Teisi vaatamisväärsusi Trüki E-mail

Mälestuskivi 03.07.1941.a. rongiõnnetuse kohas

Astuvere külas, kohas kus kohalikud mehed lõhkasid rongi, millega Läti punased kütid ja vene hävituspataljon hävitati. Sellega säästeti Elva, Nõo, Tartu jne. mahapõletamine.

 

Vabadussõjas hukkunute ühishaud  / The grave of “red” soldiers, fallen in Civil War 1919

Palupera külas, punakaartlaste matmispaik Palupera mõisapargis.

 

Palupera raudteejaam

Raudtee ehitamine toimus 1888-1889.a. ja praeguse raudteejaama nimeks pandi „Middendorff”, kuna akadeemik Middendorff oli üks raudteeühenduse loojaid Peterburi ja Riia vahel läbi Tartu. Liivimaa Üldkasuliku Sotsieteedi presidendina pidas Middendorff  Liivimaa arengu kõige tähtsamaks teguriks raudteeühenduse loomist Peterburi ja Riia vahel läbi Tartu. Veel kodanlikul perioodil hüüti Palupera raudteejaama kuulsa teadlase kodujaamana – „Middendorffiks”.

 

Allikasoo puhkekoht

 

Päidla järvestik / Päidla lakes

Otepää kõrgustiku tihedaim järveala (12 järve), kolmekilomeetrises ringis. Siia kuuluvad Mõisajärv, Mõrtsukajärv, Kõverjärv, Annijärv, Räbijärv, Uibujärv, Kogrejärv, Väikejärv, Suurjärv, Ahvenjärv, Mudajärv ja Kalmejärv. Viimases asub Middendorffide poolt sisse toodud vesiriis. Päidla järvede mail on elanud A.Kitzberg ja ornitoloog M. Härms.

Selle piirkonna üksikasjaliku matkakirjelduse leiame „Eesti Looduse” 1978.a. juunikuu numbrist (Tõnis Kalbjärv „Matk Päidla järvedele”).

  

Elva jõgi

siin asub Elva lamminiitude sihtkaitsevöönd, kuhu jääv Elva kaldalamm ja osaliselt oruveer jäädvustab kogu Euroopas vähenevaid pool-looduslikke niidukooslusi. Vööndisse jääb ka uhtlammimetsa fragmente ning jõesoote. Jõe ääres asub Vitipalu e. Middendorfffide mets. Elva jõe ürgorg kuulus vanasti Hellenurme mõisale.

 

Asulakohad

Neeruti külas Kuusiku talumail (II at.algus), Räbi (II at. end. Elva küla), Nõunis Kassioti talumail (I at. lõpp-II at. algus), Lutike (II at.) ja Päidla külas Päidla talumail(II at.) ja Päidla külas veel 2 asulakohta.

 

Maa-alused kalmistud, kivikalmed

Neerutis Tiigi talumail (“Jaanimägi” 13-18.saj.), Lutike külas("Kabelimägi" , I at.algus-18.saj., kus on teostatud hulgaliselt arheoloogilisi kaevamisi, viimane neist 1990.a.), Nõunis Kassioti talumail (“Kitka kalmemägi” 13-18.saj., tuntud ka Peedu Kabelimäe nime all), Päidlas (2 kalmistut “Kalmemägi”, 13-18.saj. Üks asus end.Päidla asunduses ja teine Laane talumail. Kalmejärve naabruses asetsev Kalmemägi olevat olnud rootsi sõjameeste matmispaik, arheoloogiliste kaevamiste aegu on mäelt leitud rohkesti inimluid, käevõrusid ja kaelakeesid), Atras („Lüllemägi” 13-18.saj. - end. Rõngu kihelkonna arvatav keskusekoht) ja Räbi külas (“Kalmemägi” II at. ja „Pihlusaar” I at.).

  

Kintsli kõrts

Päidla külas – siin võeti esimest korda lahti sini-must-valge Tartu üliõpilaste lipp ja seejärel viidi Otepää kirikusse õnnistamisele.

 

Palu veskihooned

Miti külas – hoonestikust on säilinud üks veskihoone, ülejäänud hooned ümber ehitatud või hävinenud. Omapära: Elva jõest kaevati omal ajal käsitisi kanal, et tuua vesi jõest Palu oja kaudu veskisse

 

Nõuni järv  / Nõuni lake

Vähijärv. Tartust tulles Otepääle Palupera valla algussildi juures on viit “Otepää kihelkond”, mis siit algas ja kuhu viida paigutamisel istutati ka mälestustamm. Suur Nõuni järv (pindala 80,1 ha, suurim sügavus 14,7 m) paikneb piklikus nõos. Kaldajoon on kääruline, suurematel soppidel ja poolsaartel on oma nimed. Ligikaudu 1 km pikkune kitsas lõunasse ulatuv laht kannab Perajärve nime. Põhi on järsult sügavnev ja mudane.  Järve põhjaosas on madal koht - Kivisaar, kus on ainult meetrijagu vett. Väike Nõuni järv (pindala 6,3 ha) jääb oma suuremast nimekaimust kilomeeter Tartu poole. Varem on olnud järve keskel ka saar, kus puud peal kasvasid. Põhi on valdavalt mudane ja head supluskohad puuduvad. Järv on ajaviitekoht kalameestele.

Lutike küla, Saluala ja Neeruti

Kõige ilusam maastik Palupera vallas, kõrge, mägine, kaugele ulatuva silmapiiriga. Lumi säilib kaua. Lutike küla on Valga maakonna kõige põhjapoolsem maa-asula. Nime on saanud küla siin asunud Lutika kõrtsi järgi. Rahutum pinnareljeef annab külale vaheldusrikka ning kauni loodusliku tausta. Laha-, Naari- ja Kaunimäelt avanevad suurepärased vaated ümbrusele. Kogu Lutike - Neeruti piirkonda saab iseloomustada Palupera valla kõige kaunima künkliku talumaastikuga alana. Neeruti - Makita tee äärde jäävad arheoloogiamälestistena kivikalme ja maa-alune kalmistu.

   
Viimati uuendatud ( pühapäev, 10 detsember 2006 )