PALUPERA VALLA ARENGUKAVA

                                 2007 - 2015

 

 

 

SISUKORD

 

 

 

 

 

 

SISUKORD.. 1

SISSEJUHATUS. 2

1. PALUPERA  VALLA  ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS. 3

1.1      Palupera  valla määratlus, ülevaade. 3

1.2      Väliskeskkonna arengu trendid ja mõjurid. 6

1.2.1       Globaalsed trendid ja mõjurid. 6

1.2.2       Eesti-sisesed  mõjurid. 7

1.3      Palupera valla arengueeldused. 8

1.3.1       Palupera valla olukorra tugevad küljed. 8

1.3.2       Palupera  valla olukorra nõrgad küljed. 8

1.3.3       Palupera valla olukorrast  ja väliskeskkonna arengutest tulenevad võimalused. 8

1.3.4       Palupera valla olukorrast ja väliskeskkonna arengutest tulenevad ohud. 9

1.4      Palupera valla  ja teiste omavalitsuste vastastikused huvid piirkonnas. 9

2.     PALUPERA  VALLA  ARENGUSTRATEEGIA.. 11

2.1      Palupera valla arenguvisioon, tulevikupilt aastaks 2015. 11

2.2 Palupera valla arengumudel 12

2.3 Palupera valla strateegilised eesmärgid ja  ülesanded. 16

3.     PALUPERA  VALLA LÄHIAASTATE TEGEVUSVAJADUSED.. 18

3.1 Palupera valla tegevuskava aastani 2015. 19

3.2      Palupera valla investeeringuvajadused. 27

4.     ARENGUKAVA ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE. 30

5. KASUTATUD KIRJANDUS. 30

LISA 1 Palupera vallas käimasolevad projektid, valla traditsioonilised sündmused. 31

LISA 2 Palupera valla ajaloo, arheoloogia ja arhitektuurimälestised. 34

LISA 3 Palupera valla asutused, ettevõtted, ühingud, seltsingud, ettevõtjad. 35

LISA 4  Statistikat Palupera vallast (rahvastik, õpilased) 38

LISA 5  Palupera valla eelarved 2003-2005. 39

LISA 6  Palupera valla investeeringud aastatel  2003-2005. 40

 

 

 

SISSEJUHATUS

 

Arengukava väljatöötamise protsess kestis ajavahemikus suvi-sügis 2006. Arengukava väljatöötamiseks moodustati töörühm omavalitsuse esindajatest. Arengukava koostamisega seotud olulisi küsimusi otsustas ja arutas juhtrühm, millesse kuulusid ka vallavolikogu esimees ja vallavanem. Arengukava väljatöötamise aluseks on sellest huvitatud osapoolte tahe ja initsiatiiv.

 

Eesti Siseministeeriumi ja Taani Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse arendamise  koostööprogrammi projekti “Kohaliku omavalitsuse arengukavade koostamine” raames valmis 2001.aastal Geomedia OÜ eestvedamisel “Otepää, Palupera ja Valgjärve valla ühine arengukava lähtetekst”, millest käesoleva arengukava koostamisel ka suures osas lähtuti. Seega on paljud lähenemised Geomedia OÜ poolsed.  Arengukava koostati lähtudes lähima 9 aasta perspektiividest. Arengukava loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel.

 

Arengukava koostamisel lähtuti vallas kehtivatest arengudokumentidest:

-          Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava aastani 2015;

-          Palupera valla üldplaneering (arengustrateegia põhisuunad aastani 2013).

-          Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem (1997)

 

Olukorra analüüsimisel on lähtutud eelpool nimetatud dokumentides olevatest  olukorra kirjeldustest, vajadusel olulisi andmeid täpsustades. Igasugune areng on pidev ja pikaajaline protsess ning kõiki võimalikke arenguvariante pole võimalik ette näha. Mida rohkem tehakse tööd käesolevas arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise nimel, seda tõenäolisem on, et Palupera valla tulevik saab olema selline, nagu me seda näha soovime.

 

Arengukava koostamisel  viidi läbi valla olukorra SWOT-analüüs ning alustati valla tulevikuvisiooni kujundamist (arengukava tööprotsessi materjalidega saab tutvuda  vallavalitsuse ruumides) . Valla olukorra analüüsi käigus koostati kokkuvõte omavalitsuses hetkel käimasolevatest projektidest ja valla traditsioonilistest üritustest (lisa 1).  Probleemide ja arenguvajaduste täpsustamiseks viidi läbi intervjuusid ning töökoosolekuid .

 

Arengukava koostamisel jätkati  valla tulevikuvisiooni kujundamist ning  arengueesmärkide ning nende saavutamise vahendite sõnastamist .

 

Valla SWOT-analüüsi tulemustes ja ühise visiooni kujundamise käigus toodi enim välja Palupera valla soodne perspektiiv turismipiirkonnana. 

 

Valla tulevikuvisiooni ja arengumudeli tutvustamiseks viidi läbi vallavolikogu istungid 27.septembril  ja  30.oktoobril 2006.a. Arengukava avalikud arutelud toimusid vallarahvale Nõuni maakultuurimajas 24.novembril 2006.a. ja Hellenurme maakultuurimajas 1.detsembril 2006.a.

 

Arengukava lähtetekst koosneb 4-st osast:

  1. Palupera valla arengueelduste analüüs
  2. Palupera valla arengustrateegia – visioonist (tulevikupildist) lähtuv üldine teostustee kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks, mis arvestab valla tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte.
  3. Palupera valla lähiaastate tegevusvajadused
  4. Arengukava elluviimise organisatsioon ja rahastamine.

 

Esimeses osas on antud ülevaade valla ajaloolisest kujunemisest ja olulisemate eluvaldkondade olukorrast. Tutvustatud on valla ja piirkonna arengut mõjutavaid väliskeskkonna arengu trende. Valla arengueeldusi  on esitatud läbi SWOT-analüüsi tulemuste kajastamise. Analüüsitud on valla ja naaberomavalitsuste vastastikuseid huvisid ning omavalitsuste ühinemisest tulenevaid võimalikke muutusi.

 

Teises osas esitatakse valla arengustrateegia, mis koosneb visioonist, arengumudelist, arengu strateegilistest eesmärkidest ning ülesannetest.

                                                                              

Kolmandas osas on esitatud valla arengustrateegia ellurakendamise tegevusvajadused. Valla lähiaastate (tinglik ajapiir kuni 2015) tegevusvajadused on grupeeritud vastavalt arengustrateegia eesmärkidele ja ülesannetele. Esitatud on valla hetkel tunnetatud ning lähisaastatel lahendamist vajavad investeeringuvajadused ning hinnatud valla omavahenditest investeerimisvõimet.

 

Valla arengustrateegia elluviimiseks vajalike konkreetsete tegevuste määratlemine ja tegevuskava iseloom on sõltuv järgmistest asjaoludest:

Vallas on olemas tinglikult kolm keskust.

Vald jääb tervikuna teiste  omavalitsuste, keskuste – Otepää ja Elva, mõjusfääri ning Palupera valla territoorium on ainult üks osa nende  tagamaast. Piirkonna tõmbekeskus on  Otepää. Sellises situatsioonis domineerib Otepää ning psühholoogiliselt ja majanduslikult on Palupera vallal ja teistel omavalitsustel Otepää naabritena raske olla võrdväärne partner.

Valla finantseerimisvõime on väike, sõltub peamiselt riigi investeeringutoetustest. Seega on tegevuste ja investeeringute konkreetne ajaline määratlemine  keerukas.

 

 

 

1. PALUPERA  VALLA  ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

 

 

1.1     Palupera  valla määratlus, ülevaade

 

Ajalooline kujunemine

 

Palupera vald oli enne 1939. aastat iseseisev vald algul Otepää, siis Rõngu kihelkonnas. 1939. a reformiga jaotati vald Aakre, Pühajärve, Otepää ja Rõngu valla vahel. Palupera külanõukogu moodustati 1945. a Rõngu vallas. 1950 – 1962 kuuulus Palupera külanõukogu Elva rajooni. Hiljem toimus veel mitmeid piiride muutmisi. Osa vallast liideti Rõngu külanõukoguga 1962. a ja Puka külanõukoguga 1966. aastal. Valga rajooni koosseisu arvati Palupera külanõukogu 1969. aastal. Palupera vald sai omavalitsusliku staatuse 4. juunil 1992. aastal.

 

 

Asend, looduslikud tingimused, vaatamisväärsused

 

Palupera vald asub Valga maakonna põhjaosas. Valla üldpindala on 123,61 km², olles üks väiksemaid Valgamaal. Metsade all on 43% valla territooriumist ehk 5300 ha, riigimetsa on sellest 1604 ha ja seda haldab Aakre metskond. Naabervaldadeks on Rõngu, Nõo ja Kambja vald Tartumaal, Valgjärve vald Põlvamaal ning Otepää ja Puka vald Valgamaal.

 

Palupera valla lõunaosa paikneb Otepää kõrgustikule omasel künklikul moreenmaastikul, kus asub looduslikult kaunis järverikas piirkond Päidla. Valla kesk- ja idaosa (Hellenurme ja Palupera) asetseb Kagu-Eesti lavamaal, kus on enamasti tegemist lameda, suuremalt jaolt põllustatud, viljaka mullastikuga moreentasandikuga. Olulisteks pinnavormideks on seal männimetsane Elva jõe orund ja soostunud lammiga Palupera ürgorg. Maavaradest on  märkimisväärsed kruusa-liiva varud, mis omavad tähtsust kogu ümbritseva piirkonna jaoks (Palu kruusakarjäär – 21,19 ha, Neeruti kruusakarjäär – 6,71 ha, Kasemäe kruuskarjäär Mitis – 9,58 ha ja Hellenurme kruusakarjäär 2,4 ha). Kaitsealadest paiknevad valla territooriumil Otepää Looduspark ja Elva - Vitipalu maastikukaitseala.

 

Otepää Looduspargi piiridesse jääb pisut vähem kui pool valla territooriumist, seega Palupera vallas olev osa moodustab Otepää Looduspargi põhjapoolse osa (kaart: Keskkonna koondkaart, vt. Kaardid). Otepää Looduspark moodustati ENSV MN 1957.a. määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979.a. määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Otepää Looduspargi kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati 18.03.1997 määrusega nr. 63 ning on muudetud aastatel 1998, 1999, 2002 ja 2006 . Otepää Looduspargi valitsejaks on Vabariigi Valitsuse 8.12.1999 määrusega nr. 376 Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Riiklik Looduskaitsekeskus Põlva-Valga-Võru regioon.

Elva – Vitipalu maastikukaitseala hõlmab Palupera valla maadel  valla põhjaosa Elva jõe oru (50 ha, kaart: vt. Kaardid). Maastikukaitseala moodustati Tartu Maavalitsuse 30.09.1992.a. määrusega nr. 152 eelkõige kaitsealale jäävate Elva jõe ja Laguja, Illi ning Ilusa oja ümbruse maastike säilimiseks ja siin leiduvate ohustatud elupaikade ja liikide kaitseks. Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21.07.1999 määrusega nr. 226 ja muudetud 2000 aastal. Kaitseala valitsejaks on Tartumaa Keskkonnateenistus.

 

 

Olulisemateks vaatamisväärtusteks on vallas Hellenurme mõisakompleks koos Middendorffide perekonnakalmistuga (18.-19. saj.) ja vesiveskiga ning Palupera mõisakompleks (18.saj.).  Samuti Käpa-Müürsepa taluhooned ja õu (1883.a.). Puhkealana on vallas olulised Päidla (270 ha) – Nõuni (85 ha) järvestikuga ja künkliku maastikuga osa, samuti Hellenurme läheduses paiknev Lustimägi. Täielik nimekiri vallas asuvatest ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestistest on toodud lisas nr. 2. Probleeme on maastiku võsastumisega, paiguti rikuvad maastikupilti  korrastamata ja lagunenud tootmishooned.

                                                                                

Otepää Looduspark (vt lisa kaardid) asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel ja hõlmab 1180 km² suurusest Otepää kõrgustikust 230 km² (19%) ning on oma territooriumi poolest suurim maastikukaitseala Eestis. Looduspargist jääb välja Otepää linn. Looduspargi põhieesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Looduspargi üheks tegevuse prioriteediks on turistide suunamiseks ning maastiku säästliku arengu tagamiseks olemasolevate matkaradade korrastamine, uute rajamine ning tähistamine. Prioriteetseteks tegevusteks on ka erinevate puhkekohtade korrastamine ja uute rajamine, sh nende jäätmekäitluse tagamine. Eesmärgiks on looduskeskkonna säästlik kasutamine ja turistide hajutamine, pereturismi ja säästliku turismiga tegeleva väikeettevõtluse arendamine.

 

Asustus, rahvastik

 

Palupera vallas elas 01.10.2006 seisuga 1198 inimest, elanike keskmine tihedus on seega 9,7 in/km².  Valla territoorium jaguneb 13 külaks. Suuremad külad on Hellenurme (189 inimest), Palupera (210) ja Nõuni (260), kuhu on koondunud üle poole elanikkonnast ning mis on ümbritsevatele küladele esmatasandi keskusteks. Nõuni esmatasandi mõjupiirkond kuulub Otepää teise tasandi mõjupiirkonda, mille keskus on Otepää linn. Hellenurme ja Palupera piirkonnad kuuluvad osaliselt Tartu maakonna Elva ja Rõngu teise tasandi mõju piirkonda.

 

Tabel 1    Valla asustussüsteem

Keskus

Küla

Tagamaa elanike arv 01.10.2006

Hellenurme

 

412

 

Hellenurme

189

 

Mäelooga

44

 

Pastaku

53

 

Räbi

62

 

Urmi

64

Nõuni

 

503

 

Lutike

59

 

Neeruti

81

 

Nõuni

260

 

Päidla

103

Palupera

 

283

 

Astuvere

19

 

Atra

37

 

Miti

17

 

Palupera

210

                                                        

Haridus

 

Palupera vallas töötab üks kool – Palupera põhikool ja MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed. Palupera põhikool asub Palupera mõisahoones ja koolis õpib 2006.-07. õppeaastal 65 õpilast. Palupera mõisahoones asuv kool on suures osas rekonstrueeritud ning koolil on oma staadion. Osa valla põhikooli- ja algkooliealisi lapsi õpib Otepää Gümnaasiumis. Nõuni piirkonnast käib Otepääle kooli 62 last ja Palupera piirkonnast 9 last. Lisaks sellele käib Palupera valla lapsi veel ka teistesse koolidesse : Pühajärve põhikooli 3, Nõo põhikooli 3, Elva Gümnaasiumi 18, Rõngu Keskkooli 4 ja Elva Kaugõppesse 6 (2006-2007 andmetel). Koolitulevate laste arv vähenes mõned aastad tagasi oluliselt. Alates 2007 aastast hakkab aga koolitulevate laste arv jällegi kasvama (aastal 2007 – 13).

