Palupera Vallavolikogu kehtestas 3. aprillil 2008 määruse „Korraldatud jäätmeveo rakendumise kord ja tingimused”.

Mis on korraldatud jäätmevedu?

Tsiteerides jäätmeseadust „ ... olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piir­konnast määratud jäätmekäitlus­kohta kohaliku oma­valitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.” Ehk lihtsamalt, valla­valitsus määrab veo­piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüp­tingimused ning annab igas piirkonnas konkursi võitnud vedajale viieks aastaks jäätme­veo ainu­õiguse.

Avalik konkurss ainuõiguse andmiseks.

Valga maakonnas moodustatakse kaks jäätmeveo piirkonda: I piirkond: Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning II piirkond: Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste, Õru, Otepää.

Valgamaa Omavalitsuste Liit  kuulutab kõikide Valga maakonna omavalitsuste nimel välja kaks konkurssi jäätme­vedajate leidmiseks kahes jäätmeveo piirkonnas. Konkursid toimuvad vähempakkumise põhimõttel ja edukaks tunnistatakse kõige soodsama pakkumise esitanud vedaja. Vedaja kohustub konkursil pakutud hindadega piirkonnas jäätmeid vedama ning jäätmeveo hinda saab muuta üksnes Palupera vallavalitsuse nõusolekul ja juhul, kui ilmnevad sellised asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete käitlemiskulusid, mida ei olnud konkursile eelnenud perioodil võimalik prognoosida, näiteks saastetasu muutus või kütuse märkimisväärne kallinemine.

Leping Palupera vallavalitsuse  ja vedaja vahel seab vedajale konkreetsed kohustused ja tehnilised tingimused korraldatud jäätmeveo teostamisel.

Millised jäätmeliigid on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga?

Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikide Palupera valla kodu­majapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolme­jäätmete, vanapaberi ja papi, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning suur­jäätmete kogumist ja vedu. Korraldatud olmejäätme­veoga ei korraldata olme­jäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete, taas­kasutatavate tavajäätmete, pakendi­jäätmete, aia- ja haljastus­jäätmete ning elektroonika­jäätmete (nt külmkapp, pesumasin) kogumist. Samuti ei ole korraldatud jäätmeveoga  hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega kinnistul tekkivad jäätmed  ja jäätme­luba või kompleks­luba omava ettevõtte jäätmed.

Vanapaber ja papp on kohustuslik koguda liigiti elamumaal kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning kaugküte, elektriküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte. Ning mitte­elamumaal, kus neid jäätmeid tekib rohkem kui 50 kg nädalas. Vanapaberi­konteineri tühjendamine toimub vastavalt selle täitumisele või vastavalt jäätme­käitlus­lepingule.
Bio­lagundatavad köögi- ja söökla­jäätmed tuleb liigiti koguda alates 12 korteriga elumajast koos korraldatud jäätmeveo rakendumisega alates 2010 aasta 16 juulist.

Suurjäätmed, mis on paigutatud jäätme­mahutite juurde, tuleb ära vedada kolme päeva jooksul alates tellimuse esitamisest.

Korraldatud jäätmeveo korraldus

Palupera vallas korraldatakse jäätmete vedu kogu valla haldus­territooriumil. Korraldatud olmejäätme­veo­piirkond moodustatakse kahe­tasandiline. Kahe­tasandilise jäätmeveo süsteemi eesmärk on pakkuda haja­asustus­piirkondades kokkukande­punktide võimalust. See aga ei tähenda, et elanikud ei või omada individuaalseid jäätmemahuteid.

I tasandi moodustavad valla tiheasustusalad ja II tasandi moodustavad hajaasustusega alad.

I tasandi kogumispiirkonna segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt nagu hetkel toimivas segaolmejäätmete kogumissüsteemis linna tiheasustusega aladel. Kõik kortermajade ja eramajade omanikud peavad omama segaolmejäätmete kogumismahuteid. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteineri suuruse. Kortermajade ja eramajade juures võib kasutada ka mitme maja ja majapidamise peale ühiseid jäätmemahuteid.

II tasandi kogumispiirkonna segaolmejäätmete kogumist  võib korraldada jäätmete kokkukandepunktides. Kokkukandepunktidesse paigaldatakse segaolmejäätmete jäätmemahutid. Jäätmeveo teenuse eest tasumise aluseks on ühekordne jäätmemahutite tühjendamise teenustasu, mis jagatakse kokkukandepunkti kasutavate jäätmevaldajate vahel võrdselt.

