Neeruti küla Trüki E-mail

 

Neeruti küla esmamainimine ulatub aastasse 1503, kus tollaste Võlja (Wolja, Wolga) ja Mäeküla (kuulusid Wrangelitele) ühendamise tulemusena tekkis mõis, mille esialgseks nimeks oli Megel (allikais ka Maydla, Metztaken, Nierothhof). Neeruti mõisaomaniku Wrangellid müüsid külad eraldi ja need jäidki mõneks ajaks lahku kuni Metztacken mõlemad külad ära ostis, mis Tartu piiskop Johann talle 1536.aastal ka kinnitas. Metztackenid kaotasid mõisa Vene-Poola sõja ajal, hiljem, veel samal 17. saj.-l said nende järeltulijad, Nieroth´ide suguvõsa mõisa tagasi, sellest tuleneb ka praegune nimi Neeruti. Edasi vahetusid mõisa omanikut tihti. 1890.aastast oli mõisa omanikuks Artur von Kymmel. Teda tunti kui julma mõisnikku, kes lasknud peksta isegi rasedaid naisi. Tema peale saadetud palju kaebekirju, kuid neist olnud vähe kasu.19. saj teisel poolel ostis härra Schrippen tollaselt mõisnikult Artur von Kymmel´ilt tüki maad, millest hiljem kujunes Lutiku (nüüd Lutike) nime kandev väikemajapidajate – käsitööliste asula. Neeruti mõis plaanistati kruntidena 1920.a. Härrastemaja põles ära 1919.aastal.
1900 aastal oli mõisal 1789 vakamaad, talupoegade kasutuses oli 2205 vakamaad. Mõisas elas 63 elanikku (Allikas: Adolf Richteri poolt Riias 1900.aastal väljaantud aadressraamat).

Neeruti küla

Neeruti külas sündis geograaf ja loodusesõber August Mieler (1873-1932). 1919.a. asutati Tartu Ülikooli juurde geograafiakabinet, mille vanemassistendiks valitiga A. Mieler. Tulemusrikas oli tema tegevus Loodusuurijate Seltsis ja ajakirja „Loodus” toimetuses.

Neeruti küla hariduselu ajalugu: 1776 alustas tegevust Neeruti kool. Esimeseks koolmeistriks oli Kärneri Henn. Eraldi koolimaja esialgu ei olnud, õpetati Kruusa Hansu talutares. Lapsi oli ca 15. 1865. a. ehitati uus koolimaja. 31 aastat õpetas lapsi Hans Nugin, kes oli edumeelsemaid koolmeistreid Neerutis. 1874. a. mängiti Neeruti koolimajas Hans Nugini eestvõttel esimene eestikeelne näitemäng Otepää kihelkonnas (Hermanni „Oksjon”). Nugini eestvõttel koguti pidude korraldamise ja annetuste kogumisega raha ning osteti koolile orel. 1874. a. asutas Hans Nugin Neerutisse laulukoori, kus õpetati 4-häälselt laulma. 1883 asutas Hans Nugin Neeruti koolimajja raamatukogu. 1934 valmis Neeruti viimane koolimaja. Õpetajana töötas Elo Ott, kes omal ajal kandis kohaliku iluduskuninganna tiitlit. 1959 lõpetas Neeruti kool oma tegevuse. Kooli hoones tegutses aastatel 1967-1991 Otepää Sovhoosi Lastepäevakodu. Endine haridus-ja kultuurikolle on tänapäeval eravalduses.

 

 

Viimati uuendatud ( neljapäev, 06 oktoober 2011 )