MTÜ “Hellenurme Mõis” eralasteaed asub Hellenurme mõisahoones. Nõuni piirkonna eelkooliealine laps kasutab enamasti Otepää valla lastepäevakodude teenust ( 19 Palupera valla last , 2006 andmed).

Huvitegevust noortele pakub MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus, Nõuni maakultuurimaja ja Palupera Külamaja.

 

Haridusvaldkonna probleemidest on vallas olulisemad koolitulevate laste arvu vähenemine, noortele pakutava  huvitegevuse võimaluste vähene kasutamine. Arenguvajadustest on olulisemad Palupera põhikooli teeninduspiirkonna noorte huvitegevuse võimaluste arendamine, vajalikul tasemel koolibussiliikluse tagamine Otepääga ning end. Nõuni algkoolihoone baasil Loodus- ja Arenduskeskuse töö käivitumine.

 

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

 

Palupera vallas tegutseb sotsiaalhoolekandeasutus MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu (200 voodikohta). Lähim meditsiiniline teenindus on Elvas ja Otepääl, kus asuvad SA Elva Haigla ja Otepää Tervisekeskus. Palupera valla elanikke teenindavad põhiosas Elva ja Otepää perearstid, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad ning võivad seetõttu lähtuda patsientide aitamisel majanduslikust tasuvusest. Vallavalitsuse struktuuris töötab sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja.

 

Kultuur

 

Palupera vallas on kaks maakultuurimaja - Nõunis ja  Hellenurmes. Hellenurme maakultuurimaja juures tegutseb MTÜ Tantsuklubi Mathilde. Nõunis tegutseb aktiivselt MTÜ Nõuni Maanaiste Selts. On kaks külaraamatukogu Hellenurmes ja Nõunis. Hellenurme külaraamatukogu fondi suurus on 5690 ühikut ja Nõuni külaraamatukogu fondi suurus on 6900 ühikut. Vallas on kaks vabaõhulava – Hellenurmes ja Nõunis.

Vallas tegutseb Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Hellenurme kogudus Hellenurmes . Kogudus asutati 23.05.1913.a.

Palupera valla suurimaks kultuurisündmuseks saab nimetada 1998 aastast toimuvaid Leigo järvemuusika kontserte, millele viimastel aastatel on lisandunud ka järveteatri etendused.

2005 aastast osaleb Palupera põhikool külastusmängus “Unustatud mõisad”. Ürituse kestus 6 päeva, koolivaheajal. Näituste toad, ajalootoad, kultuuriprogramm. Külastajaid 400 ringis.

Aktiivselt tegutsevad vallas Palupera ja Nõuni jahiseltsid.

 

Sport, aktiivse vaba aja veetmise võimalused

 

Palupera vallas on sportimiseks Palupera põhikooli juurde rajatud staadion, Hellenurme võrkpalliväljakud ja Nõuni maakultuurimaja juures asuv palliväljak. Avalikuks kasutamiseks on ka Nõuni järve äärne puhkekoht Kullipesa Puhkemaja territooriumil Nõlva kinnistul. Seal asub ka pallimängude väljak. MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuses saab tarbija  kasutada sporditarbeid, on avatud internetituba ja peagi saab kasutada ka ühisürituste läbiviimiseks ehitatavat ruumi.  Valda läbib Tartu Maratoni nelikürituse rada. Spordiüritustest on olulisemad Hellenurme võrkpalli karikamängud, mis 2006 aasta suvel toimusid juba 46. korda ja  arvestatava tasemega mälumäng Palupera valla karikale, mis 2006 aastal toimus 12. korda . 2006 aastal toimus  teist korda  Nõunis võrkpalliturniir Põrsas Cup , samuti Nõuni Triatlon. 2006 aastal toimusid Räbi külas statsionaarsetel viburadadel Eesti Meistrivõistlused Vibulaskmises. Kavas 3 IFAA ametlikku võistlusringi. Uueks traditsiooniks on saanud  ka Mardinoole turniir. Üritused kuuluvad Eesti Maastikuvibu Liidu klubide karikasarja.

 

Tehniline infrastruktuur

 

Palupera vallas on olulisemateks valda läbivateks  riigimaanteedeks Tatra-Otepää-Sangaste ja Rõngu-Otepää-Kanepi tugimaantee ning Elva-Palupera-Kähri ja Hellenurme- Päidla  kohalik maantee. Riigiteed jäävad Kagu Teedevalitsuse Valga osakonna haldusalasse. Valda läbib Tartu-Valga raudteeliin. Paluperas asub raudteejaam. Eestimaa raudteetransiidi arenedes võiks Palupera jaamast kujuneda kauba ladustamise ja ümberlaadimiskoht. See eeldab infrastruktuuride parandamist ning logistika arendamist. Vallateede pikkus on 87,3 km, millest vaid 6,7 km on mustkattega. Kuna aktiivsetele puhkamismeetoditele  on hakatud senisest suuremat tähelepanu pöörama ka Emajõe jõgikonnas, siis loodab siit väljundi leida ka Palupera vald. Nimelt läbib valda Elva jõgi, mis on Emajõe lisaharu ja siit tulenevalt on Palupera vald seotud ka Emajõe Jõeriigi projektiga (kanuu- ja süstamatkad mööda Elva jõge, puhke- ja ööbimiskohad kallastel).

 

Palupera vallas asub 5 ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi: Palupera, Päidla, Hellenurme, Nõuni ja Kullipesa (individuaalelamurajoon Nõunis). Kommunaalteenuseid pakub 100% valla osalusega OÜ Palu -Teenus. 2001. aasta suvel renoveeriti 4 veehaaret ja paigaldati veepuhastusseadmed. 2002.a. renoveeriti 4 küla reoveepuhastid, -süsteemid.

 

Ettevõtlus

 

Palupera vallas on suurimad tööandjad põllumajandusettevõtted (Tasemix OÜ, OÜ Nõuni Taimekasvatus, OÜ Palupera Agro, OÜ HELDE PM TOOTMINE, OÜ Päidla), puidu- ja tehnikafirmadest OÜ Nõuni Puit, OÜ Hiiesalu, OÜ Vahemetsa Puit, teenindavatest ettevõtetest MTÜ Hellenurme Mõis. Teenindussfääris on tuntumaiks ettevõtteks Leigo Turismitalu. Tegutsemist jätkab ka staazikas Kullipesa Puhkemaja (FIE Andrus Kulasalu talu). Uutest tegijatest turismi vallas tekkis sügisel 2003 SINA Kodumajutus (OÜ Kirmatsi). Turismiga tegeleb veel ka Mesilinnu Saloon (Agera OÜ).

Kaubanduse vallas töötab Palupera vallas 2 kauplust – üks Hellenurmes ja üks Nõunis. Ringi sõidab ka OÜ Raave-H kaubabuss ja OÜ Merker MK rändkauplus. Teenindusasutuste võrk on alles kujunemas, arengustaadiumis. Teenindajateks võib aga kindlasti pidada ka vee-ettevõtjat OÜ Palu-Teenus, OÜ Hellenurme Veskit (töötav jahuveski, ekskursioonid jm.), FIE Kalev Lõhmust ja FIE Karli Pastakut (bussitransport), MTÜ Hellenurme Mõis (sotsiaalteenus), MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus (vaba aeg) ja FIE Vahto Sikku ning FIE Andrus Pastakut (veoteenused, traktoritööd). Ühiskondliku toitlustamisega tegelejat vallas pole, v.a.turismitalude külastajatele pakutav teenus.

 

Omavalitsussüsteem

 

Palupera valla vallavolikogu on 11-liikmeline, volikogul on 4 alatist komisjoni (revisjonikomisjon; eelarve- ja rahanduskomisjon; haridus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjon ja maa-, majandus- ja ettevõtluskomisjon). Vallavalitsus on 7-liikmeline. Vallamaja asub Hellenurmes ja valla haldusaparaadis on kokku 5,5 ametikohta. Need on vallavanem, vallasekretär, pearaamatupidaja, maakorraldaja, sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja.

Valla eelarvemaht on ca 11,8 milj krooni (vt. lisa 5).

 

1.2    Väliskeskkonna arengu trendid ja mõjurid

 

 

1.2.1          Globaalsed trendid ja mõjurid

 

Globaalsetele väljakutsetele tuleb vastata olukorras, kus läänemaailm elab läbi olulisi muutusi.  Eesti liigub ühest küljest suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on üldjuhul prognoositavad. Teisest küljest toovad globaalsed ümberkorraldused kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes, sh. terrorismiohu, mis mõjutavad kõikjal kõiki.

 

Ülemaailmsetest suundumustest, mis senist olukorda enam mõjutavad ning uusi perspektiive loovad ning millest tulenevaid võimalusi ja ohte tuleb arvestada valla ja piirkonna arengu planeerimisel, on olulisemad järgmised:

 

1)regioonide konkurentsivõime hakkab üha enam sõltuma nende rahvusvahelisest tähtsusest ja võrgustatusest. Tekkivate võimaluste taustal on otstarbekas naaberpiirkondi käsitleda mitte niivõrd konkurentidena vaid pigem partneritena, kellega koos võidakse saavutada enam, kui üksi      pingutades;

 

2)info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti. Piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab seejuures üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendada teadus-arendustegevuse kohaliku uuenemisvõime tagamiseks;

 

3)avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoriaalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Oluliseks muutub strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ja avaliku, era- ja mittetulundussektori vaheline koostöö;

  

4)jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse arengut iseloomustavad järgmised trendid:

inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, mis loob eeldused reisimise kasvavaks arenguks. Uudistatakse maailma ja väärtustatakse unikaalsust, mille nimel ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid, et saada osa sündmustest, mis annavad uusi kogemusi;

loodus ja keskkonnapuhtus muutub üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning mõjuriks reisisihtkoha valikul, mis eeldab üha suuremat avaliku ja erasektori koostööd keskkonna taluvusvõime hoidmisel peamistel turismimarsruutidel ja enam külastatavates kohtades;

traditsiooniliste puhketegevuste (jalutamine looduses (õpperadadel), piknikupidamine, ekskursioonid, vaatamisväärsuste külastamine jne.) kõrval muutuvad üha enam olulisemaks aktiivsed tegevused (mägirattasõit, kanuusõit, orienteerumine jms) ja vastavate võimaluste olemasolu reisisihtkohas;

järjest olulisemaks muutub turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel ja võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste (ürituste piletid jms) ettetellimiseks.

 

1.2.2         Eesti-sisesed  mõjurid

 

Eesti ühiskonnas asetleidnud muutused on rohkemal või vähemal määral mõjutanud ka Palupera valla arengut. Kuigi Eesti oma identiteedi otsimine on veel käimas ja spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis alles toimub, on siirdemajandusperioodi sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti potentsiaalist ja geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused, mille mõju Eesti sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning riigi ruumikorraldusele on üha enam tuntavad. Palupera valla arengu kontekstis on neist olulisemad:   

 

1)Eesti  Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumis ning koostöö NATO struktuuridega ühtlustavad Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendavad riiklikke kulusid töökeskkonna loomisele, sotsiaalhoolekandele ja –kindlustusele ning relvastusele. EL struktuurifondidest rahastatakse keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, põllumajanduslikule tootmisele alternatiivide loomist, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusmahuka tootmistegevuse intensiivistamist, mis peaksid soodustama investeeringuid väljaspool suuremaid linnu;

 

2)Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee rekonstrueerimine I klassi maanteeks ja rahvusvahelise transiidikoridori Via Hanseatica (Peterburi – Narva – Tartu – Valga – Riia – Hamburg) väljaarendamine loob soodsad eeldused  põhja – lõuna suunalise transiidi kasvuks ja trassidega seotud arengukoridoride väljaarenemiseks, mis pakub uusi võimalus terve Lõuna- Eesti arengus; 

 

3)infokommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode arvu kasvav hulk, mis on suurendanud infoliikumise mahtu ja kvaliteeti ning avardanud tingimusi inimeste füüsilise ja sotsiaalse mobiilsuse kasvuks. Autostumise kasv on suurendanud keskkonna saastamisega kaasnevad probleeme; infoühiskonna areng hakkab enam võimaldama kaugtööd;

 

4)regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on suuremad linnad ning nende lähitagamaad. Samuti pakuvad potentsiaalsetele investoritele huvi transpordikoridorid ja turismipiirkonnad;

 

5)demograafiliste protsesside kiire muutumine — negatiivne iive, elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine. Vanusstruktuuri halvenemisest tulenevalt rahvastikukoormus Eestis kasvab, tööikka jõudvad rahvastikurühmad on võrrelduna pensionile siirdujatega väikesearvulised;

 

6)elukvaliteedi erinevused piirkonniti ja leibkonniti süvendavad pingeid regioonide ning sotsiaalsete gruppide vahel.

 

 

1.3     Palupera valla arengueeldused

 

 

Arengukava koostamise käigus koostati Palupera valla SWOT-analüüs. Valla tugevaid ja nõrku külgi ning arenguvõimalusi  ja –ohte iseloomustavad märksõnad järjestati prioriteetsuse alusel.

 

 

1.3.1          Palupera valla olukorra tugevad küljed

 

Palupera vald on kauni, vaheldusrikka ning väärtusliku loodusmaastikuga, valdavalt puhta keskkonnaga, mistõttu vald on läbi aegade olnud atraktiivne elamiskoht, mida iseloomustavad rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand ning mitmekesised traditsioonid.  Välja on arenenud teenindusvõrk puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks ning rahvaspordiga tegelemiseks. Kõik see on loonud Palupera vallas positiivse maine atraktiivse elamis-, puhkamis- ja aktiivse vaba aja veetmise kohana, mistõttu on kasvanud piirkonna potentsiaal investeerimiskohana, seda eriti turismi ja puhkemajanduse valdkonnas.