Jäätmevaldajad (II tasandi piirkonnas), kes soovivad jäätmete kogumiseks kasutada individuaalset kogumismahutit, peavad sõlmima jäätmeveolepingu, kus täpsustatakse teenuse osutamise tingimused.

Kui konkurss on toimunud ja vedaja on valitud

Nende jäätmevaldajate jaoks, kellel on jäätmekäitlusleping olemas, korraldatud jäätmevedu olulist muutust kaasa ei too. Kui juba eelnevalt oli leping sõlmitud vedajaga, kes piirkonna võitis, siis jääb ka jäätmevedaja samaks. Eeldatavasti lõpetavad korraldatud jäätmeveo rakendumisel ka „prügijänesed” oma jäätmete võõrastesse konteineritesse sokutamise. Muutus on oluline just nende jäätmetekitajate jaoks, kellel tänaseni valla jäätmehoolduseeskirja rikkudes pole veel jäätmekäitluslepingut ühegi prügivedajaga sõlmitud. Sellest ka üks korraldatud jäätmeveo eesmärke – haarata kogu elanikkond jäätmeveo süsteemi ning seeläbi ennetada linna prahistamist.

Vallavalitsuse ja vedaja vahelise lepingu jõustumisel kaotavad kõik ülejäänud jäätmevedajad õiguse selles piirkonnas olmejäätmeid vedada, seega kaotavad kehtivuse kõik senised jäätmeveolepingud. Piirkondades ainuõiguse võitnud jäätmevedajad võtavad jäätmevaldajatega ühendust jäätmekäitluslepingute sõlmimiseks. Kuigi korraldatud jäätmeveo rakendumisel ei ole jäätmekäitluslepingu sõlmimine tingimata kohustuslik, on see vägagi soovitatav. Jäätmekäitluslepinguga saab täpsustada jäätmemahutite tühjendamise sagedust ja aega, konteinerite renditingimusi, teenuse eest maksmise tingimusi, lisateenuseid ja muid jäätmeveoga seonduvaid üksikasju.

Nendele jäätmevaldajatele, kes ei soovi või ei pea vajalikuks jäätmekäitluslepingu sõlmimist, hakkab piirkonna vedaja osutama jäätmeveo teenust vastavalt korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga kehtestatud miinimumpaketile. Eramaja jaoks tähendab see minimaalselt 80-liitrise konteineri tühjendamist üks kord kuus. Kuigi võimalik on kasutada ka 50-liitrilist prügikotti ja konteinerit sel juhul pole tarvis soetada, tuleb ka prügikoti kasutamisel sõlmida vedajaga leping. Prügikoti kasutamise võimaluse on mõeldud eelkõige üksikutele vähese või keskkonnahoidliku tarbimisviisiga inimestele, kes köögi­jäätmed kompostivad ning taas­kasutatavad jäätmed annavad ära selleks ettenähtud kogumiskohtadesse.

Korterelamute jaoks on välja töötatud nn tühjendusmaatriks, milles on konteinerite arv ja tühjendamis­sagedus seatud vastavusse korterite arvuga majas. Sellest erineva tühjendus­sageduse korral tuleb samuti vedajaga leping sõlmida.

Palupera Vallavolikogu on kehtestanud jäätmeveo teenustasude piir­määrad. Vedajate poolt konkursil esitatavad teenustasud ei tohi ületada valla poolt kehtestatud piirhinda. Vedaja hakkab jäätme­valdajatele esitama igakuiselt arveid vastavalt osutatud teenustele, lähtudes sealjuures jäätme­mahutite arvust ja suurusest, valla poolt kehtestatud tühjendus­sagedustest ning vastavalt vedaja poolt konkursil esitatud hinnakirjale olenemata sellest, kas vedaja ja jäätme­valdaja vahel on sõlmitud leping. Lepingu sõlmimata jätmine ei vabasta jäätme­valdajat kohustusest jäätmeveo eest tasuda.

Erandjuhul on võimalik taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Põhjendatud taotlus tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitatakse  vallavalitsusele. Mitteliitunuks lugemine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

Jane Mölder
SA  Valga Piirkonna Keskkonnakeskus
keskkonnaspetsialist