Volikogu

Palupera Vallavolikogu istung toimub 11. veebruaril 2016
 algusega kell 16.00  Palupera vallamajas
  1. Palupera valla 2015. aasta eelarve II lugemine ja vastu vtmine.
    Eelarve seletuskiri
    Mruse eelnu
    Lisa 1: 2016 aasta eelarve
  2. Vallavanemale ttasu mramine.
    Otsuse eelnu
  3. Palupera Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine.
    Otsuse eelnu
  4. Palupera Vallavalitsuse palgajuhendi kehtestamine.
    Mruse eelnu
  5. Palupera valla 2015. aasta raamatupidamise konsolideeritud aastaaruande auditeerija mramine.
    Otsuse eelnu
  6. Muud ksimused (valla elanike prdumine Hellenurmes, vljakuulutatavate riigihangete hankedokumentide tutvustamine jm)
    Vallaelanike prdumine
    Vastus prdumisele
Vambola Sipelgas
volikogu esimees
 

Kalkulaatorid

Kommunaalmajandus Trki E-mail

Kommunaalmajanduse valdkonnas on kohaliku omavalitsuse philesanneteks:

VEEMAJANDUS

Veevarustus, kvaliteetse joogivee ja heitvee kanaliseerimine on majanduslikult kulukas ettevtmine, mis toimub pikaajalise ja phjendatud kava kohaselt. Palupera valla hisveevrgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava neb Palupera vallas ette 3 vee- ja kanalisatsiooni arenduspiirkonda: Hellenurme, Nuni ja Palupera.

hisveevrgi teenustega varustatud elanike arv:

asula nimetus elanike arv VK-s 01.01.2015
Hellenurme 130 (s.h. hooldekodu 50)
Nuni 130
Palupera 150 (s.h. kool 95)
KOKKU 410

hiskanalisatsiooniga teenindatavate elanike arv

asula nimetus elanike arv RVK-s 01.01.2015
Hellenurme 445 (s.h. hooldekodu-lasteaed 360)
Nuni 160
Palupera 205 (s.h. kool 95)
KOKKU 810

hisveevrgist pumbatud vesi 2014 aastal (m3/d):

asula elanikele asutustele kokku
Hellenurme 5,38 5,50
10,88
Palupera 2,62 1,02 3,64
Nuni 5,10 0,15 5,25
KOKKU

13,10

6,67
19,77

hiskanalisatsiooni vastuvetud reovee kogused 2014 aastal (m3/d):

asula elanikele asutustele kokku
Hellenurme 5,4
28,7 34,1
Palupera 2,0
1,0 3,0
Nuni 7,6
0,1 7,7
KOKKU

15,3

26,8 44,8

Vaatamata sellele, et tegu on hajaasustustega, on planeeritud rajada ka mned uued hisveevrgi- ja hiskanalisatsioonissteemid, niteks:

Perspektiivsed reoveessteemide vljaehitused:

NUNI: Nuni Loodusmaja tarbeks uus hendus olemasolevasse reoveepuhastisse.

Perspektiivsed joogiveehaarded:

NUNI: Nuni Loodus- ja Arenduskeskuse, MT Nuni Purjeklubi jt puhkeala kasutajate tarbeks.

Palupera vald osaleb Valgamaa Omavalitsuste Liidu juures tegutseva keskkonnaosakonna kaudu maakondlikes histegevustes, -projektides.