 

1.3.2         Palupera  valla olukorra nõrgad küljed

 

Valla nõrgad küljed on peamiselt seotud majandusstruktuuri muutustega maapiirkondades, üleminekuga sotsialistliku plaanimajanduse poolt eelisarendatava seisusest turumajanduse vaba konkurentsi tingimustesse. Tööhõive põllumajanduses ja kohalikus tööstuses on vähenenud ning vallas napib töökohti, mis omakorda põhjustab noorte lahkumist maapiirkonnast suurematesse keskustesse, kus töövõimalused on mitmekesisemad. Samas napib vallas kvalifitseeritud tööjõudu. Elukeskkonna atraktiivsust vähendavad  infrastruktuuri kohati  halb kvaliteet ning vajadustele tihti mittevastav ühistranspordikorraldus (just Otepää suunas) . Põllumajanduse taandareng on pärssinud maakasutust, mistõttu on probleem maastiku võsastumine. Maastiku atraktiivsust vähendavad ning vaatelist risustatust suurendavad sotsialistliku suurpõllumajanduse jäänuknähud, nagu kasutuseta ja sageli lagunenud tootmishooned jms.  Inimeste passiivsus, eri tasandite (avalik-, era- ja kolmas sektor) koostöö ja süsteemse arendustegevuse puudumine ei võimalda piirkonna arengupotentsiaali täiel määral rakendada. Turismi- ja puhkemajanduse investeeringute pikk tasuvusaeg ning kohaliku kapitali vähesus pärsib kohaliku ettevõtluse arengut ning ideede elluviimist.

 

 

1.3.3         Palupera valla olukorrast  ja väliskeskkonna arengutest tulenevad võimalused

 

Palupera valla tugevad küljed ja väliskeskkonna trendid annavad  kaaluka võimaluse arengus edu saavutada  mitmekesise ja rahvusvahelisel tasemel turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisega. Selle saavutamise võimalustena nähakse  turismi- ja puhkekohtade väljaarendamist ning  alternatiivsete spordialade  mitmekesistamist ja tegevuse aastaringsemaks muutmist, mis omakorda parandab kohalikku ettevõtluskeskkonda.  Valla atraktiivsuse suurendamiseks elu- ja puhkepiirkonnana nähakse võimalusi tehnilise infrastruktuuri väljaarendamiseks, elamuehituse soodustamiseks, mahepõllunduse arendamiseks, looduspargi ja maastikukaitseala tegevuse tõhustamiseks, heakorra- ja keskkonnaseisundi parandamiseks ning noorte vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks. Valla arengupotentsiaali näeme koostöö süvendamisel naaberomavalitsuste, era- ja kolmanda sektoriga. Koostöös nähakse võimalusi vajalike sektorstrateegiate väljatöötamiseks, EL struktuurifondide poolt pakutavate rahastusvõimaluste kasutamiseks, luues piirkonna arenguks uusi eeldusi.

 

 

1.3.4         Palupera valla olukorrast ja väliskeskkonna arengutest tulenevad ohud

 

Suurima ohuna nähakse valla rahvastikustruktuuri negatiivsetest arengutest põhjustatud tagajärgi. Negatiivne iive, noorte väljaränne ja seetõttu suurenev eakate osakaal rahvastikus vähendab omavalitsuse maksubaasi ja suurendab kulutusi sotsiaalhoolekandele. Tööealise elanikkonna arvu langus vähendab valla majanduslikku elujõudu, mis võib viia ääremaastumiseni. Järgnevatel aastatel võib statistikale tuginedes prognoosida rahvaarvu stabiliseerumist. Sündimus tõenäoliselt väga oluliselt ei muutu, seega saab rahvaarvu juurdekasv tulla peamiselt sisserände arvelt. Rahvaarvu suurenemine sõltub eelkõige üldisest elukeskkonnast: sobivate töökohtade olemasolu, infrastruktuuride seisukord, keskkonnaseisund, teenuste kättesaadavus, eneseteostuse võimalused jne.

Ohtu valla arengule nähakse Eesti-siseses regionaalpoliitikas .  Ohtu keskkonnale kujutab massiturismi kiire areng määrani, mis ületab looduskeskkonna koormustaluvuse ning viib keskkonna reostumisele ja kokkuvõttes valla turismipotentsiaali vähenemisele.

 

1.4     Palupera valla  ja teiste omavalitsuste vastastikused huvid piirkonnas

 

 

Omavalitsuste vastastikuste huvide väljaselgitamiseks analüüsiti Otepää piirkonna ühiseid funktsioone ning olemasolevaid koostöösidemeid ning uuriti omavalitsuste omavahelisi koostöövajadusi ning huvide vastandumist.

 

Geograafiline asend ja ühtsed teeninduspiirkonnad

Otepää piirkond (Otepää, Palupera, Valgjärve valla 3 küla, Puka vald), edaspidi “ala” paikneb Otepää kõrgustikul ja on  peaaegu kogu ala ulatuses sarnase loodusmaastikuga. Ala keskus on Otepää, kuhu on koondunud suurem osa piirkonna teenindusasutustest ja ettevõtetest ning mis on sõlmpunktiks suurematele piirkonda läbivatele maanteedele.  Mitmete teenindusasustuste teeninduspiirkonnad hõlmavad ala või  sellest suuremat territooriumi. Piirkonda hõlmava teeninduspiirkonnaga asutused on:

·         Otepää Gümnaasium – piirkonna suurim haridusasutus, kus õpib lapsi kogu alalt ja kaugemaltki. Palupera valla Nõuni piirkonnas elavad lapsed suunduvad koolikohustust  üldjuhul täitma  Otepää Gümnaasiumi. Paljud Palupera valla noored omandavad Otepääl ka keskhariduse;

·         Lasteaed “Võrukael” ja “Pähklike”, kus käib Palupera valla lapsi;

·         Otepää Muusikakool, milles õpib lapsi  Palupera vallast;

·         Otepää Tervisekeskus, mille juures töötavad  Palupera valda teenindavad perearstid. Tartu Kiirabi SA alla kuuluv Otepää Kiirabi teenindab  ka Palupera valda;

·         Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna Otepää konstaablijaoskond, mille tööpiirkonda kuulub  Palupera vald ning mille koosseisu kuulub Palupera valla vanemkonstaabel;

·         Lõuna-Eesti Päästekeskuse Valgamaa Päästeosakonna Otepää Komandopunkt, mille teeninduspiirkond hõlmab Palupera valda;

·         MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu, mis majutab kogu ala eakaid;

·         Otepää Turismiinfokeskus, mille teeninduspiirkond hõlmab Palupera valda ning mille ülalpidamisel Palupera vald osaleb.

Elva piirkond (Elva linn, Nõo, Rõngu, Konguta ja Palupera vald), edaspidi „ala”, moodustab Tartumaa edelaosa kena terviku, mis Elva puhkepiirkonnaks nimetatuna pakub nii kohalikele elanikele kui ka külalistele puhkamisvõimalusi ja elamusi loodusest. Keskne koht puhkepiirkonna loodus- ja vaatamisväärsuste tutvustamisel ning piirkonna arendamisel on:

·         Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutusel , mis moodustati piirkonna omavalitsuste, Tartu Maaspordi Liidu ja kolme eraisiku poolt 8.jaanuaril 1999.a.

Ala keskus on Elva linn, kuhu on koondunud suurem osa piirkonna teenindusasutustest ja ettevõtetest. Piirkonda hõlmava teeninduspiirkonnaga asutused on veel:

·         Elva Gümnaasium – piirkonna suurim haridusasutus, kus õpib lapsi kogu alalt ja kaugemaltki. Palupera valla Hellenurme-Palupera osa lapsed valivad keskhariduse omandamiseks järjest enam ka Elva Gümnaasiumi (päevast ja kaugõpet);

·         Elva Muusikakool - milles õpib lapsi  Palupera vallast;

·         Elva Haigla – osutab piirkonna elanikele ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust;

·         Perearstikeskused - mille juures töötavad  Palupera valda teenindavad perearstid;

·         Elva Perekeskus kus osutatakse Palupera valla elanikele nõustamise, kriisiabi, psühhoteraapia ja psühhodiagnostika teenust;

·         Elva Häirekeskus saadab signaali abivajadusest üle kogu Lõuna-Eesti, s.h. Elva Kiirabile, Otepää Kiirabile jt.;

·         Lõuna-Eesti Päästekeskuse Tartumaa Päästeosakonna Elva Komandopunkt, mille teeninduspiirkond hõlmab ka Palupera valda.

 

Toimiv omavalitsuste koostöö

Otepää piirkonnas on seni pidev koostöö toiminud peamiselt Palupera valla ja Otepää valla vahel. Ühist koostööd omavalitsuste vahel planeeritakse ja korraldatakse läbi Piirkonnanõukogu (koos Puka ja Sangaste vallaga). Olulisemaks koostöötegevusteks on Otepää Turismiinfopunkti ühine finantseerimine ja piirkonna viidamajanduse arendamine ning piirkondlike infotrükiste väljaandmine. Samuti antakse ühiselt välja piirkonna ajalehte – Otepää Teataja . Kultuuri- ja haridusvaldkonnas korraldatakse mitmeid ühisüritusi ja –koolitusi. Palupera valla ühistegevus teiste kohalike omavalitsustega toimib ka läbi maakondlike ühenduste, milleks on Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Valgamaa Turism , SA Valgamaa Fond, AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, MÜ “Dolardivay”, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkond, SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus. Palupera vallal on koostööväljundid ka teiste organisatsioonidega, nagu Eesti Mõisakoolide Ühendus.

                                                                           

Koostöö laiendamise vajadus

Otepää piirkonna omavalitsused ise on deklareerinud koostöö laiendamise vajadust mitmetes valdkondades.

 

Kõige olulisemaks peetakse koostööd kogu piirkonda hõlmava kaasaegse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamiseks, et tagada ala äärealade kvaliteetne ühendus keskusega ning ala ühendus teiste ümberkaudsete keskustega (Tartu, Võru, Valga, Põlva). Seda eelkõige ühtsete seisukohtade kujundamiseks riiklike investeeringute taotlemisel piirkonda.

 

Teiseks oluliseks enam koostööd vajavaks valdkonnaks peetakse ala loodusmaastiku heakorrastamist, heakorrastatust soosivate majandusmehhanismide ühist juurutamist ning keskkonnakaitse ning säästva arengu tagamist ühtlaselt kogu piirkonnas. Ühiseks koostööhuviks on Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA areng. Siinkohal tuleks ära mainida  vajadus arendada sisukamaks koostööd Rõngu valla ja Elva linnaga (Elva Postipoiss, Elva Laskespordibaas, spordiklubid, huviringid, kultuuriüritused, taidlusvõimalused).

 

Ala tervikliku arengu seisukohalt on vajalik Valgjärve vallaosa, Rõngu vallaosa ja Elva linna integreerimine ala koostöösse. Ka Elva linna arengukavas 2004-2007 nähakse Elvale võimalusi väliskeskkonna arengute taustal: tugevdada omavalitsustevahelist koostööd maakonna siseselt ning väliselt (Otepää, Valga jt. satelliitvallad), luues ja toetades ühiseid arendusinstitutsioone. Koostöö arendamine lubab suuremahuliste projektide realiseerimist (infrastruktuur jm.) ning toetusrahade taotlemist välisfondidelt.  Senise suhteliselt nõrga integreerituse põhjuseks võib olla maakondlik kuuluvus, kuna enamike riiklike struktuuride teeninduspiirkonnad lähtuvad territooriumi maakondlikust jaotusest. Teiseks oluliseks asjaoluks on see, et näiteks Palupera ja Valgjärve valla territoorium jaguneb mitme tõmbekeskuse mõjusfääri vahel. Seega eeldab Valgjärve valla täielikum piirkonda hõlmamine vallaosa reaalset ühendamist Otepää vallaga, muutes sellega ka maakonnapiire. Palupera valla osas tuleb aga teha otsus kas tervikuna tõmbekeskuse Otepää suunas või jagunedagi kahe põhitõmbekeskuse suunas (Elva, Otepää).

 

Funktsioonide, mille täitmine ei sõltu administratiivpiiridest (erasektori poolt pakutavad teenused kaubandus-teenindussfääris jt), laiendamine ala äärealadele on seotud eelkõige infrastruktuuri (teed) arenguga, mis parandavad nii keskuste  kättesaadavust vallaosast kui ka vallaosa kättesaadavust keskusest.

 

Vastandlikud huvid

Ala omavalitsuste huvide vastandlikkus ilmneb omavalitsuste ühinemisest tulenevate muutuste prognoosimisel ja on seotud “hirmudega” – ühinemise tulemusel praeguse olukorraga võrreldes milleski “kaotada” . Need on eluvaldkonnad, kus ollakse üksteisele eraldi omavalitsustena  tegutsedes mingil moel konkurendid ning milles omavalitsuste ühendamise tulemusena võivad toimuda muutused.

Peamiseks valdkonnaks, milles omavalitsustel on vastandlikud huvid, on haridus, eelkõige alg- ja põhihariduse teenus. Negatiivse loomuliku iibe ja  laste arvu vähenemise taustal on kõigil piirkonna omavalitsustel soov säilitada olemasolev alg- ja põhiharidust andvate asutuste võrgustik oma piirkonnas.  Piirkonda hõlmava ühtse omavalitusüksuse puhul tajutakse ohuna Palupera põhikooli ja Valgjärve põhikooli muutumist algkoolideks , ehkki need muutused ei pruugi olla otseselt seotud omavalitsuste ühinemise tulemustega, vaid ühinemine võib arengut selles suunas kiirendada.

 

Teiseks oluliseks huvide vastandumise valdkonnaks on piirkondlik areng, ehk arenguprioriteetide seadmine teljel “keskus-tagamaa”. Palupera valla ja Valgjärve vallaosa puhul tajutakse ohtu ühtse omavalitsusüksuse  arenguprioriteetide muutumist kas siis Otepää või Elva keskseks ja äärepiirkondade tagasihoidlikumat arengut senise tasemega võrreldes. Ühe ohuna nähakse seejuures ka kultuuriasutuste (raamatukogud, kultuurimajad) võrgustiku väiksemat arengut Palupera valla ja Valgjärve vallaosa  piires.

 

 

2.     PALUPERA  VALLA  ARENGUSTRATEEGIA

 

 

2.1  Palupera valla arenguvisioon, tulevikupilt aastaks 2015

 

Palupera vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, kodune koht elamiseks ning  tuntud turismipiirkond

 

Palupera vald on tuntud turismipiirkond, kus on olemas tingimused rahvaspordiga tegelemiseks, mitmekesiseks aktiivseks vaba-aja veetmiseks ja puhkamiseks. Piirkonnas toimub aastaringselt mitmesuguseid  rahvaspordiüritusi ning kultuurisündmusi. Turismitooted on konkurentsivõimelised.

 

Palupera valla rahvastik on noorenenud. Palupera vald on hinnatud oma kvaliteetse elukeskkonna tõttu. Arenenud on nii keskusalad kui hajaasustusega piirkonnad. Valla elanikud on tugeva kodukanditunnetusega ning osalevad aktiivselt valla elu kujundamisel.

