Kommunaalmajanduse valdkonnas on kohaliku omavalitsuse põhiülesanneteks:

· Veemajandus

· Jäätmemajandus

· Heakord

· Muu infrastruktuur (teed, side, internet, tuletõrje veevõtukohad)

VEEMAJANDUS

Veevarustus, kvaliteetse joogivee ja heitvee kanaliseerimine on majanduslikult kulukas ettevõtmine, mis toimub pikaajalise ja põhjendatud kava kohaselt. Palupera valla veemajanduse arengukava näeb Palupera vallas ette 4 vee- ja kanalisatsiooni arenduspiirkonda, millised on : Hellenurme, Nõuni, Palupera ja Päidla.

Ühiskanalisatsiooni vastuvõetud reovee kogused 2008 aastal (m³/d):

Kanalisatsioonitorustikud on valdavalt keraamilised, läbimõõduga 160-200 mm. Vaid Hellenurmes on paigaldatud 725 jm plasttorustikku. Kokku on Palupera vallas ühisreovee torustikku ca 4500 jm.
    Joogiveetorustikud on valdavalt UPONOR&UPOTEN, läbimõõduga 25-63 mm. Vaid Päidlas on veel 700 jm amortiseerunud joogiveetorustikku (raud). Kokku on Palupera vallas ühisjoogivee torustikku ca 7300 jm.
    
Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad alates 01.07.2009 on Palupera vallas alljärgnevad:

Hellenurme, Palupera ja Nõuni külas:

• Joogiveel 18 kr/m³  (s.h. km).
• Kanaliseeritav reovesi  25  kr/ m³  (s.h. km).    

Päidla külas:

• Joogiveel  7,65  kr/m³ (s.h. km).
• Kanaliseeritav reovesi  25 kr/ m³  (s.h. km).

   Vee-ettevõtja Palupera valla haldusterritooriumil on OÜ Palu-Teenus.

    * 1993 aastal loodi munitsipaalettevõte  “Palu”;
    * 1997 aastal moodustati munitsipaalettevõtte baasil OÜ Palu - Teenus .

Ettevõtet juhib ühe liikmeline juhatus (Tõnu  Raak). Firma tegevust planeerib, tema juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet Palupera Vallavalitsus. Peale majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aruande (bilansi ja kasumiaruande, tegevusaruande, aastaaruande lisad) ning esitab need osanikule kinnitamiseks. Raamatupidamise aruandeperiood on kalendriaasta 01.jaanuar kuni 31. detsember. OÜ Palu-Teenus osakapitali suuruseks on : miinimumkapital 40 000 ja maksimumkapital 160 000 krooni. Ettevõtte ainuosanikuks on Palupera  vald.

    Veemajanduse valdkonnas on Palupera vallal vastu võetud rida õigusakte:
· Palupera valla arengukava  2007-2015
· Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava 2005-2015
· Palupera valla ehitusmäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=881456)
· Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=67856)
· Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=67857)
· Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord.
       (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=67858)

JÄÄTMEMAJANDUS

Palupera valla jäätmehoolduse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmärkidest. Vald tegeleb jäätmehoolduse arendamise, korraldatud jäätmeveoga, pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse koordineerimisega, jäätmekava koostamisega. Seega tagatakse haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu, säästev looduskasutus ja puhas elukeskkond.

Arusaadav, et prügikoguste kasvamine ei saa toimuda lõputult. Sestap ongi uue pakendiseadusega võetud eesmärgiks koguda kokku vähemalt 50% kaupade pakkimiseks kasutatud materjalidest ning neid taaskasutada. Kui seda ei suudeta, langevad kaupade tootjad ja maaletoojad aktsiisi alla.

Pakendiringluse konteinerite asukohad Palupera vallas:

Hellenurme külas:

1. Mitmekorteriliste elamute juures, nn. Mustamäel, paber- ja segapakendi konteinerid.
2. Elva TÜ Hellenurme kaupluse juures segapakendi konteiner.
3. Hellenurme mõisahoone juures segapakendi konteiner.
4. Kase kinnistul 8-korteriga ridaelamu juures segapakendi konteiner

Palupera külas:

1. Palupera koolimaja küljel, paber- ja segapakendi konteinerid.
2. Palupera mitmekorteriliste elamute juures, koolimaja poolseima maja ees, paber- ja segapakendi konteinerid.
3. Palupera raudteejaamahoone juures segapakendi konteiner

Päidla külas:

1. Päidla mitmekorteriliste elamute juures, heki ääres, paber- ja segapakendite konteinerid.
2. Päidla end. töökoja juures, infostendi juures, segapakendi konteiner.

