Projekt - Palupera kogukond aktiivsemaks atraktiivsemas mõisakooli kompleksis

Kalmistuportaal

 Tankla.net

Hellenurme noortekeskuse ja kogu valla noorte info lehel Palupera noored (http://noored.palupera.ee)

NB! Nõuni kandi tegemistest saab lugeda Facebookist

Euroveeb

Telefoninumber 14900 - Lõuna-Eesti liiklusliin, kuhu saab edastada infot liiklushuligaanidest

Otepää Teataja


Palupera vallavalitsus on liitunud Rohelise Energiaga ja toetab seeläbi taastuvate energiaallikate laialdast kasutamist.


Vaata Hulkuv loom

Kanal Valgamaa turism Youtube'is




 
Lustimägi Trüki E-mail

Lustimägi asub Mäelooga külas, kuhu akadeemik Middendorff istutas oma naise auks pargi . Seetõttu nimetati seda mäge siis rohkem  „prouamäeks”. Lustimägi on puhtal kujul vana akadeemiku elutöövili. Igas sälkorus kasvas omaette puude liik ja keset mäge olid lehised, pärnad, hõbepaplid, sirelid, läätsapuud, jasmiinid jne. Siin veetis ta oma vaba aja ja vanaduspäevad. Keset mäge asus suvemaja ja eemal kivist lindude vaatluspunkt. Mägi kujutas endast tõsises mõttes botaanikaaeda ja lindude paradiisi. Lindude pesitsemiseks oli puudele kinnitatud hulk pesapuure igasuguses suuruses. Taimede kastmiseks oli vesi juhitud mäe peale 1,5 km kaugusest Nilgesoost. Lustimäest sai ümbruskonnale ilupuude taimelava, polnud talu ümbruskonnas, kuhu poleks viidud Lustimäe sireleid, läätsapuid, jasmiine, enelaid.

 

Lustimägi
Lustimägi


Kuna vanaduspäevadel jäid akadeemiku jalad haigeks, siis toapoiss sõidutas teda käruga Lustimäele ja tagasi. Toapoiss Juhan Urm , keda kutsuti ka „vanahärra Juhaniks”, oli tema kõige suuremaks usaldusmeheks. Korra rääkinud mõisahärra toapoisile, et ta ise ja ta poeg saavad veel elada ilma, et isiklikult põldu hariks, aga et ta pojapoeg kõnnib juba adra taga. Toapoisi küsimusele, miks härra nii arvab, vastand ta, et ajad muutuvad väga kiiresti. Ennustus läkski täide. Peale I Maailmasõda mõisamaad jaotati ja perekonnale jäeti talu vaid kasutada, nii et pojapoeg kündiski põllul.

 

akadeemik Middendorff
akadeemik Middendorff


Vana akadeemik oli väga hoidnud puid ja põõsaid. Kui esimesed sirelid olid õitsema hakanud, ning mõisa naised olid tulnud õisi murdma, siis oli akadeemik läinud nende juurde ja öelnud, et sirelid õitsevad kõikide jaoks, ning et lilledel on ka valus kui neid murtakse. Rahvas oli kuulanud sõna ja polnud enam murdnud.


Lustimäe tähtsus lindude vaatluse mõttes kadus ära, kui harimata ja toores mees, mõisa rentnik Peeter Kaljon, kes ei hinnanud ilu, kandis Middendorffidele ette, et külapoisid ja tüdrukud käivad Lustimäel tantsimas ja sõtkuvad vilja maha. Ta palus luba Lustimäelt suvemaja äralõhkumiseks, millise loa ta ka sai.Hiljem ajas ta mõisakarja mäe peale, mistõttu mägi oli aastate vältel tallatud ja armetus olukorras.
Lustimäe maaüksus kuulus 1920. aastast Hellenurme Hariduse Seltsi “Püüe” omandisse. Mägi sai uuesti tagasi oma väärtuse. Avakontserdi andis siin Vanemuise muusikaosakond 1920 aasta suvel. Selts asutati 1914 aastal kultuuritöö edendamise eesmärgil tolleaegsete erksamate kohalike noorte poolt. Juba 1909.aastal saadeti vanade ja nimekate talupidajate allkirjadega Haridusseltsi „Püüe” põhikiri kinnitamisele, kuid see saabus tagasi kinnitatult alles aastal 1914.  Vahepeal peeti pidusid salaja ja vahel ka Nuustaku kooliseltsi nimel. Haridusselts „Püüe” töötas hooga. Laulukoori käis juhatamas Tartust dr. P.Särg, hiljem kohalik kooliõpetaja August Käppa. Näitetruppi juhatas P. Värva ja muusikakoori V. Piir. Seltsil oli veel spordiosakond ja raamatukogu. Koor võttis osa kõigist tolleaegsetest laulupidudest. Ümbruskonna noorsugu kogunes tihedalt Haridusseltsi ümber. Karkusliikumine noorte hulgas oli suur ja alkoholi tarvitamist mõisteti hukka.