 

Vallas on piisavalt töökohti ja ettevõtlus on mitmekesine. Põllumajandus ei ole põhiline tootmisharu vallas. Väikeettevõtlus on peamiselt orienteeritud mitmekesiste aktiivse vaba- aja veetmise ja puhketeenuste pakkumisele. Levinud on mitmekesiste teenustega turismitalud, mis etendavad olulist rolli maastikuhoolduses. Vaatamisväärsused on korrastatud.

 

Välja on ehitatud valla vajadusi rahuldav sotsiaalne infrastruktuur. Tagatud on konkurentsivõimeline põhiharidus. On olemas mitmekesised võimalused noorte huvitegevuseks. Valla kultuuri- ja spordielu on elav, elanikud on kaasatud seltside ja klubide tegevusse. Elanikele ja külalistele on tagatud turvalisus. Vanureid ja erivajadustega inimesi aitab heal tasemel hoolekandesüsteem, mille osutamisel on suur osa kolmanda sektori organisatsioonidel.

 

Valla teedevõrk on kvaliteetne, tagatud on ohutu ja kiire ühendus ümbritsevate suuremate magistraalidega (Tartu-Valga, Tartu-Võru) ja tähtsamate tõmbekeskustega.  Ühistranspordikorraldus vastab valla elanike vajadustele.  Nõudlusele vastav transpordikorraldus ja teede hea kvaliteet on suurendanud inimeste mobiilsust ja töövõimaluste kasutamist väljaspool valda. Kättesaadavad on kaasaegsed telekommunikatsiooniteenused, mis võimaldab kaugtööd.

 

Valla miljööväärtus on kõrge. Maastiku üldilme on heakorrastatud ja kaunid maastikuvaated on avatud. Inimtegevus on loodustsäästev ja keskkonna bioloogiline mitmekesisuse säilimine on tagatud.  Valla suurimaks rikkuseks on puhas loodus, omanäoline kultuur ja traditsiooniline eestlaslik elulaad. Traditsioonid on säilinud. Maakultuurimajad on remonditud ja töötavad, kultuurielu on elav. Toimib elanike tagasivool maale.

 

 

2.2 Palupera valla arengumudel

 

 

Palupera valla arengumudeli ülesanne on tuua välja  valla perspektiivsed prioriteetsed arengusuunad ja nende piires püstitatud eesmärkide saavutamise lahendusteed , mille järgi sihipäraselt tegutsedes on võimalik püstitatud arenguvisiooni realiseerida.

 

Arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades seejuures alljärgnevaid põhimõtteid:

                                                                              

Jätkusuutlikkus –                  valla elujõu ja valla elanike elukvaliteedi areng toetab valla põhiliste väärtuste- loodusliku keskkonna, kultuuripärandi, traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut;

 

Koostöö –                                  avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ja tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel;

 

Innovaatilisus –                       uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu  ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele;

 

Demokraatia –                         kõigile elanikele võimaluste tagamine omavalitsuste elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks.

 

 

Palupera valla arendustegevuse peamine ülesanne:

 

PALUPERA VALLA  ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE

 

Ülesande täitmine eeldab vallas tööealise ja töövõimelise ning majanduslikult elujõulise elanikkonna suurendamist, mis omakorda eeldab:

 

Valla töövõimaluste mitmekesistamist ja uute töökohtade loomist peamiselt kohalikule omapärale rajaneva  turismi- ja puhkemajanduse arendamise kaudu;

Elanike tööalase mobiilsuse suurendamist  ja tööalast pendelrännet soodustavate meetmete rakendamist;

Atraktiivse elukeskkonna loomist (uute püsielanike juurdemeelitamine ja elanikkonna paiksuse suurendamine).

 

 

Arengumudeli koostisosad on alljärgnevad:

 

I   TURISMI- JA PUHKEMAJANDUS

 

Turismi- ja puhkemajanduse arendamise eesmärkideks on säilitada olemasolevad ja luua uusi töökohti kohalikule elanikkonnale. Aastaringsete, mitmekesiste ning atraktiivsete ajaviite- ja sportimisvõimaluste olemasolu ning teeninduse kõrge kvaliteet võimaldab pikendada turistide viibimist piirkonnas ja seeläbi suurendada kohaliku teenindussfääri tulubaasi. Turismi- ja puhkemajanduse arendamine peab lähtuma kohaliku keskkonna jätkusuutlikkuse printsiibist, tagades loodus- ja kultuuriväärtuste kestvuse. Turismi- ja puhkemajanduse areng peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteedi paranemist, kohaliku omapära ja traditsioonide säilimist. Palupera valla turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisel on olulised järgnevad tegevussuunad:

 

Mitmekesiste tingimuste loomine rahvaspordiga tegelemiseks, puhkamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks. Kohaliku turismi- ja puhkemajandusteenuseid pakkuvate väikeettevõtete tarbijaskonna suurendamiseks ja elukeskkonna  atraktiivsuse parandamiseks on oluline vallas mitmekesiste rahvaspordi- ja aktiivse vaba aja veetmise võimaluste väljaarendamine, mis sisaldab endas alljärgnevaid tegevussuundi:

 

Polüfunktsionaalse loodus- ja rahvaspordipunktide väljaarendamine. Toetatakse polüfunktsionaalsete teenustega loodus- ja spordipunktide väljaarendamist ning erasektori poolt rahvaspordi- ja aktiivse vaba aja veetmise võimaluste loomist, vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega ja arendusprojektide kaasfinantseerimisega (looduse õpperajad, matkarajad,     suusarajad, jalgrattarajad, orienteerumine, kalapüük, piknikud, telkimine, karavaniplatsid, matka- ja suusapäevad koolidele, looduse õppepäevad jms.). Elva-Vitipalu maastikukaitseala, mis ulatub ka Palupera valda on eeldatavasti huvipakkuv üha enam mitte ainult Eestimaa turistile vaid ka välisturistile, seda eelkõige Via Hanseatica arengukoridori arenedes ;

 

Kohaliku omavalitsuse munitsipaal-spordirajatiste väljaarendamine. Täiendatakse või renoveeritakse olemasolevad  munitsipaalasutuste spordirajatised (staadion, võrkpalliplatsid jms). Luuakse vajalikud tingimused nende kasutamiseks nii kohaliku elanikkonna, kui ka väljastpoolt piirkonda tulnud külastajate poolt;

 

Külakeskuste üldkasutatavate vaba aja rajatiste väljaarendamine. Täiendatakse või renoveeritakse olemasolevad ja ehitatakse välja suurematesse külakeskustesse üldkasutatavad sportimis-vaba aja rajatised (eelkõige mänguväljakud elamukomplekside, lasteaia juures), eesmärgiga mitmekesistada elanikkonna, eriti noorte, sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi;

 

Matka-, tervise- või liikumisradade võrgustiku väljaarendamine. Mitmekesise valiku aktiivset liikumist võimaldavate radade, talveperioodil ka rahvasportlastele mõeldud  suusaradade väljaarendamine võimaldab suurendada piirkonna atraktiivsust nii elukeskkonnana kui ka vaba aja veetmise ja puhkamise kohana, mis omakorda mõjub positiivselt kohaliku teenindussfääri arengule;

 

Üldkasutatavate puhkealade väljaarendamine. Puhkevõimaluste mitmekesistamiseks arendatakse välja üldkasutatavad puhkealad (pargid, supluskohad, mänguväljakud jms). Puhkealadel ehitatakse välja vajalik infrastruktuur, tagatakse keskkonnakaitsemeetmed ning toetatakse teenindussfääri arengut;

 

Koostöö arendamine eri tasandite vahel aastaringse turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisel. Oluline on tagada koostöö avaliku ja erasektori vahel, seda nii piirkonna turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja ka jätkusuutlikul haldamisel. Perioodiline infovahetus, vastastikune tegevusplaanide tutvustamine ja kooskõlastamine ning ühiste ideede genereerimine võimaldab tagada arendatava turismiinfrastruktuuri otstarbekohasuse ja kasuteguri piirkonna atraktiivsuse tõstmisel ja puhkajate (vaba aja veetjate) ligimeelitamisel, mis motiveerib ettevõtjaid osalema ühiskondlikus kasutuses turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja hilisemal haldamisel. Toetatakse erasektori omavahelist võrgustumist ühiste tootepakettide loomisel, mis sisaldavad endas nii erasektori teenuseid kui ka üldkasutatavat turismiinfrastruktuuri, eesmärgiga täielikumalt ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali. Toetatakse piirkonna mainet parandavate ja teenindussfääri tulubaasi tõstvate mastaapsete  kultuuri- ja spordiürituste korraldamist. Oluline on koostöö SA Lõuna-Eesti Turismiga, mille heaks näiteks Lõuna-Eestis turismiga tegelevate inimeste ja ettevõtete koostööst on Lõuna-Eesti Arengustrateegia;

 

Valla ühtse kohaturunduse ja infosüsteemi väljaarendamine. Valla kui  puhkemajandusala väljaarendamisel on olulisel kohal valla ühtne eesmärgistatud kohaturundus ning efektiivne infosüsteem ja koostöö Otepää , Elva piirkonna puhkealade ja -majandusega. Valla maine kujundamine ehk valla kui koha turundus eeldab eelkõige vallale iseloomulike ja valla atraktiivsust võimendavate sümbolite väljakujundamist ja nende levitamist mitmekesisel viisil. Selleks töötatakse välja valla ühtse kohaturunduse strateegia, kaasates protsessi kõik valla olulisemad huvigrupid. Valla maine kujundamiseks arendatakse koostööd erinevate huvigruppide vahel informatsiooni suunamisel sihtturgudele (turismimessid jms) ning valla mainet loovate ja kõlapinda omavate ürituste korraldamisel ja reklaamimisel. Vallas sisalduva turismipotentsiaali parimaks rakendamiseks on oluline valda külastada soovijatele ja vallas viibijatele suunatud efektiivse infosüsteemi väljaarendamine. Selleks toetatakse igati  kohaliku turismiinfopunkti väljaarendamist ning selle teenuste mitmekesistamist, täiustatakse valla interneti kodulehekülge ning tõhustatakse info aktualiseerimist, produtseeritakse  valla võimalusi tutvustavaid infomaterjale, tähistatakse ning varustatakse vajaliku informatsiooniga turismiinfrastruktuur ning -objektid. Koostöös erinevate huvigruppidega tagatakse info aktuaalsus.

                                                                                  

 

 

 

II MITMEKESISTE TÖÖVÕIMALUSTEGA, KAASAEGNE JA ATRAKTIIVNE ELUKESKKOND

 

Kaasaegse ja atraktiivse elukeskkonna väljaarendamise eesmärkideks on kohalike elanike elukvaliteedi parandamine ja seeläbi elanikkonna paiksuse suurendamine, mis loob eeldused ka elanikkonna vanusstruktuuri noorenemiseks. Kaasaegne ja atraktiivne elukeskkond võimaldab valda “juurde meelitada” uusi elanikke linnastunud aladelt, kes hindavad elukeskkonna kvaliteeti. Valla töö- ja elukeskkonna väljaarendamine peab toetama kohaliku omapära ja väärtuste säilimist, võimaluste mitmekesisust ning riskirühmade vajadustega arvestamist. Mitmekesiste töövõimalustega, kaasaegse ja atraktiivse elukeskkonna väljaarendamisel on olulised alljärgnevad tegevussuunad:

 

Soodsa ettevõtluskeskkonna väljaarendamine mitmekesise väikeettevõtluse arenguks. Valla töövõimaluste mitmekesistamiseks ja majandusliku potentsiaali tõstmiseks on  oluline väikeettevõtluse arenguks soodsate tingimuste väljaarendamine. Selleks arendatakse välja kohalik ettevõtluse tugisüsteem. Soodustatakse ettevõtlusalast koolitust. Uute investeeringute juurdetoomiseks reklaamitakse aktiivselt  valla investeerimisvõimalusi. Valda oleks vaja väga  näiteks ühte toitlustuskohta – oleme omalt poolt pidanud sobivaks  muinsuskaitseobjekti – Palupera kuivatit (kooli kõrval, WIFI võimalus, Rõngu-Otepää tee ääres, infrastruktuur olemas jne.), kus võiks asuda ka likvideeritud Palupera küla kauplus jms. Soositakse keskkonnasõbralike ja maastiku miljööväärtust suurendavate maakasutusviiside viljelemist ja keskkonnasõbraliku väiketööstuse arendamist, eelkõige naiste tööhõive parandamiseks;

 

Valla heakorrastatuse ja keskkonna säästva arengu tagamine. Elukeskkonna atraktiivsuse ja turismi- ja puhkemajandusliku potentsiaali suurendamiseks on oluline valla miljööväärtuse parandamine. Selleks rakendatakse ühtseid heakorranõudeid ning tõhustatakse heakorrajärelvalvet. Jäätmekäitluse arendamiseks tõhustatakse prügikogumispunktide arvu juurdekasvu suunalist tegevust .  Heakorra parandamiseks viiakse läbi üldiseid heakorraaktsioone ja –konkursse. Korrastatakse üldkasutatavad puhkealad. Maastiku atraktiivsuse suurendamiseks töötatakse välja maastikukujunduskontseptsioon ja toetatakse vajalike meetmete rakendamist. Inimtegevuse mõjude vähendamiseks keskkonnale hallatakse  suuremate ühisveevärki omavate külakeskuste veevarustus- ja reoveekäitlussüsteeme ning laiendatakse olemasolevaid, renoveeritud süsteeme;

 

Kaasaegse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine. Elanikkonna mobiilsuse suurendamiseks ja valla osade omavahelise ühenduse tõhustamiseks  on oluline  osa maanteedevõrgustiku rekonstrueerimine ja oluliste riigimaanteede kõvakattega katmine. Selleks taotletakse aktiivselt olulisemate valda läbivate riigiteede renoveerimist (nt. Hellenurme-Päidla, nr. T- 23173). Tõhustatakse kruusakattega teede hooldust nii suve kui talveperioodil.  Liiklemistingimuste parandamiseks külakeskustes ja jalakäijate turvalisuse suurendamiseks rekonstrueeritakse külakeskustes teedevõrgutikku ja  rajatakse tänavavalgustus. Elanikkonna liikumisvõimaluste parandamiseks tõhustatakse ühistranspordikorraldust. Selleks hooldatakse, tagatakse renoveeritud valla bussiootepaviljonide seisundi säilimine ning tagatakse vajalik bussiinfo kättesaadavus. Väga oluliseks tuleb pidada interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamiseks võimaluste leidmine ja rakendamine ;

 