 Räbi külas:

1. Endise Järvesalu kaupluse juures segapakendi konteiner

Nõuni külas:

1. Kullipesa elamurajoonis, Kullipesa ringil, paber- ja segapakendi konteinerid.
2. Nõuni suurfarmi juures, segapakendi konteiner.
3. Elva TÜ Nõuni kaupluse juures, segapakendi konteiner.
4. Nõuni mitmekorruseliste elamute juures, märgistatud segapakendi konteiner.
5. Nõuni keskuse parklas segapakendi konteiner ja vanapaberi-kartongi konteiner.

Neeruti külas:

1. Neeruti külaplatsil, segapakendi konteiner.

Lutike külas:

Lutike bussipeatuse ja külakivi läheduses segapakendikonteiner. 

Konteinerid on kasutamiseks kõigile Palupera vallas asuvatele isikutele, kes soovivad viisakalt oma pakendist vabaneda, mitte ainult lähedal elavatele isikutele.  Segapakendi konteinerid on sellised konteinerid, kuhu võiks ja tuleks panna kõigist materjalidest (kile, plast, klaas, metall jne) müügipakendeid – hiljem läheb selle konteineri sisu sorteerimisele.
Konteineritel on pakendi sisestamiseks ainult väike avaus, sinna ei saa ega või panna suurt prügikotti. Segapakendi konteinerisse võib visata näitena hambapastatuubi, šampoonipudeli, kilekoti, ühekorrasöögiriistad, nakkekile, alumiiniumfooliumi, limonaadi-vee-veini vm. pudeli  jms.
Pakend on ka pakendi osa – kork, kleebis, kinnitusklamber, doseerija jms. Kuid pakend ei ole teekott, juustu ümbritsev vahakile, vorsti ümbritsev kile jms. – need saab endiselt visata vaid olmejäätmete kasti. Pole tähtis, mis kauba ümbert pakend tuleb, tähtis on see, et ta oleks puhas. Määrdunud pakend on taaskasutamatu ja rikub teised pakendid.Olmeprügi äravedu klientidega sõlmitud lepingute järgselt teostab Palupera vallas korraldatud jäätmeveo konkursi võitja Veolia Keskkonnateenused AS (http://www.veolia.ee/) augustist 2009 kuni august 2011.

Hinnakiri
 Üks segaolmejäätmete konteineri tühjenduskord, käibemaksuga, konteineri renditasuta:

1. kuni 50 l jäätmekott – 10 krooni;
2. 80 l konteiner – 19,90 krooni;
3. 140 l konteiner – 26,90 krooni;
4. 240 l konteiner – 36,90 krooni;
5. 340 l konteiner – 44,90 krooni;
6. 600 l konteiner – 109,90 krooni;
7. 800 l konteiner – 129,90 krooni;
8. 2500 l konteiner – 289,90 krooni;
9. 4500 l konteiner – 469,90 krooni.

Infotelefon 1919 ning kontakt E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud .

NB! Hajaasustuses võib olla kahe tühjenduskorra vahel kuni üks kvartal, detailplaneeringu kohustusega aladel (Hellenurme, Palupera ja Nõuni keskused, vt. ka Palupera valla üldplaneeringu kaarti kodulehel) kuni üks kuu. Prügikoti puhul kõikjal teenuse intervall vaid 1 kuu.

Jäätme­majanduse valdkonnas on Palupera vallal vastu võetud  ”Palupera valla jäätme­hooldus­eeskiri”  (Jaatmehoolduseeskiri.doc) eeskirja muutmine (Jaatmeeeskirjamuutmine.doc) ning  "Palupera valla korraldatud jäätme­veo rakendamise tingimused ja kord", mis on: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12952647 ja korra muutmine (Jaatmetekorra muutmine.doc).

Lisaks on kehtestatud Palupera valla jäätmevaldajate registri asutamine ja jäätemevaldajate registri põhimääruse kinnitamine (JaatmevaldajateregisterPALUPERAmaarus 2008.doc). Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine on volitusega antud MTÜ-leValgamaa Omavalitsuste Liit  (VolitusPALUPERAValgamaaOL2008.doc).

