid asustatud kõik suuremad külad. Palupera vallas nimetatakse sel ajal eeskätt Hellenurme küla, mis on arvatavasti ka vanim. Külade eesotsas olid külavanemad, kes kutsusid ohu korral kokku ka malevaid. Lõuna-Eesti külades oli tavaliselt 5-10 talu.
Küla moodustavad tema piires asuvad majapidamised. Majapidamiste paiknemise järgi eristatakse ahel-, haja-, rida-, sumb- ja tänavkülasid. Asendi järgi aga metsa-, ranna- jt. külasid.
Palupera valla piires asuvates külades on üldjuhul majapidamised hajali, seega nimetatakse neid hajuküladeks.
Kui Eestis keskmiselt on küla pindala 9,3 km2, siis Palupera vallas on küla keskmiselt 9,5 km2. Suurim küla on Neeruti (1608 ha) ja väiksem küla on Mäelooga (323 ha).
Palupera vallas olevate külade nimed on mujal Eestis vähe levinud ning on kohapealse tähtsusega. Külal on kolm funktsiooni: haldus-, asustus- ja majandusfunktsioon.
- Astuvere 15 elanikku - küla esindaja Kaido Lokk
- Atra 50 elanikku - küla esindaja Ellen Lõhmus
- Hellenurme 166 elanikku - küla esindaja ...
- Lutike 28 elanikku - küla esindaja ...
- Makita 23 elanikku - küla esindaja Jaan Reidolf
- Miti 17 elanikku - küla esindaja Liia Lõhmus
- Mäelooga 46 elanikku - küla esindaja Annely Jaani
- Neeruti 69 elanikku - küla esindaja Margus Keldo
- Nõuni 251 elanikku - küla esindaja Marika Viks
- Palupera 191 elanikku - küla esindaja Kauni Ljovina
- Pastaku 45 elanikku - küla esindaja Helju Voolaid
- Päidla 100 elanikku - küla esindaja Nikolai Metslind
- Räbi 59 elanikku - küla esindaja Astrit Kukk
- Urmi 56 elanikku - küla esindaja Ene Sillaste
Kokku elab Palupera vallas 1116 inimest (01.01.2012 seisuga)
Külavanema statuut (avaneb uues aknas)
|
Sihtnumbrite otsing: 
Külad 