Konkurentsivõimelise haridusteenuse väljaarendamine. Valla elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks, noorte piirkonnast lahkumise vältimiseks on vajalik kvaliteetset haridusteenust pakkuva haridusasutuse – Palupera põhikooli arendamine.  Selleks renoveeritakse ja ehitatakse välja olemasolev hoonetekompleks (lindla restaureerimine, ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine). Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks ning kvalifitseeritud õpetajate piirkonda juurdetoomiseks remonditakse olemasolevad munitsipaalkorterid või leitakse teisi võimalusi õpetaja perede majutamiseks. Väga oluline on rakendada tööle nii põhikoolis kui lasteaias logopeed. Jõupingutused suunatakse ka õppetingimuste kaasajastamisele. Palupera  põhikooli puhul arendatakse välja olemasolevas hoonetekompleksis lisafunktsioone (kultuur, sport), mis võimaldavad tagada täies mahus kasutuse, juhul kui koolitulevate laste arvu vähenemise jätkumisel haridusasutuse staatus muutub (põhikoolist algkooliks). Põhihariduse saamine koduvallast on oluline tegur noore inimese puhul ka koduvalda jäämisel. Põhihariduseta noorte töötusrisk on suur, kuna  põhihariduse puudumine jääb takistuseks tulevikus töökoha saamisel, kutseoskuste omandamisel. Noorte vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamise eesmärgil arendatakse välja olemasolev noortekeskus (Hellenurmes), Nõuni Looduskeskus (Nõunis) ning toetatakse noorteühendusi, toetatakse huviringide tegevuse arendamist haridusasutuse, kultuurimajade juures ning vallas tekkinud või tekkivate noorteorganisatsioonide tegevust;

 

Kaasaegsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste  väljaarendamine. Elanikkonna sotsiaalse heaolu ja turvalisuse suurendamine eeldab vallas sotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamist. Vanurite ja puuetega inimeste heaolu tagamiseks arendatakse välja sotsiaalhoolekandesüsteem, milleks renoveeritakse, laiendatakse  olemasolevat hooldekodu Hellenurmes ning säilitatakse olemasolevad sotsiaalkorterid. Hooldekodu laiendamiseks on vajalik sotsiaalhoolekandeasutuse “Lõuna-Eesti Hooldekeskus” lõplik väljaehitamine. Sotsiaalhoolekannet laiendatakse vallas ka avahoolduse väljaarendamisega, kaasates sellesse kolmanda sektori organisatsioone, sest suurenenud töökoormuse tõttu ei suuda valla sotsiaalametnikud piisavalt sotsiaalteenuseid pakkuda. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vallas tehakse koostööd  Otepää Tervisekeskuse ja SA Elva Haiglaga, mis pakuvad nii perearsti-, eriarstiabi-, kui ka kiirabi- ja pikaraviteenust. Pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööhõive soodustamiseks töötatakse välja abitööde programm ning arendatakse kommunikatsiooni töötute, ettevõtjate, tööhõiveameti ning omavalitsuste vahel. Toetatakse jätkuvalt toimetulekuraskustega ja erivajadustega inimeste toimetulekut. Leitakse võimalused koolisotsiaaltöötaja ametisse rakendamiseks;

 

Kohaliku kultuurielu arendamine. Korrastatakse olemasolevad kultuuriasutused ja -ehitised. Elanike ühiskonnaelus osalemise aktiviseerimiseks tagatakse suuremates külakeskustes vajalike kultuuriasutuste (raamatukogud, kultuurimajad) olemasolu, arendades need välja polüfunktsionaalseteks keskusteks, mis omaksid nii aktiivse vaba aja veetmise, päevakeskuse, teabetoa kui ka kohaliku seltsielukeskuse funktsiooni. Elanikkonna ühistegevuse aktiviseerimiseks toetatakse  küla-, kultuuri- ja spordiseltside arengut, sest just vähene seltsitegevus on üks elanike passiivsuse näitajaid ja süvendab sotsiaalset passiivsust. Palupera valla külakogukonnad on erinevates arengustaadiumites, arenenumate külakogukondade tunnuseks on mingit liiki külaseltsi (Neeruti külaselts, MTÜ Nõuni Maanaiste Selts, MTÜ Hellenurme Maanaiste Selts, MTÜ P-rühm, MTÜ Tantsuklubi “Mathilde”) ja/või külavanema ning –aktiivi olemasolu. Kogukonnaks saab koonduda ka mitme küla kaupa (Palupera-Astuvere-Miti-Atra külad Palupera vallas). Külade ülevalgamaalist ühistegevust kureerib MTÜ Valgamaa Kodukandi Ühendus, mis on aastate jooksul järk-järgult arenenud. Kohalik omavalitsus saab julgustada kogukondi pakkuma kohalikke teenuseid oma sisemiste ressursside ja oskuste baasil. Seega on võimalik osaliselt kompenseerida teenuste puudumist, halba kättesaadavust või nende kallidust. Kohalikul omavalitsusel on oluline roll soodustada koostööd huvigruppide (noored, pered, väikeettevõtjad jne.) sees kui ka nende vahel. Samuti tugevdada koostööd ja partnerlust avaliku, era ja kolmanda sektori vahel kohaliku elu arendamisel.

 

Kogukonnasuhete tugevdamine külades. Selleks et külakogukonnad areneda saaksid, peab neis olema piisav sotsiaalne võrgustik, et teave võimaluste ja pakutavate teenuste kohta sihtrühmadeni jõuaks. Kogukonnasuhete puudulikkus takistab neil piirkondadel kasutada arenguks kohalikke resursse ning samuti hankida neid väljastpoolt. Tuleb leida külades eestvedajad, kellel on huvi hakata tegelema kogukonda kaasava arendustegevusega. Kohalik omavalitsus peaks olema igati toetav külavanemate valimistoimingutes, koostööle positiivselt suhtuv. Samuti tuleks teavitada külakogukondi enam küla(de) arengukava vajadusest ja toetama selle valmimist.

 

 

 

III        KOOSTÖÖLE JA ÜHISTEGEVUSELE TUGINEV, VALLA SIHIPÄRAST JA STABIILSET ARENGUT TAGAV OMAVALITSUSE ORGANISATSIOON

 

Valla sihipärase ja stabiilse arengu seisukohalt on oluline haldussuutliku omavalitsussüsteemi olemasolu. Aktiivne roll on täita omavalitsuse juhtorganitel (vallavolikogul ja vallavalitsusel), kelle ülesandeks on omavalitsuse arengu eestvedamine ja arengudokumentide väljatöötamine , kehtestamine ning täitmise tagamine. Arenguplaanide kavandamisel on oluline erinevate huvigruppide kaasamine, et tagada otsuste otstarbekohasus. Omavalitsuse aktiivne roll seisneb erinevate huvigruppide koostöö ja infovahetuse pidevas vahendamises ja initsieerimises. Arenguplaanide elluviimiseks ja erinevate huvigruppide vahelise koostöö koordineerimiseks on vajalik sihipärane juhtimistegevus ja tulemustele orienteeritud professionaalsete ametnike olemasolu. Selleks  on vaja tõsta ametnike professionaalsust koolituste ja arenenud maade omavalitsusametnike töökogemuste tundmaõppimise abil.

 

 

 

Otstarbekas on käesolevast arengukavast ja üldplaneeringust juhindudes koostada vallas:

 

Turismi arengukontseptsioon, mida tuleks teha koostöös naaberomavalitsuste ja ettevõtjatega;

Arengukava vallas asuvatele teedele (omandi küsimus, hooldamine) ja seejärel maavarade kasutamise kontseptsioon;

Jäätmekäitluse arengukava;

Valla maastikukujunduse kontseptsioon;

Allasutuste arengukavad.

 

Omavalitsuse töö tulemuslikumaks muutmisel ja üksikisiku vajaduste arvestamisel on oluline omavalitsuse elanike kaasamine omavalitsuse otsustusprotsessi “rohujuure tasandil”. Selleks on vaja kaasata võimalikult lai huvigruppide ring valla oluliste otsuste kujundamisse ja rakendada külavanemate kui külaühiskonna esindajate institutsioon omavalitsuse valitsemisstruktuuri osana. Üksikute külade huvide koondamine nn. “omakandi” põhimõttel ja külaliikumise organisatsioonide (külaseltside) tegevuse soodustamine, võimaldab suurendada kohalikku identiteeti ning elanike huvi paikkonna arengu suhtes. Külakogukondasid tuleb igati toetada, et tõsta nende koostöövõimet, parandada külade elukeskkonda ja uuendada koostöövorme.

 

Valla tasakaalustatud arengu tagamiseks on oluline valla erinevate osade omavaheline pidev koostöö. Oluline on arengudokumentide vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine valla kui terviku huvidest lähtuvalt, ühtsete arusaamade kujundamine väliskeskkonnaga suhtlemisel, ühiste finantseerimistaotluste koostamine jt. tegevused. Ühise tegevuse initsieerimine, koordineerimine ja elluviimine eeldab ühiste koostööorganite olemasolu. Esimeses etapis on oluline külavanematega koostöö taaskäivitamine , vallavolikogu erinevate komisjonide  töö tõhustumine ning ühiste tegevuste initsieerimine ning elluviimiseks eelduste loomine.

 

Viisid, millega vald saab ettevõtlust otseselt aidata, oleks täienduskoolituse võimaluste vahendamine, ettevõtlust puudutava info levitamine nii valla siseselt kui ka väljaspoole valda, samuti ettevõtluseks sobiva maa pakkumine selleks sobivatesse kohtadesse. Lähtudes viimati toodust on valla üldplaneeringus reserveeritud maid ettevõtlus- jt. otstarvetel.

 

 

2.3 Palupera valla strateegilised eesmärgid ja  ülesanded

 

 

Valla arengumudeli elluviimisel on tähtsamad strateegilised eesmärgid ja ülesanded järgmised:

 
HEAKORRASTATUD ELUSKESKKOND, MINIMISEERITUD KESKKONNAREOSTUS

Maastiku heakorrastatuse tagamine ühise heakorda puudutava reeglistiku kehtestamisega,  aktsioonide ja meetmete käivitamisega;

Omavalitsuse rolli suurendamine Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni ja VVV SA arengus ja seeläbi maastiku heakorrastamine ja atraktiivsuse suurendamine;

Aktiivne osalemine keskkonnaprobleeme lahendavate organisatsioonide töös (AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, OÜ Palu-Teenus, Valgamaa Ühisvee-ettevõte, MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkond, SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus);

Omavalitsuse keskkonnaprojektide inventariseerimine (vt.tegevuskava 2015-ni, p.3.1.), starteegia väljatöötamine ; 

Kogu valda hõlmava jäätmekäitlussüsteemi propageerimine ühtlaselt ja järelvalve tõhustamine jäätmekäitluse alal;

Maastiku miljööväärtust soodustavate maakasutusviiside soodustamine ning mahepõllunduse arendamine.

 

MITMEKESISED TINGIMUSED SPORTIMISEKS JA AKTIIVSEKS VABA AJA VEETMISEKS

Rahvaspordiga tegelemiseks vajalike sportimistingimuste väljaarendamine;

Valla munitsipaalasutuste spordirajatiste väljaarendamine ning nende kasutamiseks tingimuste loomine nii kohalikule elanikkonnale kui  külastajatele;

Suuremates külakeskustes üldkasutatavate sportimis-mängimisrajatiste väljaarendamine;

Valla üldkasutatavate puhkealade väljaarendamine (mõisapargid, puhkealad, ujumiskohad, matkarajad jne.);

Viidaprojekti elluviimine (viidad, infotahvlid turismiobjektide, teenuste  märgistamiseks);

Looduslike ja kultuuriajalooliste vaatamisväärsuste korrastamine;

Matka-, tervise- ja liikumisradade ning suusaradade rajamine;

MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuse väljaarendamine, Hellenurme infotoa töös hoidmine;

MTÜ “Nõuni Loodus- ja Arenduskeskuse” arendamine, looduskoolituse jms.pakkumine;

Olemasolevate traditsiooniliste ürituste säilitamine.

 

KVALITEETNE HARIDUSTEENUS

Eelkooliealiste lasteasutuste teenuste kättesaadavuse tagamine kogu vallas;

Hellenurme lasteaia elujõu tagamine, õppetingimuste kaasajastamine, materiaal-tehnilise baasi arendamine;

Palupera põhikooli elujõu tagamine ning õppetingimuste kaasajastamine, haridusteenuse konkurentsivõime tõstmine vallas tervikuna;

Teistegi Palupera mõisakompleksi kuuluvate hoonete rakendamine õppetegevuses (lindla restaureerimine, ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine);

Pedagoogilise kaadriga varustatuse probleemistiku lahendus-, leevendusabinõude süsteemi rakendamine (täiendharidus, ametikorterite remontimine, õppetingimuste kaasajastamine, kollektiivlepingu rakendamine jne.);

Koostöö arendamine haridusasutuste vahel piirkonna ühtse hariduskeskkonna väljaarendamisel;

Haridusteenuse täiustamine kehalise arengu, kasvatuse valdkonnas (spordiinventar, staadioni haldamine, täiustamine, Rõngu spordisaali kasutamine, Pühajärve ujula kasutamine jne.);

Noorte huvihariduse võimaluste mitmekesistamine;

Elukestva õppimise võimaldamine (täiskasvanute koolitus, ümberõpe);

Looduskoolituse arendamine Nõuni Looduskeskuse baasil.

 

SOODNE ETTEVÕTLUSKESKKOND, MITMEKESINE VÄIKEETTEVÕTLUS

Valla olemasolevate investeeringuvõimaluste aktiivne reklaamimine potentsiaalsetele investoritele;

Valla ettevõtete toetamine vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega  ning arendusprojektide toetamisega, võimalusel kaasfinantseerimisega;

Kohalikul omapäral rajaneva ning seda toetava (turismitalud, mahepõllumajandus, käsitöö , kaubandus, jms) ning  tööhõivet soodustava väikeettevõtluse arengu toetamine;

Ettevõtete ja ettevõtlike inimeste infobaasi loomine, info jagamine;

Elamuehitustegevuse igakülgne toetamine (detailplaneeringute menetlus, asjaajamine, infrastruktuuri väljaarendamise toetamine).

 

AKTIIVNE KULTUURIELU              

Elanike kultuurialase ühistegevuse toetamine;

Valla territooriumil asuvate ajalooväärtuste korrastamine, tähistamine ning vaatamisväärsustena esiletoomine;

Maakultuurimajade renoveerimine;

Kultuuriasutustesse erialaspetsialistide leidmine;

Küla(de) arengukavade koostamine, täiendamine ; külavanemate või külaaktiivi  valimine;

Kultuurimajade baasil noorte huvikeskuse väljaarendamine, huviringide tegevuse kvaliteedi tõstmine.