Ohtlikke jäätmeid on võimalik viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse.

Lähimad asuvad:

Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt Otepää turuplatsil. Avatud T 9-12 ja N 15-18. Äriühingutel tuleb ühendust võtta AS Epler&Lorenz (Tartu, Ravila 75) tel. 742 13 98.  Seal võetakse patareisid, akusid, elavhõbedalampe, värvi- ja lahustijäätmeid, aegunud ravimeid, putukamürke, vanu telereid.

Ohtlikke jäätmeid saab viia ka Elvas apteekidesse. Kodumajapidamises tekkivad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (EES - seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või patareisid) saab Elvas tasuta üle anda Kirde tn 6 (Kirde katlamaja) ja Nooruse tn 8 (keskkatlamaja) kogumispunktides iga kuu esimesel esmaspäeval kell 15-20 ning iga kuu esimesel laupäeval kell 10-15. Nooruse tn 8 kogumispunktis võetakse vastu ka autoakusid, vanarehve ja penoplasti.

Vaata ka MTÜ Eesti Elektroonikaromu kodulehekülge (http://www.elektroonikaromu.ee/) . MTÜ Eesti Rehviliit on tootjavastutusorganisatsioon, kes on prganiseerinud vanarehvide vastuvõtu Aardlapalu prügilas ja Tartu Keskkonnajaamas (Jaama tn.72a Tartus). Eraisikutelt võetakse vastu kuni 8 rehvi toomiskorra kohta. Vaata ka MTÜ Eesti Rehviliidu kodulehekülge (http://www.rehviliit.ee/)

HEAKORD

Palupera valla avalikud haljas- ja puhkekohad on:

• Palupera mõisapark ja staadion. Ala moodustab Palupera vallale kuuluvast kinnistust ”Palupera põhikooli” (6,27 ha) 5,2 ha. Mõisapark ja staadion on korrastatud, paigaldatud inventar. Haldajaks Palupera põhikool. Park on looduskaitse ja muinsuskaitse alune objekt. Koolil on olemas ka oma metsamaa „Koolimetsa” Miti külas, suurusega 26,91 ha.
• 

  Autor Siim Jänes
  
  Hellenurme mõisapark ja puhkeala. Ala hõlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu ”Mõisa park” (7,7 ha). Mõisapark on korrastatud, soetatud inventar. Haldajaks MTÜ Hellenurme Mõis. Park on looduskaitse ja muinsuskaitse alune objekt. Hellenurme puhkeala moodustab kinnistust mõisa peahoone suhtes üle jõe jääva ala ja on võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla.
• Nõuni Looduskeskuse territoorium. Ala hõlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu ”Nõuni Algkooli” (3,6 ha). Maa-alale on koostatud detailplaneering ja arengukavas planeeritud ala arendamine ning heakorrastamine. Ala on looduskaitse alune objekt.
• Hellenurme võrkpalliplatsid. Ala hõlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu ”Hellenurme viilhalli” (2,8 ha). Maa-ala vajab  korrastamist ja arengukavas on plaanis rajada Hellenurme paisjärve kaldale avalik supluskoht.
• Lustimäe puhkeala. Ala hõlmab Palupera vallale kuuluva kinnistu ”Lustimäe” (3,6 ha). Maa-ala on suures osas korrastatud, on väljaehitatud juurdepääsutee parklaga (kinnistu Lustimäe tee), paigaldatud inventar . Maa-alale on koostatud detailplaneering ja ala on võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla.
• Hellenurme mõisa kalmistu park. Ala hõlmab Palupera vallale kuuluvat kinnistut „Mõisa kalmistu” (1,18 ha).  Maa-alale on koostatud detailplaneering ja arengukavas planeeritud ala arendamine ja heakorrastamine. Ala on looduskaitse ja muinsuskaitse alune objekt.
• 
  Palu puhkeala. Ala hõlmab Miti külas Palupera vallale kuuluvat kinnistut „Palu puhkepaviljon” (197 m²). Puhkeala asub Tartu Maratoni suusatunneli ja Palu toitlustuspunkti läheduses. Maa-ala heakorrastamine sai teostatud 2010 aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Läti programmi 2007-2013 projekti “Go cycling through Vidzeme and Southern Estonia” toetusele.

