Päidla küla Trüki E-mail

 

Vanemad kirjalikud teated pärinevad aastast 1522 (Krowelshof, hiljem Samhof, Paidel), mil mõisa alla kuulusid peale Päidla küla veel Kõlli, Mõrtsuka ja Räbi külad. Kohaliku mõisa omanikuks sai hiljem maadeuurija ja teadlane Al. Th. von Middendorff, kelle perekonnalt ka mõis võõrandati. Võõrandati ka mõisale kuulunud Saluala karjamõis.

Päidla küla

1939.aastal oli olemas ka Päidla vald, mis kuulus Otepää kihelkonda ning kuhu kuulusid peale eelmainitud külade veel Neeruti, Saluala, Makita ja Lutike külad.
Päidla külla kuulub üle 10 järve, millest suuremad on Mõrtsuka, Päidla Mõisajärv ja Päidla Suurjärv. Päidla Mõisajärve kaldal endises Päidla Rüütlimõisas elas ornitoloog Mihkel Härms (1874-1941). M. Härms oli Ernst von Middenderffi lindudekogu hooldaja Hellenurme mõisas. Ta oli ka Otepää Kooli Seltsi juhatuse liige ja aitas 1907.aastal käivitada Otepää emakeelset progümnaasiumi.
Päidla järvede mail on elanud ka kirjanik August Kitzberg. 1868. a. rentis tulevase kirjaniku vend Aadu Kitzberg siinse Kiisa veski. August Kitzberg veetis siin poisikesena paar suve. Siit käis ta Kastolatsi preestri juures vene keelt õppimas ja sai siit ainet oma mitmetele teostele.
Päidla Mõisajärve ääres elas tuntud künnimeister Vello Kõiv.

Päidla järv

Päidla sumbjärvestiku kaksteist lähestikku paiknevat järve haaravad 3 km raadiusega ringi Otepää kõrgustiku loodeosa küngaste ja mõhnade alal. Kalmejärve naabruses asetsev kalmemägi on Rootsi sõjameeste matusepaik. Arheoloogilistel väljakaevamistel on mäelt leitud rohkesti inimluid, käevõrusid ja kaelakeesid.
Päidla mõisahoone asus praegu söödalisandeid tootva tootmiskompleksi lähedal. Hooned pole kahjuks säilinud. Mõisa kuivati vundamendile on rajatud tootmishoone ja endine kuivati. Mõisakeskus on tundmatuseni muutunud.

Viimati uuendatud ( neljapäev, 06 oktoober 2011 )