 

KAASAEGSED SOTSIAALTEENUSED

Olemasoleva  sotsiaalhoolekandeasutuse Lõuna-Eesti Hooldekeskuse väljaarendamine MTÜ “Hellenurme Mõis” baasil;

Avahooldusteenuse loomine ja kvaliteetsemaks muutmine;

Mittetulundussektori kaasamine hooldusteenuse osutamisse;

Tööhõivet soodustavate abinõude rakendamine;

Erivajadustega inimeste toimetuleku toetamine.

 

KAASAEGNE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Valla terviklikkuse tagamise ja ümbritsevate keskuste ning transiidikoridoridega sidumise seisukohalt oluliste maanteede renoveerimine ja kõvakattega katmine;

Valla keskusalade  teede renoveerimine, asfalteerimine ning tänavavalgustuse rajamine;

Valda hõlmava jalgrattateede võrgustiku väljaarendamine ning tähistamine;

Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamine ja laiendamine keskustes;

Uute vee-ja kanalisatsioonihaarete ehitamine;

Optimaalse ühistranspordiühenduse tagamine valla äärealade ja keskuse vahel;

Interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamine.

 

VALLA EFEKTIIVNE TURUNDUS JA TOIMIV INFOSÜSTEEM

Koostöö arendamine avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel valla sümbolite kasutamisel ning valla maine kujundamisel (VVV SA, Otepää TIK jne.);

Valla info aktuaalsuse tagamine;

Turismiinfrastruktuuri tähistamine ja ühtsete infomaterjalide süsteemne ja adekvaatne  produtseerimine (Valgamaa Aastaraamat jt.);

Valla infotoa(tubade) loomine, renoveerimine, ekspositsiooni koostamine, täiustamine (Hellenurme ümarait, Nõuni Looduskeskus);

Valla turismi turundus-arendustöötaja(te), retkejuhtide kaasamine;

Valda tutvustavate, mainet tõstvate  ürituste korraldamine, organiseerimise toetamine.

 

EFEKTIIVNE OMAVALITSUSSÜSTEEM

Omavalitsuse ametnikkonna professionaalsuse tõstmine ja rahvusvahelise suhtlusoskuse arendamine;

Külavanemate/külaaktiivi institutsiooni väljaarendamine kogu vallas ning nende aktiivne kaasamine arendustegevusse;

Valla tasakaalustatud arengu tagamine valla olukorra ühtse analüüsi teostamise ja arendustegevuse planeerimise kaudu, erinevate arengukavade koostamine;

Arenguks vajaliku munitsipaalmaa vormistamine kinnistuteks ja sotsiaalkorterite  parendamine;

Kehtestatud õigusaktide täitmise tagamiseks järelvalve.

 

 

 

3.     PALUPERA  VALLA LÄHIAASTATE TEGEVUSVAJADUSED

 

 

 

3.1 Palupera valla tegevuskava aastani 2015

 

Vastavalt valla arengueesmärkidele ja ülesannetele on valla tegevusvajadused arengustrateegia ellurakendamisel alljärgnevad:

 

 

 

Arengueesmärk I:              HEAKORRASTATUD ELUSKESKKOND, MINIMISEERITUD KESKKONNAREOSTUS

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Maastiku heakorrastatuse  tagamine

 

 

 

1.1

Maastiku heakorrastatust  soodustavate projektide läbiviimine

X

X

Vallavalitsus, allasutus

1.2

Üleüldiste heakorrapäevade ja –konkursside korraldamine

X

X

Vallavalitsus, allaasutus

1.3

Valla heakorrajärelvalve tõhustamine

X

X

Vallavalitsus

1.4

Valla  heakorraeeskirjade rakendamine

X

X

Vallavalitsus

1.5

Riiklik Looduskaitsekeskus Põlva-Valga-Võru regioon  ja VVV SA poolt rakendatava maastikuhooldustoetussüsteemi toetamine

X

X

Vallavalitsus

1.6

Otepää Looduspargi teemaplaneeringu, maastikuhoolduskavade, puhkekohtade kavade jms. koostamise korraldamine

X

X

Vallavalitsus, SA Valga Piirkonna Keskkon-nakeskus, RMK, Riiklik LKK, VVV SA,  fondid

 

Jäätmekäitluse arendamine, energeetiline auditeerimine, keskkonnaprobleemidega tegelemine

 

 

 

2.1

Järelvalve tõhustamine prügimajanduses

X

X

Vallavalitsus

2.2

Ebaseaduslike prügiladustamiskohtade likvideerimine

X

X

Vallavalitsus, eraisikud

2.3

OÜ “Palu-Teenus” ja/või Valgamaa Ühisvee-ettevõtte töös osalemine

X

X

Vallavalitsus

2.4

AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus töös osalemine

X

X

Vallavalitsus

2.5

Valla keskkonnaprojektide inventariseerimine, strateegia väljatöötamine

X

X

Vallavalitsus, SA Valga Piirkonna Keskkonna-keskus, fondid

2.6

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkonna töös osalemine

X

X

Vallavalitsus, erasektor

2.7

Ühiskondlike hoonete ja korruselamute energeetiline auditeerimine, selle toetamine

X

X

Vallavalitsus, fondid, erasektor

 

 

 

Arengueesmärk II:             TAGATUD LOODUSKESKKONNA SÄÄSTEV ARENG JA

                                            LOODUSLIK MITMEKESISUS

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Looduskaitsemeetmete rakendamine

 

 

 

1.1

Keskkonnainfobaasi loomine ning info pidev aktualiseerimine ning levitamine

X

 

Vallavalitsus

1.2

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse töös osalemine

X

X

Vallavalitsus

1.3

Keskkonnateadlikkust tõstvate teabepäevade, konkursside jms. korraldamine

X

X

Vallavalitsus, allasutus

2.

Loodusväärtuste korrastamine ja väärtustamine

 

 

 

2.1

Viidaprojekti  jätkamine: turismiobjektide ja-teenuste viidastamine ja infotahvlitega varustamine

X

X

Vallavalitsus, fondid

2.2

Neeruti tiigi puhastamine

 

X

Fondid,

erasektor

2.3

Hellenurme ja Palupera mõisaparkides korrastustööde jätkamine (s.h. mänguväljak, jõe äärne ala, valgustus jm.)

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

2.4

Hellenurme paisjärve puhastamine mudast

X

 

Vallavalitsus,

fondid, erasektor

 

 

 

 

 

 

Arengueesmärk III:    MITMEKESISED TINGIMUSED HARIDUSELUS, SPORTIMISEKS,

                                       AKTIIVSEKS VABA AJA VEETMISEKS

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Valla haridusasutuse arendamine

 

 

 

1.1

Palupera põhikooli hoonete restaureerimine (lindla ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine)

 

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

1.2

Palupera põhikooli katuse vahetus

 

X

Vallavalitsus, fondid

1.3

Nõuni Looduskeskuse tegevuskoha ehitise (endine koolimaja) renoveerimine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

1.4

Hellenurme ümaraida restaureerimine

 

X

Kolmas sektor, eraomanik, fondid, KOV

1.5

Palupera põhikooli  spordiinventari täiendamine

X

X

Vallavalitsus, allasutus, fondid

2.

Valla keskustesse spordiplatside/mänguväljakute rajamine

 

 

 

2.1

Laste mänguväljakute rajamine, täiendamine

X

X

Vallavalitsus, fondid, erasektor

2.2

Nõuni ja Hellenurme korvpalliplatside rekonstrueerimine

 

X

Vallavalitsus, fondid, erasektor

2.3

Palupera põhikooli staadioni palliplatsi varjualuse ehitus

 

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

3.

Valla avalike puhkealade võrgustiku väljaarendamine

 

 

 

3.1

Palupera ja Hellenurme mõisaparkide restaureerimine

 X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

3.2

Lustimäe arendamine, juurdepääsutee ehitus, heakord

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, VVV SA

3.3

Middendorffide kabeli ja pargi korrastamine, taastamine

X

X

Vallavalitsus, riik, fondid

3.4

Mõisa põlispuude alleede korrastamine Hellenurmes ja Paluperas

X

X

Vallavalitsus, riik, fondid

3.5

Elva jõe ääres Hellenurme ujumiskoha väljaarendamine

X

X

Vallavalitsus, fondid

3.6

Nõuni järve ääres Nõuni ujumiskoha väljaarendamine

X

X

Kolmas sektor, vallavalitsus, fondid

3.7

Allika lõkkeplatsi korrastamine VVV SA matkaraja ääres

X

X

Vallavalitsus, VVV SA, RMK

3.8

Põhikooli metsamaaga seotud looduse õpperaja rajamine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas  sektor, RMK

3.9

Nõuni Looduskeskuse tegevusterritooriumil puhkeala, pargi ja matkaradade rajamine

X

X

Kolmas sektor, vallavalitsus, fondid, RMK

3.10

Neeruti küla puhkeala väljaehitamine, külamaja ehitus, pallimänguväljakute rajamine

X

X

Fondid, kolmas sektor, eraomanik, vallavalitsus

3.11

Kolmanda sektori toetamine spordi- ja muu vaba aja tegevuse arendamisel vallas

X

X

Fondid, vallavalitsus, erasektor

3.12

Palupera  jahi- ja kalameeste seltsi puhkemaja ehitus

 

X

Fondid, kolmas sektor, erasektor, vallavalitsus

3.13

Miti küla ümbruses jooksu-, matka- ja suusaradade rajamine

X

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

 

   

                                                                

Arengueesmärk IV:                           KVALITEETNE HARIDUSTEENUS

 

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Eelkooliealiste lasteasutuste kättesaadavuse ja teenuse kvaliteedi tagamine

 

 

 

1.1

Alusharidusteenuse võimaldamine kõigile valla lastele

X

X

Vallavalitsus

1.2

Hellenurme lasteaia elujõu tagamine, õppetingimuste kaasajastamine, materiaal-tehnilise baasi arendamine

X

X

Vallavalitsus, MTÜ “Hellenurme Mõis”, fondid, lapsevanem

2.

Haridusasutuse materiaal-tehnilise baasi arendamine

 

 

 

2.1

Nõuni Looduskeskuse väljaarendamine

X

X

Kolmas sektor, vallavalitsus, fondid, RMK, Riiklik LKK

2.2

Palupera põhikooli materiaal-tehnilise baasi arendamine

X

X

Vallavalitsus, riik

2.3

Eesti Mõisakoolide Ühenduse töös osalemine

X

X

Vallavalitsus, allasutus

3.

Õppetöö kvaliteedi parandamine

 

 

 

3.1

Pedagoogide täiendhariduse soodustamine

X

X

Vallavalitsus, allasutus

3.2

Õppetingimuste ja –vahendite kaasajastamine

X

X

Vallavalitsus, allasutus

3.3

Ametikorterite soetamine, renoveerimine pedagoogilisele personalile

X

X

Vallavalitsus

4.

Noorsootöö ja huvihariduse arendamine

 

 

 

4.1

Huviringide tegevuse arendamine kooli juures

X

X

Palupera põhikool, vallavalitsus

4.2

Vallas toimivate noorteorganisatsioonide tegevuse toetamine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

4.3

Avatud Hellenurme Noortekeskuse arendamine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

4.4

Õppetöö välise aja huvitegevuse arendamine noortele keskustes. Koolitatud juhtide  leidmine, rakendamine, toetamine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, haridus- ja kult.asutus

4.5

Nõuni kultuurimaja baasil noorte huvikeskuse väljaarendamine, huviringide tegevuse kvaliteedi tõstmine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus

4.6

Palupera Külamaja sisulise tegevuse arendamine, tegevuse kvaliteedi tõstmine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

 

 

 

Arengueesmärk V:             SOODNE ETTEVÕTLUSKESKKOND, MITMEKESINE  VÄIKEETTEVÕTLUS

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Ettevõtlusalase teabesüsteemi väljaarendamine

 

 

 

1.1

Valla ettevõtete ja ettevõtlike inimeste  infobaasi loomine

 

X

Vallavalitsus, ettevõtjad

1.2

Valla investeeringuobjektide ja vabade äripindade infobaasi loomine ja teabe levitamine

 

X

Vallavalitsus

2.

Turismialase infosüsteemi väljaarendamine

 

 

 

2.1

Prioriteetsete turismiobjektide/projektide fikseerimine

X

 

Vallavalitsus, ettevõtjad

2.2

Edukamate ergutamine, tunnustamine avalikkuse tähelepanu pälvimiseks

X

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

3.

Elamuehituse, teenindusvõrgu  arendamine

 

 

 

3.1

Elamuehitustegevuse igakülgne toetamine (detailplaneeringute menetlus, asjaajamine, infrastruktuuri väljaarendamise toetamine)

X

X

Vallavalitsus, riik, fondid, kolmas sektor

3.2

Palupera külakaupluse tekke toetamine

X

X

Erasektor, kolmas sektor, KOV

 

 

 

 

 

 

 

 

Arengueesmärk VI:           AKTIIVNE KULTUURIELU

 

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Kultuuriasutuste võrgustiku väljaarendamine

 

 

 

1.1

Hellenurme kultuurimaja renoveerimine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

1.2

Nõuni kultuurimaja renoveerimine (rõivistu, fassaad)

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus

1.3

Nõuni külaraamatukogu ja AIP väljaehitus kultuurimajaga ühtsesse kompleksi

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus

1.4

Hellenurme raamatukogu laiendamine, renoveerimine

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus

2.

Elanike kultuuri- ja spordialase ühistegevuse arendamine

 

 

 

2.1

Valla siseste ürituste kava väljatöötamine, läbiviimine, traditsiooniks muutmine, statuudi väljatöötamine (valla sünnipäev, lastekaitsepäev, pidulikud sündmused – sünd, juubel, tööpanus, ergutus, tunnustus  jms.)

  X

  X

Vallavalitsus, kolmas sektor, allasutus

2.2

Arenguspetsialisti rakendamine, projektijuhtidega lepingulise suhte loomine

X

X

Vallavalitsus

2.3

SA Valgamaa Fond töös osalemine

 X

  X

Vallavalitsus

3.

Ajalooväärtuste korrastamine ning väärtustamine

 

 

 

3.1

Palupera Muuseumi rajamine

X

X

Kolmas sektor, fondid, KOV

 

 

 Arengueesmärk VII:               KAASAEGSED SOTSIAALTEENUSED

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Valla sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuasutuste väljaarendamine

 

 

 

1.1

MTÜ Hellenurme Mõis kasutusvalduses oleva mõisahoone restaureerimine

X

X

Vallavalitsus, fondid, riik, kolmas sektor

1.2

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ehitus ja arendamine MTÜ “Hellenurme Mõis”  majandamisel

X

X

Vallavalitsus, fondid, riik, kolmas sektor

 

 

2.