Viimaste aastate jooksul on teostatud veemajanduse valdkonnas hulgaliselt investeeringuid, mille tulemusel on tsolevad ehitised, objektid ldiseloomustuselt jrgnevad:

Reoveepuhastid

Nimetus Asukoht Olukord
Hellenurme puhasti Hellenurme kla Rekonstrueeritud 2008 (klassikalise tehnoloogilise skeemiga aktiivmudapuhasti. Lisaks sellele on puhastuse tehnoloogias ka ammoniakaalse lmmastiku rastus klassikalise mudatagastusega denitrifikatsiooni- ja nitrifikatsiooniprotsesside rakendamisega. Reoveepuhastus viiakse lbi intensiivprotsessina.). Vljavool puhastist otse Elva jkke VA302 (Natura 2000)
Palupera puhasti Palupera kla Rekonstrueeriti 2002, septik 17 m ja biotiigid (600 ja 1000 m, pinnase filter). Vljavool Purtsi jkke VA304. Tkorras.
Pidla puhasti Pidla kla Rekonstrueeriti 2002. 3-kambriline septik, filterpeenar, liivatidisega, lbivooluga. Vljavool Kalme jrve. Vljavool hiritud, koprad tstnud veetaseme les.
Nuni-Kullipesa puhasti Nuni kla Rekonstrueeritud 2002. Septik+Bioclere B-150, lisaks 2 biotiiki (2600 ja 1340 m,nrgbiofilter). Vljavool Kintsli oja kaudu Elva jkke VA303. Tkorras.

Puurkaev-pumplad

Nr Asukoht Ehitus-aasta Kogus erikasutus-loas m3/d Pump, renov.aeg Pass Seisukord
1 Hellenurme, 95 m 1983 22 m/d
10 m/h
2000 m/kv
8 tuh.m/a
2001.a. Calpeda 4
SD 5/15 (4,2 m/h)
5275

Hea, renoveeriti 2001.

Filterpuhasti (liiv), kontrolleriga Magnum 942F, seade Osmonics Aototrol.

Hrdofoor. Tisautomaatne.

2 Kullipesa, 145 m 1973 25 m/H 2004.a. Grundfos NF 95-B/17(4,2 m/h) 3576

Renoveeriti 2004.

Kasutatakse Nuni ja Kullipesa tarbijate varustamiseks, kui toimub hire Nuni keskuse puurkaevu ts.

Lbib Nuni keskuse puhastit.

3 Nuni keskus, 145 m 1968 46,6 m/d
10,0 m/h
4200 m/kv
16,8 tuh. M/a
2001.a. CalpedaNF 95-B/17 , 1,1 kW, 3 faasi (3,6 m/h) 2188 Hea, renoveeriti 2001. Filterpuhasti (kaaliumpermanganaat-lahusega lbipesu, kontroller 168FA.) Hdrofoor. Tisautomaatne.
4 Palupera, 132 m 1974

6,7 m/d13 m/h

600 m/kv

2,4 tuh. M/a

2001.a. Calpeda (3,6 m/h) 3964

Hea, renoveeriti 2001, rauarastusseade paigaldati 2004.

Hdrofoor.

5 Pidla elamud 1973 - -

Liiva tis, ei tarbita, vajab tamponeerimist.

Seetttu kasutataksegi lhimat, sigala puurkaevu (O Pidla), kus Ferastusseade puudub.

6 Nuni reserv 1990
2008 Calpeda
(3,6 m3/h)

Hea, renoveeriti 2008. Filterpuhasti (kaaliumpermanganaat-lahusega lbipesu, kontroller 168FA. ) Hdrofoor. Tisautomaatne.
7 Nuni tkoda 1970 8 m/h 2006 Calpeda (3,6 m/h) 2749

Omanik selgusetu.

Kanalisatsioonitorustikud on siiski veel keraamilised, lbimduga 160-200 mm. Vaid Hellenurmes on paigaldatud 725 jm plasttorustikku ja Nunis 1247 jm plasttorustikku (2012). Kokku on Palupera vallas hisreovee torustikku ca 4500 jm.
    Joogiveetorustikud on valdavalt UPONOR&UPOTEN, lbimduga 25-63 mm. Vaid Pidlas on veel 700 jm amortiseerunud joogiveetorustikku (raud). Kokku on Palupera vallas hisjoogivee torustikku ca 7300 jm.
    
Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad alates 01.07.2009 on Palupera vallas alljrgnevad:

Hellenurme, Palupera ja Nuni klas:

  • Vesi   1,15 eur/kuupm (sh km)

  • Reovesi     1,60 eur/kuupm (sh km)

Pidla klas:

  • Vesi   0,49 eur/kuupm (sh km)

  • Reovesi     1,60 eur/kuupm (sh km)

   Vee-ettevtja Palupera valla haldusterritooriumil on O Palu-Teenus.

    * 1993 aastal loodi munitsipaalettevte  Palu;
    * 1997 aastal moodustati munitsipaalettevtte baasil O Palu-Teenus .

Ettevtet juhib kolmeliikmeline juhatus (juhatuse esimees, tegevjuht Tnu Raak ja liikmed Tnu Kukk ning Toomas Kikas). Firma tegevust planeerib, tema juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse le teostab jrelevalvet Palupera Vallavalitsus. Peale majandusaasta lppu koostab juhatus raamatupidamise aruande (bilansi ja kasumiaruande, tegevusaruande, aastaaruande lisad) ning esitab need osanikule kinnitamiseks. Raamatupidamise aruandeperiood on kalendriaasta 01. jaanuar kuni 31. detsember. O Palu-Teenus osakapitali suuruseks on: miinimumkapital 2556 ja maksimumkapital 10224 eurot. Ettevtte ainuosanikuks on Palupera vald.

Hellenurme, Nuni ja Palupera kla vee-ettevtja O Palu-Teenus tegevusaruanded:


    Veemajanduse valdkonnas on Palupera vallal vastu vetud rida igusakte:

JTMEMAJANDUS

Palupera valla jtmehoolduse ja jtmekitluse korraldamise phimtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmrkidest. Vald tegeleb jtmehoolduse arendamise, korraldatud jtmeveoga, pakendijtmete kogumise, taaskasutuse koordineerimisega, jtmekava koostamisega. Seega tagatakse haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu, sstev looduskasutus ja puhas elukeskkond.

Arusaadav, et prgikoguste kasvamine ei saa toimuda lputult. Sestap ongi uue pakendiseadusega vetud eesmrgiks koguda kokku vhemalt 50% kaupade pakkimiseks kasutatud materjalidest ning neid taaskasutada. Kui seda ei suudeta, langevad kaupade tootjad ja maaletoojad aktsiisi alla.

Pakendiringluse konteinerite asukohad Palupera vallas:

Hellenurme klas:

  1. Mitmekorteriliste elamute juures, nn. Mustamel, paber- ja segapakendi konteinerid
  2. Elva T Hellenurme kaupluse juures sega- ja klaaspakendikonteiner
  3. Kase kinnistul 8-korteriga ridaelamu juures segapakendi konteiner
  4. Hellenurme misahoone juures segapakendi konteiner.

Palupera klas:

  1. Palupera koolimaja kljel, paber- ja segapakendi konteinerid.
  2. Palupera mitmekorteriliste elamute juures, koolimaja poolseima maja ees, paber- ja segapakendi konteinerid.
  3. Palupera raudteejaamahoone juures segapakendi konteiner

Pidla klas:

  1. Pidla mitmekorteriliste elamute juures, heki res, paber- ja segapakendite konteinerid.

 Rbi klas:

  1. Endise Jrvesalu kaupluse juures segapakendi konteiner

Nuni klas:

  1. Kullipesa elamurajoonis, Kullipesa ringil, paber- ja segapakendi konteinerid.
  2. Nuni suurfarmi juures, segapakendi konteiner.
  3. Nuni mitmekorruseliste elamute juures segapakendi konteiner.
  4. Nuni keskuse parklas segapakendi konteiner, paberpakendi konteiner ja klaaspakendi konteiner.

Lutike klas:

Lutike bussipeatuse ja klakivi lheduses segapakendikonteiner. 