Lisaks nendele on veel ka kinnistuid, mis kuuluvad küll eraomanikule, kuid millel asuvate ehitiste tõttu on kinnistu osa/terviku suhtes sõlmitud Avaliku kasutuse kokkulepe:

Päidla külas  Kalmemäe kinnistul  asuva ujumiskoha ja telkimisplatsi osas on sõlmitud kokkulepe MTÜ Päidla Rüütlimõisaga.

Palupera külas Pritsikuuri kinnistul asuva Palupera Külamaja osas on sõlmitud kokkulepe MTÜ P-Rühmaga.

Hellenurme külas Ääremaa kinnistul asuva Avatud Hellenurme Noortekeskuse ja ümbritseva territooriumi osas on sõlmitud kokkulepe MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskusega.

Heakorratööde teostamiseks ostab Palupera vallavalitsus põhiliselt teenust – omanikult, ettevõtjatelt jt. vastavalt võimalustele ja vajadustele.

2000 aastast on iga-aastaselt taotletud  EV peaministri tänukirja ja  mastivimplit 4-5 majapidamisele vallas (v.a. 2009). Koolis ja lasteaias on läbi viidud mitmeid keskkonnateadlikkuse tõstmisele suunatud üritusi, koostööpartneriteks eelkõige Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon.

Suurimaks heakorra probleemiks vallas on mitmed lagunenud ja räämas hooned. On vaja tihendada koostööd korteriühistutega ja  -ühisustega majaümbruste ja majade korrastamisel ning heakorrale tähelepanu juhtimisel. Palupera vald on rikas vaatamisväärsuste poolest: Nõuni järv, Päidla järvestik, Elva jõgi, Hellenurme ja Palupera mõisapargid koos mõisakompleksiga, Middendorffide kabelipark, Lustimäe park, hulgaliselt arhitektuuri- ja ajaloomälestisi.

Heakorra valdkonnas on Palupera vallas kehtimas 2011 aastast "Palupera valla heakorraeeskiri".

MUU INFRASTRUKTUUR

Palupera vallas on olulisemateks valda läbivateks  riigimaanteedeks Tatra-Otepää-Sangaste ja Rõngu-Otepää-Kanepi tugimaantee ning Elva-Palupera-Kähri ja Hellenurme- Päidla  kohalik maantee. Riigiteed jäävad Kagu Teedevalitsuse Valga osakonna haldusalasse. Valda läbib Tartu-Valga raudteeliin. Paluperas asub raudteejaam.. Vallateede pikkus on 87,3 km, millest vaid 6,7 km on mustkattega.

Palupera valda varustatakse elektriga PKV Valga ja Tartu  elektrivõrgust.  Valda läbib Otepää-Elva 110 kV ülekandeliin. Jaotusvõrgu moodustavad 10/15 kV keskpinge õhuliinid (v.a. Hellenurme, mis on 15 kV pingel ja saab toite Tartumaa elektrilt). Jaotusvõrgu olukord on vallas piirkonniti mitterahuldav, mistõttu esineb probleeme pingekvaliteedi ning elektrivarustuse katkestuste ulatusega näiteks tormide korral. Taastuvelektri osakaal kogu Eestimaal toodetava elektri osas on alla 1%, kuigi 2003.a. leidis aset hüdro- ja tuuleenergia tootmise 2,7-kordne kasv võrreldes eelneva aastaga 7 GWh-lt 2002.a. 19 GWh-ni 2003.a. Palupera vallas   toodab vee-energiat kasutades elektrit OÜ HELLENURME VESKI.

Elion kõnesideühendusi on vallas 168, internetiühendusi 44 (01.10.2006 seis).

Probleemid:
- kõik valla 3 kommutatsioonikeskust (Hellenurme, Päidla, Nõuni) asuvad optilise kaabli ringist 3...10 km kaugusel, mistõttu on andmesideühenduste pakkumine ADSL tehnoloogial piiratud, samuti ei saa neis paigus pakkuda kaasaegset DigiTV teenust üle interneti (samas avaneb see võimalus peagi eetri kaudu)
- paljude klientideni puudub jaotuskaabli võrk, samas pole tänaseid projekteerimis- ja ehitustingimusi, kooskõlastusi ja omandisuhteid, kallinenud materjale ja hüppeliselt kasvanud ehitushindasid silmas pidades eriti reaalne uusi kaablivõrke rajada
- valdav enamus kaabli puudusel teenust mitte saavad kliendid asuvad hajali, mitte kobaratena koos - see omakorda teeb lahenduste leidmise keeruliseks ja klientidele väga kulukaks
- osa  aastaid tagasi rajatud ja osaliselt kliendile kuuluvad liiniosad on halvas seisukorras
- Lõuna-Eesti kaunis kupliline maastik ja suured metsad on igasugustele traadita internetiühendustele takistavaks teguriks; lahenduseks oleks kõrgete mastide püstitamine iga kliendi juurde, mis aga on paljudel juhtudel klientidele üle jõu käiv ülesanne, teisalt rikub ka maastikupilti.