Valda hõlmava avahooldusteenuse väljaarendamine

 

 

 

2.1

Avahoolduse arendamine mittetulundussektori baasil, tugiisikute võrgustiku loomine

 

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

2.2

Koduhoolduse arendamine

 

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

2.3

Sotsiaaltöö personali koolitamine

X

X

Vallavalitsus

2.4

Avahoolduseks vajaliku inventari hankimine

 

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

2.5

Hooldajate koolitus

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

3.

Tööhõivet soodustavate abinõude rakendamine

 

 

 

3.1

Töötute rakendamiseks abitööde programmi väljatöötamine ja käivitamine

 

X

Vallavalitsus, ettevõtjad

3.2

Valla tööhõive infobaasi loomine ja kommunikatsiooni arendamine tööhõiveameti, ettevõtjate ja omavalitsuse vahel

X

X

Vallavalitsus, riik

3.3

Töötutele nõustamisteenuse väljaarendamine

 

X

Vallavalitsus

3.4

Erivajadustega inimeste toimetuleku toetamine

X

X

Vallavalitsus

3.5

Toimetulekuraskustega inimeste toetamine

X

X

Vallavalitsus

4.

Vallale vajalike munitsipaalkorterite renoveerimine

 

 

 

4.1

Sotsiaalkorterite renoveerimine

X

X

Vallavalitsus, fondid, riik

        

   

                               

Arengueesmärk VIII:         KAASAEGNE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

 

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Piirkondliku tähtsusega maanteedevõrgustiku renov.

 

 

 

1.1

Hellenurme-Päidla-Kintsli tee kõvakattega katmine

 

 

riik

1.2

Makita- Lutike- Vana-Otepää tee kõvakattega katmine

 

 

riik

1.3

Neeruti-Nõuni tee kõvakattega katmine

 

 

riik, erasektor

1.4

Palupera-Kähri tee kõvakattega katmine

 

 

riik

1.5

Hellenurme-Mäelooga tee kõvakattega katmine

 

 

riik

1.6

Päidla-Laguja tee kõvakattega katmine

 

 

riik

1.7

Raudteejaam-maakonna piir tee kõvakattega katmine maakonna piirini

 

 

riik

1.8

Raiga-Räbi-Nõuni-Lutike tee kõvakattega katmine

 

 

riik

1.9

Kintsli-Nõuni tee kõvakattega katmine

 

 

riik

2.

Teede  ehitamine ja renoveerimine keskustes

 

 

 

2.1

Keskuste elamute ümbruse asfalt-parandused

X

 

Vallavalitsus, eraomand

2.2

Nõuni elamute juurdepääsutee kõvakattega katmine

X

X

Vallavalitsus

2.3

Middendorffi kabeli juurde sissesõidutee kõvakattega katmine

 

X

Vallavalitsus, riik

2.4

Valla teederegistri pidev korrastamine

X

 

Vallavalitsus

2.5

Valla külakeskuste kõnniteede ja teevalgustuse rajamine ja haldamine (Palupera, Hellenurme, Nõuni)

X

X

Vallavalitsus, riik, eraomand

 

 

3.

Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine, objektide rekonstrueerimine, haldamine

 

 

 

3.1

Hellenurme reoveepuhasti rekonstrueerimine

   X

   X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

3.2

4 küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisprojektide koostamine ja rekonstrueerimistööde teostamine

   X

   X

Vallavalitsus, fondid

3.3

Nõuni biotiikide puhastamine

   X

   X

Vallavalitsus, fondid

3.4

Nõuni, Päidla, Palupera, Kullipesa ja Hellenurme joogivee- ja reoveepuhastussüsteemide  haldamine

   X

   X

Vallavalitsus

3.5

Päidla ja Palupera külade joogiveehaarete väljaehitamine (Päidlas joogiveetorustiku ca 700 m renoveerimine, end. äädikatsehhi puurkaevu omandamine)

   X

   X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

3.6

Valla keskustevälistel aladel olevate majapidamiste veevarustuse, kanalisatsiooni ja jäätmemajanduse olukorra kaardistamine, probleemide lahendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja rakendamine

 

   X

Vallavalitsus, SA Valga Piirkonna Keskkonna-keskus

3.7

Nõunis uue vee-ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimine ja  ehitus (Kaasiku elamu, looduskeskus, kultuurimaja, raamatukogu) Nõuni elamute puurkaevu või reservkaevu baasil

  X

   X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

3.8

Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine, haldamine

  X

   X

Vallavalitsus

3.9

Hellenurme gaasimahutite likvideerimine

  X

 

KIK, maaomanik

3.10

End. puurkaevude tamponeerimine (Päidla elamud, Sakerja jt.)

 

   X

Vallavalitsus, eramaa omanikud, fondid

3.11

Hellenurme endiste biotiikide rekultiveerimine (1900 m² ja 2450 m²)

 

  X

Vallavalitsus, fondid

4.

Valla vajadustele vastava ühistranspordikorralduse väljaarendamine

 

 

 

4.1

Uute bussiootepaviljonide ehitamine (Hellenurme, Palupera, Astuvere jt.)

 

X

Vallavalitsus

4.2

Bussiootepaviljonide korrastamine vallas

X

X

Vallavalitsus

4.3

Otepää ja Hellenurme-Palupera vahelise ühistranspordiühenduse parandamine. Nn. valla bussiringi korraldamine kord nädalas Otepääle.

X

 

Vallavalitsus

 

 

 

Arengueesmärk IX:           VALLA EFEKTIIVNE TURUNDUS JA TOIMIV INFOSÜSTEEM

 

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Valla aktiivne reklaamimine

 

 

 

1.1

Valla marketingistrateegia väljatöötamine

X

 

Vallavalitsus, ettevõtjad

1.2

Hellenurme infotoa kollektsiooni täiustamine

X

X

Vallavalitsus, fondid

1.3

Valda tutvustavate ürituste korraldamine

X

X

Vallavalitsus, allasutus, kolmas sektor

1.4

Valla mainet tõstvate massiürituste organiseerimise toetamine

X

X

Vallavalitsus

1.5

Interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamine

X

 

Vallavalitsus, eraomand

1.6

VVV SA, Otepää TIK töös osalemine

X

X

Vallavalitsus

2.

Aktuaalse turismiinfo kättesaadavuse tagamine

 

 

 

2.1

Turismiinfopunkti(de)  väljaarendamine

 

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

2.2

Külasiltide, suunaviitade, teadete tahvlite paigaldamine avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatavate teeäärsete puhkekohtade juurde

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

2.3

Jalgsimatka ja jalgrattamatkaradade tähistamine vallas, objektidele legendid

X

X

Vallavalitsus, Riiklik Looduskaitse-keskus Põlva-Valga-Võru regioon, VVV SA

2.4

Valla üldinfo, kultuuri- ja spordiürituste kalendri ning sihtsuunitlusega teede- ja radade (matka-, suusa-, ratta-, rollerirajad) info produtseerimine ja kättesaadavuse tagamine (voldikud, kodulehekülg)

X

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

2.5

Otepää Teataja leviku tagamine

X

X

Vallavalitsus

 

 

Arengueesmärk X:             EFEKTIIVNE OMAVALITSUSSÜSTEEM

 

 

 

 

Ülesanne, tegevus

2007

2008-2015

Teostaja

1.

Omavalitusaparaatide haldussuutlikkuse tõstmine

 

 

 

1.1

Palupera vallamaja renoveerimine ja sisustuse kaasajastamine

 

X

Vallavalitsus, fondid

1.2

Palupera  vallamaja arvutivõrgu täiustamine

X

 

Vallavalitsus

1.3

Kodanike ühenduste ja külaliidrite ümarlaua töö käivitamine ja koostöö arendamine KOV-i ja erasektoriga

X

X

Vallavalitsus, kolmas sektor

1.4

Valgamaa Omavalitsuste Liidu ja MÜ “Dolardivay” töös osalemine

X

X

Vallavalitsus

2.

Valla tasakaalustatud arenguks eelduste loomine

 

 

 

2.1

Valla arenguks vajalike maade munitsipaliseerimine

X

X

Vallavalitsus

2.2

Külakogukondade toetamine koostöövõime tõstmiseks, et parandada külade elukeskkonda ja uuendada koostöö vorme

X

X

Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

2.3

Karpmajakogukondade arendamine, koostööle suunamine, koolitus

X

X

Vallavalitsus, fondid

2.4

Ühiskondlike hoonete ja korruselamute energiaauditite koostamine

X

X

Vallavalitsus, eraomani-kud, fondid

2.5

Loomapidajate ja veterinaararsti vahelise koostöö probleemistiku vahendamine, lahendi leidmine, info jagamine

X

 

Vallavalitsus, riik, erasektor

2.6

Kauplusauto liikumistee, peatuste, ajagraafiku ja töökorralduse optimeerimine

X

 

Vallavalitsus, eraettevõtted, valla-kodanikud

3.

Ettevõtjate ja avaliku sektori vahelise kommunikatsiooni tagamine

 

 

 

3.1

Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ “Hellenurme Mõis” ja MTÜ “Nõuni Loodus-ja Arendukeskuse” töös osalemine

X

X

Vallavalitsus

3.2

Omavalitsuse ja ettevõtjate vaheliste regulaarsete kohtumiste algatamine (“ümarlaud”, ühised “hommikukohvid” vms)

X

X

Vallavalitsus

 

                                                                         

3.2             Palupera valla investeeringuvajadused

 

 

Alljärgnevas tabelis on koondatud Palupera valla lähiaastate (kuni 2015) finantsimahukamad investeeringuvajadused (omavalitsuse hinnangul).

 

 

 

Jrk nr

                               Investeeringu nimetus

Maksumus

HARIDUS

1.

Palupera põhikooli renoveerimine (katuse vahetus)

1200000

2.

Palupera põhikooli kõrvalhoonete restaureerimine (lindla ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine)

1200000

3.

Nõuni Looduskeskuse tegevushoone renoveerimine

5000000

4.

Palupera põhikooli staadioni palliplatsi varjualuse ehitus

500000

 

Valdkond kokku:

7900000

KULTUUR

 

1.

Nõuni kultuurimaja renoveerimine (rõivistu, fassaad)

1400000

2.

Nõuni raamatukogu ja AIP ehitus

2000000

3.

Hellenurme raamatukogu laiendamine, renoveerimine

700000

4.

Hellenurme vabaõhulava ehitus mõisaparki

100000

 

Valdkond kokku:

4200000

 

SPORT JA VABA AEG

 

1.

Hellenurme Noortekeskuse väljaehitamine

1200000

2.

Palupera  Jahi- ja kalameeste seltsi puhkemaja ehitus

500000

3.

Nõuni  ja Hellenurme korvpalliplatside rekonstrueerimine

150000

4.

Laste mänguväljakud

300000

5.

Palupera ja Hellenurme mõisaparkide restaureerimine

1500000

 

Valdkond kokku:

3650000

SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID

 

1.

MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu  mõisahoones restaureerimine

                7000000

2.

Lõuna-Eesti Hooldekeskus ehitamine ja arendamine MTÜ

“Hellenurme Mõis” baasil

 

3.

Avahoolduseks vajaliku inventeri soetamine   

100000

 

Valdkond kokku:

71000000

 

KESKKONNAKAITSE

 

1.

Päidla ja Palupera külade joogiveehaarete väljaehitamine + projekt

5000000

2.

4 küla  kanalisatsioonitorustike renoveerimine  + projektid                    

3500000

3.

Nõuni biotiikide puhastamine+ projekt

80000

4.

Hellenurme end.biotiikide rekultiveerimine

200000

5.

Nõunis uue vee-ja kanal.torustiku ehitus ja projekteerimine (Kaasiku elamu, looduskeskus, kultuurimaja) Nõuni elamute puurkaevu või reservkaevu baasil

1500000

6.

Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine, haldamine

600000

7.

End.puurkaevude tamponeerimine (Päidla elamud, Sakerja jt.)

100000

8.

Hellenurme reoveepuhasti rekonstrueerimine

4000000

 

Valdkond kokku:

14980000

TEED JA TÄNAVAD

 

1.

Teede kõvakattega katmine, sh:

 

 

Hellenurme-Päidla-Kintsli

 

 

Makita-Lutike-VanaOtepää, Neeruti-Nõuni

 

 

Raudteejaam-maakonna piir lõpuni

 

 

Tee Middendorff’i kabelini

 

 

Palupera-Kähri tee (ca 7 km)

      

 

Hellenurme-Mäelooga tee

 

 

Räbi-Nõuni-Lutike

 

 

Päidla- Laguja, Kintsli-Nõuni tee

 

 

Nõuni elamute juurdepääsutee

200000

2.

Uute bussiootepaviljonide ehitamine, pinkide paigaldamine

70000

3.

Valla külakeskuste kõnniteede ja valgustuse rajamine

4200000

4.

Keskuste elamute ümbruse asfalt-parandused

500000

5.

Külasiltide, suunaviitade,teadete tahvlite paigaldamine rajatavate avalikuks kasutamiseks mõeldud teeäärsete puhkekohtade juurde

500000

 

Valdkond kokku:

5470000+RIIK

 

HALJASTUS, HEAKORD, TURISM: VAATAMISVÄÄRSUSED, RANNAD, PUHKEKOHAD

 

1.

Middendorff’i  kabeli ja selle ümbruse ala korrastamine

160000

2.

Hellenurme paisjärve puhastamine ja ranna väljaarendamine

5000000

3.

Viidaprojekti jätkamine, bussiootepaviljonide, -inventari muretsemine

                      100000

4.

Lustimäe juurdepääsutee rajamine

                    550000

5.

Ebaseaduslike prügiladustamiskohtade likvideerimine

60000

6.

Neeruti küla puhkeala väljaehitamine, külamaja ehitus, pallimänguväljakute rajamine

1 000 000

7.

Põhikooli metsamaaga seotud looduse õpperaja loomine

300000

8.

Nõuni Looduskeskuse tegevuseks puhkeala rajamine (rand, rajatised, park jms.)

500000

9.

Mõisa põlispuude alleede korrastamine Hellenurmes ja Paluperas

200000

10.

Neeruti tiigi puhastamine

150000

 

Valdkond kokku:

8020000

 

ELAMUMAJANDUS

 

1.

Sotsiaalkorterite renoveerimine

150000

2.

Ühiskondlike hoonete ja korruselamute energeetiline auditeerimine, selle toetamine

                      375000

 

Valdkond kokku:

525000

KORRAKAITSE JA PÄÄSTETEENISTUS, TURVALISUS

 

1.

Nõuni kultuurimaja ja raamatukogu valvesüsteemide ehitus

                     100000

 

Valdkond kokku:

100000

ÜLDHALDUS

 

1.

Vallamaja (Hellenurme kultuurimaja) restaureerimine, sisustuse kaasajast.

5000000

 

Valdkond kokku:

5000000

INFOTEHNOLOOGIA, TELEFONIVÕRK, ELEKTRIVÕRK

 

1.