Konteinerid on kasutamiseks kigile Palupera vallas asuvatele isikutele, kes soovivad viisakalt oma pakendist vabaneda, mitte ainult lhedal elavatele isikutele.  Segapakendi konteinerid on sellised konteinerid, kuhu viks ja tuleks panna kigist materjalidest (kile, plast, klaas, metall jne) mgipakendeid hiljem lheb selle konteineri sisu sorteerimisele.
Konteineritel on pakendi sisestamiseks ainult vike avaus, sinna ei saa ega vi panna suurt prgikotti. Segapakendi konteinerisse vib visata nitena hambapastatuubi, ampoonipudeli, kilekoti, hekorrasgiriistad, nakkekile, alumiiniumfooliumi, limonaadi-vee-veini vm. pudeli  jms.
Pakend on ka pakendi osa kork, kleebis, kinnitusklamber, doseerija jms. Kuid pakend ei ole teekott, juustu mbritsev vahakile, vorsti mbritsev kile jms. need saab endiselt visata vaid olmejtmete kasti. Pole thtis, mis kauba mbert pakend tuleb, thtis on see, et ta oleks puhas. Mrdunud pakend on taaskasutamatu ja rikub teised pakendid.Olmeprgi ravedu klientidega slmitud lepingute jrgselt teostab Palupera vallas korraldatud jtmeveo konkursi vitja AS Eesti Keskkonnateenused AS (http://www.keskkonnateenused.ee/) jaanuarist 2013 kuni detsembrini 2017.

Hinnakiri alates 02.01.2013
ks segaolmejtmete konteineri thjenduskord, kibemaksuga, konteineri renditasuta:

  1. kuni 50 l jtmekott 0,60 eurot;
  2. 80 l konteiner 0,72 eurot;
  3. 140 l konteiner 1,44 eurot;
  4. 240 l konteiner 3,10 eurot;
  5. 370 l konteiner 3,60 eurot;
  6. 600 l konteiner 8,40 eurot;
  7. 800 l konteiner 10,20 eurot;
  8. 2500 l konteiner 30,00 eurot;
  9. 4500 l konteiner 48,00 eurot.

Infotelefon 1919 ning kontakt E-mail on kaitstud spmmirobotite eest, Javascript peab olema sisse llitatud .

NB! Hajaasustuses vib olla kahe thjenduskorra vahel kuni ks kvartal, detailplaneeringu kohustusega aladel (Hellenurme, Palupera ja Nuni keskused, vt. ka Palupera valla ldplaneeringu kaarti kodulehel) kuni ks kuu. Prgikoti puhul kikjal teenuse intervall vaid 1 kuu.

Jtmemajanduse valdkonnas on Palupera vallas vastu vetud  Palupera valla jtmehoolduseeskiri   ning  "Palupera valla korraldatud jtmeveo rakendamise tingimused ja kord ".

Lisaks on kehtestatud Palupera valla jtmevaldajate registri asutamine ja jtemevaldajate registri phimruse kinnitamine (JaatmevaldajateregisterPALUPERAmaarus 2008.doc). 

Ohtlikke jtmeid on vimalik viia ohtlike jtmete kogumispunktidesse.

Lhimad asuvad:

Ohtlike jtmete vastuvtupunkt Otep turuplatsil. Avatud T 9-12 ja N 15-18. rihingutel tuleb hendust vtta AS Epler&Lorenz (Tartu, Ravila 75) tel. 742 13 98.  Seal vetakse patareisid, akusid, elavhbedalampe, vrvi- ja lahustijtmeid, aegunud ravimeid, putukamrke, vanu telereid.


Ohtlikke jtmeid saab viia ka Elvas apteekidesse. Kodumajapidamises tekkivad elektri- ja elektroonikaseadmete jtmed (EES seade, mis vajab ttamiseks elektrivoolu vi patareisid) saab Elvas tasuta le anda Kirde tn 6 (Kirde katlamaja) ja Nooruse tn 8 (keskkatlamaja) kogumispunktides iga kuu esimesel esmaspeval kell 15-20 ning iga kuu esimesel laupeval kell 10-15. Nooruse tn 8 kogumispunktis vetakse vastu ka autoakusid, vanarehve ja penoplasti.

