Sagenenud on pöördumised meediast kuuldud temaatikal - Hajaasustuse veeprogramm ja selle toimimine Palupera vallas. Tänaseks teadaolevast infost võib eelinfona edastada järgmist, mis aitaks kaasa eeltööle - vajadused, võimalused, koostöö naabri(te)ga:

Hajaasutuse veeprogrammi eesmärk on puhta vee kättesaadavuse parandamine hajaasutuses. Programm leevendab probleeme:
1)olemasolevas kaevus ei jätku piiavalt vett või selle kvaliteet on halb;
2)on olemas kaev ja vesi, kuid puuduvad vajalikud seadmed ja survetrassid.

Palupera vallavalitsus on mitmes lehenumbris ja valla kodulehel kutsunud üles vastama kolmele esitatud küsimusele, s.h. ka joogivett puudutavale temaatikale. Suur osa majapidamistest on tagasisidet andnud ja see aitab meil kaardistada võimaliku veeprogrammis osalemise. Nii on juba teada, et ca 45% majapidamistest saab Palupera vallas joogivee ühisveevärgist. Majapidamisi, kus kaevus ei jätku vett ja/või vee kvaliteet on halb, on ca 70. Survetrassid ja seadmed puuduvad 3 korda veel enamates kaevudes. Üldse puudub kaev elamu juures 20 majapidamisel.

Valgamaale saabub Hajaasustuse veeprogrammist riiklikke rahalisi vahendeid 2008 aastal esmakordselt ja seda ca 2,0 miljonit krooni, millest Palupera vald saab eeldatavasti vahendeid suurusjärgus ca 200 tuhat krooni. Nimetatud riigi osalusele tuleb kohalikul omavalitsusel lisada eelarvelistest vahenditest teine sama palju ja taotlejad veel 1/3  osa. Kolme osapoole (riik+omavalitsus+taotleja) finantseeringusse arvatakse vaid abikõlbulikud rahalised vahendid. Taotlejal 1/3 osa leidmine on ikkagi soodsam, kui kõik ise rahastada.

Abikõlbulikud tegevused on:
I Hoonetevälise puhta vee süsteemide rajamine:
  1)puur- või salvkaevude rajamine ja nende teenindamiseks vajalike trasside (vesi, elekter) ehitamine ning renoveerimine;
  2)olemasolevatest kaevudest (s.h. ka ühisveevärgist!) uute trasside ehitamine või olemasoleva trassi renoveerimine. Siin tasuks mõelda just olemasoleva ühisveevärgi lähedal asuvatel majapidamistel. Kuid siia kuuluvad ka salvkaevude omanikud, kes soovivad õuenurgas olevast kaevust joogivee tuua elamuni;
  3)kaevude varustamine vee pumpamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega.

II Rajatud hooneteväliste puhta vee süsteemide teostusmõõdistamine.
Abikõlbulikud on vaid need kulud, mis on tehtud pärast toetuse kasutamise lepingu sõlmimist!

Abikõlbulikud tegevused ei ole:
1)hoonetesisesed veesüsteemide rajamisega seotud kulud;
2)veesüsteemide rajamisele eelnevad uuringud ja projekteerimine.

Taotlejatest saavad olla:
1)mittetulundusühingud (v.a. kohaliku omavalitsuse või riigi osalusega MTÜ-d);
2)füüsilised isikud, kes rahvastikuregistri andmete alusel on vastava omavalitsuse elanikud ja rajavad veesüsteemi juba olemasolevale elamule . See nõue kehtib ka kaastaotlejatele!

Nõuetest veel:
1)kinnistu, elamu, mida rajatav veesüsteem teenindab, peab kuuluma taotlejale/kaastaotlejatele ja sellel kinnistul ei tohi olla ebaseaduslikke ehitisi. Mitme kinnistu läbiva veesüsteemi korral on vajalik nende kinnistute omanike kirjalik nõusolek;
2)taotleja/kaastaotlejad ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlglased;
3)rajatav veesüsteem peab järgima ehitusseadust, Palupera valla ehitusmäärust ja head ehitustava (s.t. kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut või ehitusluba).

Taotlejatel, huvilistel oleks seega täna paslik alustada oma tegevuse planeerimisega – suhtlemine hüdroloogiga, geoloogiga, looduskaitsjaga, projekteerijaga. Tuleks oma tegevuskava aegsasti joonistada asendiplaanile, mõelda läbi omandiküsimus, kaastaotlejate vajadus, teostuse majanduslik põhjendatus jne. Kaastaotlejate olemasolu annab taotlusele „kaalu juurde“, sest kasusaajaid saab olema teostumise järgselt enam.

Järgnev menetluskäik, mis kõik veel ees:
1)sõlmitakse asjakohane leping maavalitsus-kohalik omavalitsus;
2)kohaliku omavalitsuse juurde moodustatakse veeprogrammi menetluskomisjon;
3)taotlusvoor – ette antakse taotluse vorm, pannakse paika toetuse ülemmäär ühe projekti kohta jms. Toetuse ülemmäär ühe projekti kohta saab olema suurem, kui hõlmatud on mitu elamut. Taotlejaks saab olla sel juhul siiski vaid üks, kes vastutab lepingu täitmise eest. Teised on siis kaastaotlejad ja kinnitavad oma osalemist projektis;
4)tutvutakse rajatava objektiga, taotluse menetlemine, täpsustamine;
5)komisjoni otsuse järgselt sõlmitakse toetuse kasutamise lepingud (kohalik omavalitsus-taotleja). Taotleja saab suurema osa toetusest kohe, lepingujärgselt, osa peale lõpparuande kinnitamist;
6)projekti tööde teostamine, kohaliku omavalitsuse järelevalve;
7)aruandlus koos kulu- ja maksedokumentidega, mis tuleb säilitada vähemalt 7 aastat.

Toetuse kasutamise lepingu rikkumisel kuulub väljamakstud toetus tagastamisele.

Asjalikku eeltööd ja jälgige reklaami taotlusvooru väljakuulutamisest! On suured lootused, et programm jätkub ka järgmisel aastal, sest kõiki taotlusi ühe aastagi rahuldada ei suudeta. Eeltöö ja omaosaluse olemasolu saab siin määravaks!

Palupera vallavalitsus