Volikogu

Palupera Vallavolikogu istung toimub 22. augustil 2014
 algusega kell 16.00 Palupera vallamajas.

Istungi  päevakord:
  1. Hankekord Palupera vallas kehtestamine.
  2. Palupera valla terviseprofiil 2014 I lugemine.
    Terviseprofiil
  3. Maavara kaevandamisloa kehtivusaja pikendamisele arvamuse andmine Miti kruusamaardla Palupera kruusakarjääri mäeeraldisele.
  4. Palupera farmi (kat tun 58201:002:1360) kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine.
    Otsuse eelnõu
  5. Muud küsimused (info reservfondi vahendite kasutamisest, vallavara võõrandamisest jm).
Vambola Sipelgas
Volikogu esimees




 

Kalkulaatorid

Keskkonnamõjude hindamine Trüki E-mail

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) üldine eesmärk on leida kavandatava tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivse keskkonnamõju vahel kompromiss, mis hoiaks negatiivse mõju võimalikult madalal tasemel. Seetõttu on KMH muutunud arendustegevust lubamise otsustamisel loomulikuks osaks.
 
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju tuleb hinnata juhul, kui tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju keskkonnale, kusjuures keskkond tähendab nii loodus-, sotsiaal-, majanduslikku kui ka kultuurilist keskkonda. Seega – kui ei olda veendunud, et tegevusega negatiivset mõju ei kaasne, tuleb algatada KMH.
KMH vajadus tekib enamasti, kavandades uusi hooneid ja rajatisi, maakasutuse senist muutmist, tootmisseadmete installeerimist ja/või tehnoloogia muutmist -  konkreetsemalt:

  •  strateegiliste planeerimisdokumentide (strateegia, arengukava, tegevuskava, programm vm. dokument, mis vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis¬süsteemi seaduse kriteeriumitele) ja planeeringute koostamisel. Sel juhul on tegemist keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (edaspidi KMSH);
    o ehitusprojekti koostamisel, mille eraldi osaks on vajadusel KMH aruanne;
  •  „keskkonnaloa“ (välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, kompleksluba, kaevandamisluba, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise luba) taotlemisel;
  •  projektide (raha)taotluste koostamisel.
    KMH teostamise vajaduse otsustab otsustaja (tegevusloa andja – olenevalt loast kohalik omavalitsus, keskkonnateenistus või keskkonnaministeerium), lähtudes seadusandluses kehtestatust (näiteks tootmismahud ja tegevused, mille puhul on KMH vajalik) ning kaalutlusõigusest.


Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" fikseerivad loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevustest ja mahtudest, mille puhul KMH teostamine on üldjuhul kohustuslik. Paraku on ka selles loetelus tegevusi (näiteks veekogu süvendamine, raadamine ja rannajoone muutmine), mille puhul tegevuse „kriitilist“ mahtu ei ole toodud.
Otsustaja on kohustatud igakordselt analüüsima ja vajaduse korral lugema keskkonnamõju oluliseks (ning seepärast nõudma KMH läbiviimist), lähtudes tegevuse eeldatava keskkonnamõju ulatusest, asukohast ja selle keskkonnatingimustest, tehnoloogilisest tasemest ja muudest aspektidest. Seega peab omavalitsus praktiliselt iga detailplaneeringu menetlemisel (vähemalt algatamisel ja kehtestamisel), ehitusloa väljastamisel ja  keskkonnaloa (seisukoha andmise) puhul kaaluma keskkonnamõjude olulisust ja otsustama, millises mahus ja viisil keskkonnaküsimustega tuleb arvestada.

Ka KMH algatamata jätmise otsus tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Kui KMH vajalikkus on selgunud, peab ettevõtja/arendaja leidma keskkonnamõju hindajaks litsentseeritud KMH eksperdi. Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/145686  on Eestis hetkel kehtiva KMH litsentsiga ekspertide andmed.
KMH-t korraldab ning KMH-ga seotud kulud tasub arendaja - detailplaneeringu koostamisest, ehitusprojekti koostamisest, keskkonnaloa taotlemisest huvitatud isik. Ekspert võib oma töösse kaasata ka teisi erialaspetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav.
Enamasti on valitud eksperdi üheks esimeseks olulisemaks tööks KMH programmi koostamine. Programm sisaldab üldjuhul 1) valdkonnad/teemad, mida KMH käsitleb; 2)  avalikustamise kava ja kogu protsessi tõenäolise ajalise kulgemise. Heas praktikas antakse sageli ülevaade ka käsitletavate teemade käsitlusdetailsusest, plaanitavatest lisauuringutest, KMH töögrupist ning kontaktandmed, mis on avatud suhtlemiseks kõigile huvilistele.
KMH algatamise korral koostab arendaja koos eksperdiga (eksperdirühmaga) KMH lähteülesandena KMH programmi, milles tuleb ära nimetada KMH käigus hinnatavad objektid – kavandatava tegevuse võimalikud alternatiivid, võimalikud keskkonnaelemendid (nt taimestik, loomastik jne), mida kavandatav tegevus võib mõjutada jms.
Programm avalikustatakse ning see läbib ka järelevalve. Kõigil huvitatud isikutel on õigus programmi ning muude asjassepuutuvate materjalidega tutvuda, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Selleks korraldatakse vähemalt kaks nädalat kestev avalik väljapanek ning pärast seda avalik arutelu. Avalikustamisel esitatud märkustega ja küsimustega tuleb arvestada – programmi tuleb parandada ja täiendada, küsimustele vastata. Ettepanekuid ja küsimusi esitanud isikutele peavad arendaja ja ekspert ka kirjalikult selgitama, kas ja kuidas laekunud märkustega arvestati. Kui märkustega ei olnud võimalik arvestada, tuleb seda põhjendada.
Pärast programmi avalikustamist esitab arendaja programmi heakskiitmiseks KMH järelevalvajale, s.o Keskkonnaministeeriumile või maakondlikule keskkonnateenistusele. Järelevalvaja hindab programmi vastavust kehtestatud nõuetele ja piisavust kavandatava tegevuse KMH-ks, samuti ka menetluse (sh avalikustamise) korrektsust. Esinenud puudused tuleb kõrvaldada.
 
