Valimised 2017

15.10.2017 toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogude valimised.

Täpsem info tähtaegade ja kandideerimise kohta ning esitamiseks vajalike dokumentide vormid on leitavad Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt http://www.vvk.ee/avaleht/ või http://www.vvk.ee/kov2017

Elva valla valimiskomisjoni info, otsused ja protokollid leiad Elva valla veebilehelt aadressil: http://elva.kovtp.ee/valimiskomisjon

Volikogu

Palupera Vallavolikogu istungil 13. oktoobril 2017 otsustati:
  • Võtta vastu „Valgamaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2017 – 2025“.
  • Anda nõusolek koormata isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks Palupera valla omandis olevad kinnistud maakaabeliinide paigaldamiseks (Palupera park, Palupera staadion, Kooli ringtee, Palupera kooli tee).
  • Kinnitada täiendavaks piirkonnakogu liikmeks Madis Haug.
 

Kalkulaatorid

Külade sihtnumbrid

Räbi67503
Lutike67504
Neeruti67505
Päidla67506
Astuvere67507
Atra67508
Miti67509
Mäelooga67510
Palupera67511
Pastaku67512
Urmi67513
Hellenurme67514
Nõuni67515
Makita67516

 

Omniva Sihtnumbrite otsing: www.omniva.ee

Sihtnumbrite otsing: www.postiindeks.ee

 
Lutike küla Trüki E-mail

Lutike küla on Valgamaa kõige põhjapoolsem maa-asula. Nime on küla saanud siin asunud Lutika kõrtsi järgi.
Ajalooallikatest on teada, et 19.saj.II poolel rändas Nõuni kanti Šveitsist keegi rikas härra Schrippen, kes Neeruti mõisa omanikult ostis tüki maad ja rajas praeguse Lutike küla piirkonda väikese karjamõisa. Mõisat kutsuti mõisniku nimest tulenevalt Ripina (ka Rippeni ja Schrippeni)
või ka endise nimega Lutiku mõisaks. Uus mõisnik laskis ehitada praegusele Lahamäele puust härrastemaja.

Lutike küla


Mõisa põllud olid viletsad, sellepärast seisnud Schrippen varsti pankroti äärel. 1890.a. paiku müüdud mõis Jurjevi härra von Gossardile. Temagi majandustegevus ei suutnud kulusid katta. Püüdnud siis mõisat omakorda edasi müüa, kuid polnud ostjat leidnud. 1896.a. kutsunud siis von Gossart maamõõtja mõisa ja lasknud mõisamaad 3-6 vakamaa suurusteks tükkideks jagada. Maatükid rentinud ta pikema aja peale välja. Maarentijaid oli jätkunud ja ligi poolsada peret olid siia paigale jäänud. 1900 aastal oli Lutikul 45 elumaja vajalike kõrvalhoonetega, kus elas kokku ligi 200 inimest. Küla hakati kutsuma Lutiku alevikuks. Siin oli kaks kauplust, kaks  sepikoda ja sama palju puuseppi ja kingseppi ning rätsepaid.


Lutiku küla põliselanike hulka kuulusid ka meie maadlussuuruse Johannes Kotkas´e vanemad, kes enne Johannese ilmaletulekut olid sunnitud oma kitsukese elukoha Lutikul maha jätma ja kolima 3 km kaugusel olevasse sugulaste tallu Kodijärve-Metsal.
Lutiku küla leiab mainimist Leida Tigase romaanis „Seitse pastlapaari”, milles on värvikalt kirjeldatud ümbruskonna taluelu 1920-ndail aastail.


1920-30.aastatel tegutses Lutiku külas aktiivselt Vabatahtlik Tuletõrjeühing, kes ehitas ruumika seltsimaja (kohandati ümber endine mõisa härjalaut) ja organiseeris selle baasil edukalt kultuuritööd.
Pärast II Maailmasõda sai Lutiku külast Lutike küla. Pidi olema keeleliselt õigem. Lutike küla koosseisu ühendati ka naabruses asuvad Saluala ja Makita küla.Makita küla kuulus (allus) algselt Hellenurme mõisale Rõngu kihelkonnas.

Image


1996.aastal tähistati suure pidulikkusega Lutike küla 100.aastapäeva. Ürituse eestvedajaks oli Lutike külas sündinud pedagoog ja kodu-uurija Heino Mägi.
Tänapäevase Lutike küla mainet aitab hoida Leigo kontserttegevus, mis on ühendatud leigoliku tulevärgiga. Selle eestvedajaks on taluperemees Tõnu Tamm.

 

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 21 mai 2007 )