Vaata ka MT Eesti Elektroonikaromu koduleheklge (http://www.elektroonikaromu.ee/) . MT Eesti Rehviliit on tootjavastutusorganisatsioon, kes on prganiseerinud vanarehvide vastuvtu Aardlapalu prgilas ja Tartu Keskkonnajaamas (Jaama tn.72a Tartus). Eraisikutelt vetakse vastu kuni 8 rehvi toomiskorra kohta. Vaata ka MT Eesti Rehviliidu koduleheklge (http://www.rehviliit.ee/)

HEAKORD

Palupera valla avalikud haljas- ja puhkekohad on:

  • Palupera misapark ja staadion. Ala moodustab Palupera vallale kuuluvast kinnistust Palupera phikool (6,27 ha) 5,2 ha. Misapark ja staadion on korrastatud, paigaldatud inventar. Haldajaks Palupera phikool. Park on looduskaitse ja muinsuskaitse alune objekt. Koolil on olemas ka oma metsamaa Koolimetsa Miti klas, suurusega 26,91 ha.
  • Hellenurme puhkeala
    Autor Siim Jnes

    Hellenurme misapark ja puhkeala. Ala hlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu Misa park (7,7 ha). Misapark on korrastatud, soetatud inventar. Haldajaks MT Hellenurme Mis. Park on looduskaitse ja muinsuskaitse alune objekt. Hellenurme puhkeala moodustab kinnistust misa peahoone suhtes le je jva ala ja on vetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla.
  • Nuni puhkeala. Ala hlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu Nuni Algkool (3,6 ha). Maa-alale on koostatud detailplaneering ja arengukavas planeeritud ala arendamine ning heakorrastamine. Ala on looduskaitse alune objekt.
  • Hellenurme vrkpalliplatsid. Ala hlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu Palliplatsi (2,8 ha). Maa-ala vajab  korrastamist ja arengukavas on plaanis rajada Hellenurme paisjrve kaldale avalik supluskoht.
  • Lustime puhkeala. Ala hlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu Lustime (3,6 ha). Maa-ala on suures osas korrastatud, on vljaehitatud juurdepsutee parklaga (kinnistu Lustime tee), paigaldatud inventar . Maa-alale on koostatud detailplaneering ja ala on vetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla.
  • Hellenurme misa kalmistu park. Ala hlmab Palupera vallale kuuluvat kinnistut Misa kalmistu (1,18 ha).  Maa-alale on koostatud detailplaneering ja arengukavas planeeritud ala arendamine ja heakorrastamine. Ala on looduskaitse ja muinsuskaitse alune objekt.

  • Palu puhkeala. Ala hlmab Miti klas Palupera vallale kuuluvat kinnistut Palu puhkepaviljon (197 m2). Puhkeala asub Tartu Maratoni suusatunneli ja Palu toitlustuspunkti lheduses. Maa-ala heakorrastamine sai teostatud 2010 aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Lti programmi 2007-2013 projekti Go cycling through Vidzeme and Southern Estonia toetusele.

Lisaks nendele on veel ka kinnistuid, mis kuuluvad kll eraomanikule, kuid millel asuvate ehitiste tttu on kinnistu osa/terviku suhtes slmitud Avaliku kasutuse kokkulepe:

Palupera klas Pritsikuuri kinnistul asuva Palupera Klamaja osas on slmitud kokkulepe mittetulundushinguga P-Rhm.

Hellenurme klas remaa kinnistul asuva Avatud Hellenurme noortekeskuse ja mbritseva territooriumi osas on slmitud kokkulepe MT Avatud Hellenurme Noortekeskusega.