Heakskiidetud programmi alusel hindab ekspert kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning koostab hindamistulemuste kohta KMH aruande. Aruandes tuleb põhjalikult hinnata kavandatava tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatava keskkonna seisundit ning seda, kas ja mil määral see võib tegevuse elluviimisel muutuda. KMH-l üks olulisemaid osi on tegevuse reaalsete alternatiivsete võimaluste analüüs – kas kavandatavat tegevust on võimalik ellu viia teisiti, kui arendaja on seda välja pakkunud. Alternatiivsed lahendused võivad erineda asukoha, suuruse, tehnoloogia vm. poolest.
 
Kui hindamise tulemusena selgub, et tegevuse elluviimisel võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, peab ekspert ka kaaluma, kas seda on võimalik leevendada või vältida ning kui tõhusad vastavad meetmed võivad olla. Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb KMH-l eelkõige arvestada selle ala kaitse eesmärki, st. looduskeskkonna kaitse on sotsiaalsete küsimuste ees „eelistatum“.

Arendajal tuleb meeles pidada, et KMH ekspert ei ole arendaja „poolel“ olev konsultant, vaid erapooletu, erinevate huvigruppide (sh sageli abstraktne üldine/avalik huvi või looduse huvi) vahelist õiglast tasakaalu otsiv ekspert, kelle töö tulemused on täiendavaks informatsiooniks otsustajale. Seega, arendaja ei saa (vaatamata teostatava töö eest tasumisele) nõuda eksperdilt „sobiva“ hinnanguni jõudmist.

Eksperttöö tulemusel koostatava KMH aruande valmimisel esitatakse see otsustajale (olenevalt juhtumist kas Keskkonnaministeerium, maakondlik keskkonnateenistus või kohalik omavalitsus), korraldatakse aruande avalik arutelu ning pärast avalikkuse poolsete ettepanekute lisamist edastatakse aruanne järelevalve teostajale (olenevalt juhtumist kas keskkonnaminister või maakondlik keskkonnateenistus).

Järelevalve teostaja teeb saadud materjalide alusel otsuse aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta.

Võttes arvesse KMH tulemusi ja järelevalvaja poolt esitatud keskkonnanõudeid, teeb otsustaja otsuse kavandatava tegevuse lubamise ja tingimuste kohta (näiteks loa väljastamine) või mittelubamise kohta. Otsustajal tuleb meeles pidada, et KMH-s toodud seadustele ja konkreetsetele normidele tuginevad nõuded on loomulikult kohustuslikud, kuid osa järeldustes esitatust on soovituslik ja otsustajale täiendavaks informatsiooniks kaalutlusotsuse tegemisel. Seega, otsustaja võib seadusandluse raames teha KMH-s soovitatust erineva otsuse.

Pärast positiivset otsust (loa väljastamine) võib arendaja alustada kavandatud tegevust. Kui arendaja ei asu 2 aasta jooksul tegevust ellu viima, tuleb alustada uut KMH protsessi.
KMSH aruandest saab otsustaja teavet planeeringu lahenduse elluviimisest tekkivate võimalike keskkonnamõjude kohta. KMSH protsess elavdab ka arutelu tehiskeskkonna arendamise üle ning juhib tähelepanu võimalikele konfliktidele planeeringu (või hanke) elluviimisel. Konfliktide ennetamine ja looduskeskkonna eripäraga arvestamine planeeringuprotsessi käigus tagab pikaajalise ja säästva arengu.
KMSH eesmärk ei ole mitte takistada planeeringu kehtestamist, vaid:

  •  hinnata planeeritava(te) tegevus(t)e keskkonnakaitseabinõude tõhusust;
  •  juhtida tähelepanu tegevuse(te)ga seonduvatele võimalikele keskkonnakahjustustele;
  •  anda hinnang planeeringu vastavusele kehtivate keskkonnakaitseseaduste ja –määrustega;
  •  määratleda ala keskkonnataluvus - pakkuda välja konkreetseid meetmeid võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.


Kui seadusega sätestatud keskkonnameetmete rakendamisel osutub planeeringu elluviimine esialgu kavandatud kujul mõttetuks või võimatuks, saab protsessi käigus vaadelda alternatiivvariante. Planeeringu tellija, koostaja ja avalikkus saavad teada, millist mõju avaldaks ühe või teise arengustsenaariumi elluviimine loodus- ja tehiskeskkonnale. Et otsuse tegemise varasemas staadiumis on kavandatut odavam muuta, on otstarbekas vaadelda alternatiivvariante juba planeeringu koostamise alguses. See väldib kehtiva planeeringu hilisemat muutmist või projekti elluviimise komplitseeritust esialgu kavandatud asukohas.

 

 

 

Viimati uuendatud ( pühapäev, 25 märts 2012 )