1920 aastast sai Lustimägi, üks kaunimaid kohti siinmail, peamiseks pidude korraldamise kohaks. Siia kogunesid laupäeva ja pühapäeva õhtuti ümbruskonna noored tantsu ja lusti lööma, millest tuligi nimi Lustimägi.


Hariduse selts „Püüe“ täna enam ei tegutse, kuid jätkuvalt täidab eelkäijate ülesandeid Hellenurme kultuurimaja, Hellenurme raamatukogu , Hellenurme Naisselts ja Tantsuklubi “Mathilde”.
Rahvalikuks pidupaigaks sai Lustimägi jälle siis, kui K.Käppa kavandi järgi ehitati siia kõlakoda.
2005-2006 aastal valmis Lustimäele puhkekoht (piknikukoda, lauad-toolid, lõkkekoht grillrestiga, prügikast, käimla, stendid, ujuvsild, viidad, sild üle jõe, köisrada).


Looduskaitseregistris olev Palupera valla looduse üksikobjekt Lustimägi (MYK220) võib lugeda Hellenurme mõisapargi koosseisu kuuluvaks alaks, sest Lustimäe muutis kauniks pargiks Hellenurme mõisa mõisnik, akadeemik Al. Th. von Middendorff  XIX saj. II poolel, istutades sinna palju võõrliigilisi puid. Mägi kujutas endast botaanikaaeda ja lindude paradiisi. 


Lustimägi on Elva jõe kallasrajaga ühendatav Vitipalu matkaradadega ja Hellenurme mõisapargiga. Seetõttu on ala kujundatav Elva-Otepää suunal matkajatele puhkekohaks ja kohalikele elanikele perepuhkuse väljasõidukohaks. Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Hellenurme-Mäelooga kohalikult teelt läbi Kalde ja Hellenurme keskasula reoveepuhasti katastriüksuste olemasoleva kruusatee kaudu. Biotiikide juurde  reserveeritakse ka ala autode parkimiseks väljasõidupuhkajatele Parkimisalalt algavad jalgteed. Loodepoolne neist viib puhkeala teenindustsooni,  Elva jõest ja kraavidest ülepääsuks on ettenähtud jalakäijatele purded ja sild.


Projekti raames "Elva jõgi - veetee Emajõe Jõeriiki" ehitati 2005 aastal välja Elva jõe
veetee Hellenurmest Emajõeni.  Just Hellenurmest, seega on siin pakutav teenus järjest mitmekesisemaks muutumas, nüüd ka veeturistile. Projekti raames ehitati piknikukoda, lauad-toolid, lõkkekoht grillirestiga, prügikast, käimla ja jõe äärde  paigaldati stend. Veel  ehitati valmis ka Elva jõele ujuvsild, stendi juurde, kust veeturist saab randuda ja külastada puhkekohta. Projekti järgselt leiab Hellenurme ja Elva jõgi veeturistide poolt senisest aktiivsemat kasutust, väljaehitatud puhkekohad loovad sellele igaljuhul head eeldused.

 

Lustimäe puhkeala kaart

Lustimäe puhkeala kaitse-eeskiri ja välispiiride kirjeldus

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 14 september 2009 )