Heakorratde teostamiseks ostab Palupera vallavalitsus philiselt teenust omanikult, ettevtjatelt jt. vastavalt vimalustele ja vajadustele.

2000 aastast on iga-aastaselt taotletud  EV peaministri tnukirja ja  mastivimplit 4-5 majapidamisele vallas (v.a. 2009). Koolis ja lasteaias on lbi viidud mitmeid keskkonnateadlikkuse tstmisele suunatud ritusi, koostpartneriteks eelkige Vaprame-Vellavere-Vitipalu SA, Keskkonnaameti Plva-Valga-Vru regioon.

Suurimaks heakorra probleemiks vallas on mitmed lagunenud ja rmas hooned. On vaja tihendada koostd korterihistutega ja  -hisustega majambruste ja majade korrastamisel ning heakorrale thelepanu juhtimisel. Palupera vald on rikas vaatamisvrsuste poolest: Nuni jrv, Pidla jrvestik, Elva jgi, Hellenurme ja Palupera misapargid koos misakompleksiga, Middendorffide kabelipark, Lustime park, hulgaliselt arhitektuuri- ja ajaloomlestisi.

Heakorra valdkonnas on Palupera vallas kehtimas 2011 aastast "Palupera valla heakorraeeskiri".

MUU INFRASTRUKTUUR


Palupera vallas on olulisemateks valda lbivateks  riigimaanteedeks Tatra-Otep-Sangaste ja Rngu-Otep-Kanepi tugimaantee ning Elva-Palupera-Khri ja Hellenurme- Pidla  kohalik maantee. Riigiteed jvad Kagu Teedevalitsuse Valga osakonna haldusalasse. Valda lbib Tartu-Valga raudteeliin. Paluperas asub raudteejaam.. Vallateede pikkus on 87,3 km, millest vaid 6,7 km on mustkattega.

Palupera valda varustatakse elektriga PKV Valga ja Tartu  elektrivrgust.  Valda lbib Otep-Elva 110 kV lekandeliin. Jaotusvrgu moodustavad 10/15 kV keskpinge huliinid (v.a. Hellenurme, mis on 15 kV pingel ja saab toite Tartumaa elektrilt). Jaotusvrgu olukord on vallas piirkonniti mitterahuldav, mistttu esineb probleeme pingekvaliteedi ning elektrivarustuse katkestuste ulatusega niteks tormide korral. Taastuvelektri osakaal kogu Eestimaal toodetava elektri osas on alla 1%, kuigi 2003.a. leidis aset hdro- ja tuuleenergia tootmise 2,7-kordne kasv vrreldes eelneva aastaga 7 GWh-lt 2002.a. 19 GWh-ni 2003.a. Palupera vallas   toodab vee-energiat kasutades elektrit O HELLENURME VESKI.