 Plaanid:
- pakutakse järjest enam erinevatel tehnoloogiatel (sh Wimax) ka traadita interneti tooteid; täna on piirkonnas (teoreetiliselt) võimalik teenust saada Valgjärve, Pühajärve, Rõngu ja Elva mastide piirkonna klientidel - eelduseks mõistagi otsenähtavus tugijaama mastiga (Pühajärve masti kardetavasti ei näe ükski Palupera valla klient looduslikest tingimuste tõttu; küsitavad on sageli ka teised mastid)
- lähiajal fiksvõrkudesse valla territooriumil suuri investeeringuid Elionil kavas teha pole; samas on maakonnas rajamisel uus raadiointernetivõrk, mis vastavalt riigihanke tingimustele peab katma ka 80% Palupera valla territooriumist ning rahuldama 90% teenuse soovijaist.
 
Vallas töötab ühe mobiilside operaatori EMT  tugijaam - Päidlas. EMT on meil ka kõige parema levialaga mobiilside.  Päidla mastis on lisaks EMT seadmetele ka Elisa omad.  Tuleviku osas hetkel mingeid lisatugijaamu pole meile ette nähtud EMT poolt paigaldada. Lahtine on ka see, millal jõuavad Päidla masti 3G seadmed. Paljud eraisikud ja asutused kasutavad internetiteenuseid.

Tuletõrje veevõtukohad:

1. Hellenurme  paisjärve veevõtukoht – asukoht Hellenurme küla, Hellenurme paisjärve äärne ala. Veevõtt Hellenurme-Palu tee ääres püüliveski eest sillalt.  Juurdepääsu tee rahuldav, teostatakse lumetõrjet. Veevõtukoht  korrastatud ja tähistatud 2007.
2. Ööbikuoru veevõtukoht – asukoht Hellenurme küla, Hellenurme oja äärne, 3 raket, läbimõõt 1 m. Korrastatud (süvendatud, rakked, kaan) 2006 aastal, juurdepääs rahuldav, lumetõrje tagatud, kohapeal punane-valge märgistus olemas.
3. Täidetav mahuti - Hellenurme külas, Hellenurme Avatud Noortekeskuse juures. Rajatud maasisene mahuti, vajab täitmist. Pole teada tema vettpidavus täna, puudub märgistus. Asukoht eramaal.
4. Täidetav mahuti - Palupera külas Palupera suurfarmi juures Rajatud maasisene mahuti, vajab täitmist. Vettpidavus olemas, märgistus olemas. Asukoht eramaal.
5. Täidetav mahuti - Palupera külas, mitmekorruseliste elamute juures. Rajatud maasisene mahuti, vajab täitmist. Pole teada tema vettpidavus täna, puudub märgistus. Asukoht eramaal.
6. Täidetav mahuti - Hellenurme külas, end rohujahu veski juures Rajatud maasisene mahuti, vajab täitmist. Pole teada tema vettpidavus täna, puudub märgistus. Asukoht  eramaal.
7. Päidla Mõisajärve  veevõtukoht - Päidla külas Päidla Mõisajärve ääres, 3 raket, läbimõõt 1 m. Veevõtt Hellenurme-Päidla tee äärest kohalikule Veevõtu teele alla sõites järve äärde rajatud platsilt.  Juurdepääsu tee rahuldav, teostatakse lumetõrjet. Veevõtu kohas on märgistus paigaldatud.  Kaas peal, soojustust pole.
8. Nõuni järve veevõtukoht - Nõuni külas Nõuni järve ääres, 3 raket, läbimõõt 1,5 m. Korrastatud (süvendatud, rakked, kaan) 2006 aastal, juurdepääs rahuldav, lumetõrje tagatud, kohapeal  märgistus olemas.