Probleemid:
  • kik valla 3 kommutatsioonikeskust (Hellenurme, Pidla, Nuni) asuvad optilise kaabli ringist 3...10 km kaugusel, mistttu on andmesidehenduste pakkumine ADSL tehnoloogial piiratud, samuti ei saa neis paigus pakkuda kaasaegset DigiTV teenust le interneti (samas avaneb see vimalus peagi eetri kaudu)
  • paljude klientideni puudub jaotuskaabli vrk, samas pole tnaseid projekteerimis- ja ehitustingimusi, koosklastusi ja omandisuhteid, kallinenud materjale ja hppeliselt kasvanud ehitushindasid silmas pidades eriti reaalne uusi kaablivrke rajada
  • valdav enamus kaabli puudusel teenust mitte saavad kliendid asuvad hajali, mitte kobaratena koos see omakorda teeb lahenduste leidmise keeruliseks ja klientidele vga kulukaks
  • osa  aastaid tagasi rajatud ja osaliselt kliendile kuuluvad liiniosad on halvas seisukorras
  • Luna-Eesti kaunis kupliline maastik ja suured metsad on igasugustele traadita internetihendustele takistavaks teguriks; lahenduseks oleks krgete mastide pstitamine iga kliendi juurde, mis aga on paljudel juhtudel klientidele le ju kiv lesanne, teisalt rikub ka maastikupilti.
Plaanid:
  • pakutakse jrjest enam erinevatel tehnoloogiatel (sh Wimax) ka traadita interneti tooteid; tna on piirkonnas (teoreetiliselt) vimalik teenust saada Valgjrve, Phajrve, Rngu ja Elva mastide piirkonna klientidel eelduseks mistagi otsenhtavus tugijaama mastiga (Phajrve masti kardetavasti ei ne kski Palupera valla klient looduslikest tingimuste tttu; ksitavad on sageli ka teised mastid)
  • lhiajal fiksvrkudesse valla territooriumil suuri investeeringuid Elionil kavas teha pole; samas on maakonnas rajamisel uus raadiointernetivrk, mis vastavalt riigihanke tingimustele peab katma ka 80% Palupera valla territooriumist ning rahuldama 90% teenuse soovijaist.
  • Vallas ttab he mobiilside operaatori EMT  tugijaam Pidlas. EMT on meil ka kige parema levialaga mobiilside.  Pidla mastis on lisaks EMT seadmetele ka Elisa omad.  Tulevikus muid  lisatugijaamu pole meile ette nhtud EMT poolt paigaldada. Lahtine on ka see, millal juavad Pidla masti 3G seadmed. Paljud eraisikud ja asutused kasutavad internetiteenuseid.
Tuletrje veevtukohad:
  1. Hellenurme  paisjrve veevtukoht asukoht Hellenurme kla, Hellenurme paisjrve rne ala. Veevtt Hellenurme-Palu tee res pliveski eest sillalt.  Juurdepsu tee rahuldav, teostatakse lumetrjet. Veevtukoht  korrastatud ja thistatud 2007.ikuoru veevtukoht asukoht Hellenurme kla, Hellenurme oja rne, 3 raket, lbimt 1 m. Korrastatud (svendatud, rakked, kaan) 2006 aastal, juurdeps rahuldav, lumetrje tagatud, kohapeal punane-valge mrgistus olemas. mrgistus olemas.
  2. Tidetav mahuti Hellenurme klas, Hellenurme Avatud Noortekeskuse juures. Rajatud maasisene mahuti, vajab titmist. Pole teada tema vettpidavus tna, puudub mrgistus. Asukoht eramaal.
  3. Tidetav mahuti Palupera klas Palupera suurfarmi juures Rajatud maasisene mahuti, vajab titmist. Vettpidavus olemas, mrgistus olemas. Asukoht eramaal.
  4. Tidetav mahuti Palupera klas, mitmekorruseliste elamute juures. Rajatud maasisene mahuti, vajab titmist. Pole teada tema vettpidavus tna, puudub mrgistus. Asukoht eramaal.
  5. Tidetav mahuti Hellenurme klas, end rohujahu veski juures Rajatud maasisene mahuti, vajab titmist. Pole teada tema vettpidavus tna, puudub mrgistus. Asukoht  eramaal.
  6. Pidla Misajrve  veevtukoht Pidla klas Pidla Misajrve res, 3 raket, lbimt 1 m. Veevtt Hellenurme-Pidla tee rest kohalikule Veevtu teele alla sites jrve rde rajatud platsilt.  Juurdepsu tee rahuldav, teostatakse lumetrjet. Veevtu kohas on mrgistus paigaldatud.  Kaas peal, soojustust pole.
  7. Nuni jrve veevtukoht Nuni klas Nuni jrve res, 3 raket, lbimt 1,5 m. Korrastatud (svendatud, rakked, kaan) 2006 aastal, juurdeps rahuldav, lumetrje tagatud, kohapeal  mrgistus olemas.
Viimati uuendatud ( reede, 16 oktoober 2015 )