Interneti ühenduse võimaluste loomine  külades

                      200000

2.

Amortiseerunud alajaamade renoveerimine

                       Riik

 

Valdkond kokku:

                      200000

 

Valla investeeringuvajadus kokku:

121 045 000 Ca

 

 

                                                                  

Valla  lähiaastate omavahenditest investeerimisvõime prognoos

 

Valla investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuse omavahendeid (vallaeelarve või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid.

 

Valla investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab “Valla- ja linnaeelarve seadus” eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid.

 

Palupera vallas pole 2006. a oktoobrikuu seisuga võetud laenu. Küll aga on 2007 aastaks võetud kohustusi, mille omaosaluse katmiseks võib 2007 aastal valla laenukoormuseks kujuneda kuni 3,5 miljonit krooni (Hellenurme paisjärve saneerimine, Palupera tänavavalgustus jm.). Ligikaudne maksimaalne laenumaht, arvestades olemasolevate laenude tagasimakseid, on ca 0,5 milj. krooni aastas, mis võrdub ka valla aastase investeeringute omafinantseerimisvõimega.

 

 

 

Valla laenukoormus ja võimalik laenumaht kuni aastani 2015

Omavalitsus

Laenukoormus 01.10.2006

Laenukoormuse kasv 2007. aastal (planeeritav)

Laenu katteallikas

Investeeringute  mahu plaan 2007. a

Võimalik maksimaalne laenumaht aastas

Kokku võimalik laenumaht kuni 2015

Palupera

       -

3 500 000

Pangalaen

3 500 000

500 000

6 000 000

 

 

 

 

 

 

 

4.     ARENGUKAVA ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE

 

Palupera valla arengukava viiakse ellu valla sõltumatute tegevuste või erinevate partnerite   ühiste arendusprojektide kaudu. Arengukava elluviimist rahastatakse valla eelarvest, riiklikest toetustest ja investeeringutest ning Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest (-fondidest) saadavatest sihtfinantseeringutest.

 

Arengukava elluviimist ning  koostööd partneritega koordineerib vallavolikogu, vallavalitsus, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Piirkonna Arengunõukogu vm., olenevalt arendusprojektist ja sellesse kaasatud partneritest.  Vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne on initsieerida  arendusprojekte ja koordineerida nende edasiarendamist, rahastamist ning elluviimist. Arendusprojektide väljaarendamiseks moodustatakse vajadusel  töörühmasid või palgatakse projektijuhte.

Vallavolikogu ja -valitsuse poolt töötatakse iga-aastaselt enne kohaliku eelarve koostamist välja omavalitsuse järgneva aasta arendusprojektide nimekiri ja lepitakse kokku projektide väljatöötamise ning elluviimise kord.

                                                                          

Käesolev arengukava on haldusreformi protsessis ühinemise korral aluseks uue omavalitsuse arengukavale ja ühinemislepingule ning mitteühinemise korral rakendatav omavalitsuste omavahelise koostöö ja ühisprojektide arendamiseks.

 

 

 

5. KASUTATUD KIRJANDUS

 

1. Otepää, Palupera ja Valgjärve valla ühine arengukava lähtetekst, 2001    Geomedia OÜ

2. Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava aastani 2015   Palupera Vallavolikogu määrus nr.1-1/05/10 (15.06.2005)

3. Palupera valla üldplaneering  Palupera VVKm KO 1999, 12, 177

4. Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem

    1997, AS MASP

5.Palupera valla põhimäärus.                          

 

 

 

 

 

LISA 1 Palupera vallas käimasolevad projektid, valla traditsioonilised sündmused

 

PALUPERA VALLA TRADITSIOONID VÕI SÜNDMUSED, MIS ON SEOTUD MINGIL MOEL AASTAID PALUPERA VALLAGA

 

1.Hellenurme võrkpalli karikamängud

2.Mälumänguturniir Palupera valla karikale

3.Leigo järvemuusikakontserdid, järveteater

4.Palupera kooli kokkutulekud

5.Valla eelarvest finantseeritav emadepäevaeelne koristuspäev

6.Jaanipäeva tähistamised Paluperas, Nõunis ja Neerutis

7.Võrkpalliturniir Põrsas Cup

8.Nõuni Triatlon

9.Eesti Meistrivõistlused Vibulaskmises. Mardinoole turniir

10.Tartu Maratoni neliküritus

11.Jalgpalliturniir Palupera Cup.

 

 

PROJEKTID, MILLES PALUPERA VALD OSALES AASTAL 2006 JA MILLES OSALETAKSE AASTAL 2007

 

Projekt „Elva puhkepiirkonna tuntuse parandamine ja külastatavuse suurendamine”

 

Toetuse saaja – Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Palupera valla roll  – osaletakse projekti partnerina.

Toetaja Phare CBC 2003 Piiriületava koostööprogrammi väikeprojektide fond, kes toetas projekti (kogumaksumus 891 000 krooni ) 711 000 krooniga.

Eesmärk on puhkepiirkonna külastatavusuuringu läbiviimine, piirkonda tutvustava trükise loomine, interaktiivse mängu ja postkaarti koostamine. Projekti tegevuste raames toimuvad ka retkejuhtide koolitused ning 40 tasuta matka piirkonna lasteaedadele ja koolidele, kus kaetakse nii retkejuhi kui ka transpordikulud.

Palupera valla osa – külastatavusuuringus osalevad ka Hellenurme-Palupera piirkond oma mõisakompleksidega. Trükises on ka Palupera valda tutvustav osa ja 500 trükist saame ka meie.

Teised projekti partnerid – Soome Perniö vald, Läti Vidzeme Turismiassotsiatsioon, Elva linn, Koguta vald, Nõo vald ja Rõngu vald.

Projekti lõpp – august 2006.

 

Projekt „Palupera valla eakate aktiivse ühiskondliku tegevuse laiendamine”

 

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja –  EV Sotsiaalministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu.

Toetus – EV siseriiklik toetus hasartmängumaksust laekuvast tulust. Nõukogu otsusega nr.214 (19.12.2005) eraldati Palupera valla eakate  ühiskondliku tegevuse laiendamiseks (kangakudumis-koolitus, eakate päeva läbiviimine, jõulupäeva läbiviimine, õppereis Saaremaale)  28100 krooni.

Projekti lõpp – 31. jaanuar  2007.

 

Projekt „Lustimäe looduskaitseala korrastamine”

 

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja –  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti reg.nr. 75.

Toetus -  EV siseriiklik toetus Keskkonnaprogrammi Looduskaitse alamprogrammist. Komisjoni otsusega 28.02.2006 eraldati Lustimäe looduskaitseala korrastustöödele, jätkuprojektina (teeviidad, infostendid, köisrada, jalgratta statiiv, heakorratööd) 87 869 krooni.

Projekti lõpp –  30. juuni 2006.

 

Projekt „Nõuni kultuurimaja renoveerimine”

 

Toetuse saaja – Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja – EV Siseministeerium, hasartmängumaksust toetuse andmise komisjon. Projekti reg.nr. EU23245.

Toetus – EV siseriiklik toetus hasartmängumaksust regionaalsetele investeeringutele. Siseministri käskkirjaga nr. 96 (03.03.2006) eraldati Nõuni kultuurimaja renoveerimistöödele (uste, akende vahetus; siseruumide remonttööd) 334 188 krooni.

Projekti lõpp – 30.august 2006.

 

Projekt „Hellenurme mõisakompleksiga seotud ajaloolise- ja kultuuriloolise pärandi eksponeerimine, atraktiivsuse tõstmine”

 

Toetuse saaja – Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja -  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, juhatus.

Toetus – Riikliku Arengukava meede 4.6 „Kohalik sotsiaal-majanduslik areng”  alameetme 4.6.2 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” EV siseriiklik tugimeede -   Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programm. EAS juhatuse otsusega 09.03.2006 toetati projekti 500 000 krooniga.

Eesmärk – Hellenurme mõisapargi renoveerimine, Middendorffide infotoa kollektsiooni loomine.

Projekti lõpp – 30.september 2006.

 

Projekt „Hellenurme paisjärve tervendamine”

Toetuse saaja – Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija .

Toetaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF).

Toetus – vastab Riikliku arengukava  meetme 4.2 “Keskkonna-infrastruktuuri arendamine” raames toetuse andmise tingimustele. 5.augustil 2006 kinnitas keskkonnaminister oma käskkirjaga meetme juhtkomisjoni ettepanekul projekti rahastamise 3 426 997 krooniga.

Eesmärk - 5,5 ha suuruse avalikult kasutatava Hellenurme paisjärve  seisundi tervendamine ja veekogu seisundit mõjutava sette likvideerimine. Toetust kasutatakse paisjärve puhastamiseks, kaldavööndi korrastamiseks, sellest tulenavalt paisjärve ökoseisundi parandamiseks, järve kasutusvõimaluste avardamiseks, suurvee ohutu läbilaskmise tagamiseks aga samuti paisjärve suubuva jõesängi ja ojade ja nende kallaste korrastamiseks. Saneerimistööde tööprojekt on olemas. Settekihi tüsedus jõe sissevoolul on praegu 1,2-1,5 m, keskosas 0,8-1,2 m, väljavoolul 0,5-0,7 m. Hellenurme paisjärvel on oluline roll Elva jõe vee kvaliteedi tagamisel.

Hellenurme paisjärve tervendamisega seotud tegevused  võib jaotada kolme rakendusjärku:

Kõik need tegevused teenivad ühte eesmärki - eemaldada kogu settemuda (38 tuh.m³), teha mõningane paisjärve sängi süvendamine aluspinnasesse (25 tuh.m³, osaliselt kallaste ääres, osaliselt üle kogu põhja). Väljakaevatavad setted paigaldatakse kaldaalale. Pinnase paigutamise alad ja planeeritud paigustuskõrgused erinevate rajamisjärkude korral on  projektlahenduse joonistel. Ehitustööde käigus kaevatakse ka settebassein-puhastuslodu paisjärve ja sellesse suubuva läbivooluoja vahele, rekonstrueeritakse üks truup ja kolm oja suuet. Ehitustööde hulka kuulub ka kalda-alade korrastamine, järve aeglane veest tühjendamine ja uuesti täitmine. Ehitustööde teostamise järgselt suureneb paisjärve keskmine sügavus 1,1 m võrra, s.o. 2,45 meetrini. Projekti tegevuste järgselt suureneb normaalpaisutusaegne veemaht 70 tuh.m³-lt ca 135 tuh.m³-le, ehk ligi 2 korda.

Jätkusuutlikkus:

1)edasiselt tagada ja jälgida, et paisjärve normaalpaisutustase ei langeks allapoole 74.00, sest see soodustab kaldaalade kinni kasvamist

2)vajadusel vähendada veetaimestikku mehhaanilise eemaldamisega

3)paisehitisel tagada sissevoolava vee lühike viibeaeg järves, sest aeglustunud vool ja seisev vesi soodustavad hõljumi settimist.

4)Elva jõge ja Hellenurme paisjärve kaitsevad selle avalikust kasutusest ja Looduskaitseseadusest tulenevad piirangud ja -vööndid. Kaldal asuvate kinnisasjade omanikud peavad hoidma veekogu kaldad puhtana, hooldama kallasrada jooksvalt ja tagama kallasrajale vaba juurdepääsu

5)hoida kontrolli all ja likvideerida võimalikud reostajad.

Projekti partnerid – OÜ „Palu-Teenus”, MTÜ „Hellenurme Mõis”, pr. Mae Juske ja pr. Linda Järvet.

Projekti lõpp – 30. november 2007.a.

 

Projekt „Palupera valla eakate aktiivse ühiskondliku tegevuse jätkamine”
Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.
Toetaja –  EV Sotsiaalministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu.
Toetus – EV siseriiklik toetus hasartmängumaksust laekuvast tulust. Nõukogu otsusega nr.257 (20.11.2006) eraldati Palupera valla eakate  ühiskondliku tegevuse laiendamiseks (lapitehnika ja aiakaunistuste valmistamise kursus, koolituspäev ravimtaimede kogumisest ja toimest, emadepäeva tähistamine, eakate päeva tähistamine, jõulupäeva läbiviimine, õppereis Hiiumaale)  36 140 krooni.
Projekti lõpp – 31. jaanuar  2008.

 

Projekt ”Loodusteadlane Al.Th. von Middendorff ja Hellenurme mõis – teadvusta oma suurkujusid”

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.
Toetaja –  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti reg.nr. 542.

Toetus -  EV siseriiklik toetus Keskkonnateadlikkuse maakondlikust alamprogrammist. Komisjoni otsusega 27.10.2006 eraldati Hellenurme infotoas akadeemik Middendorffiga seotud kollektsiooni uuendamiseks, eksponeerimiseks,  mõisapargi puude liigilisuse määramiseks, seisundi hindamiseks ja märgistamiseks ning infopäeva läbiviimiseks  18 991 krooni.

Projekti lõpp –  mai 2007.

 

Projekt „Hellenurme kandi ajaloopärandi väärtustamine läbi infotoa“

Toetuse saaja – MTÜ „Avatud Hellenurme Noortekeskus“, põhitaotlejana.

Palupera valla roll  – osaletakse projekti partnerina, kaasfinantseerijana.

Toetaja – Kohaliku Omaalgatuse programm.

Toetus – EV siseriiklik toetus. Komisjoni otsusega eraldati akadeemik  Middendorffiga seotud infopäeva läbiviimist, teemanäituse ettevalmistust ja koristustalgute korraldamist 3663 krooniga.  

Projekti lõpp – mai 2007.

 

Projekt „Hellenurme mõisapargi rekonstrueerimine”

 

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja –  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti reg.nr. 14.

Toetus -  EV siseriiklik toetus Keskkonnaprogrammi Looduskaitse alamprogrammist. Komisjoni otsusega 16.08.2006 eraldati Hellenurme mõisapargis jalgteede valgustuse paigaldamiseks 140 000 krooni.

Projekti lõpp –  juuni 2007.

 

 

 

Sügis 2006 - Hellenurmes avati  Lõuna-Eesti Hooldekeskuse II elukorpus.       

 

Aastaringselt osaleti Tartu Maratoni  ürituste läbiviimisel, sest kõikide ürituste ajal on kontrollpunktid ka meie valla territooriumil.

 

Aastaringselt osaleti Vapramäe- Vellavere- Vitipalu SA töös ja üritustel (heakorratööd,  koolitused jms.) .

Traditsioone jätkatakse ka edaspidi.

 

 

 

 

 

 

 

LISA 2 Palupera valla ajaloo, arheoloogia ja arhitektuurimälestised                                          

 

 

PALUPERA VALLA MUINSUSKAITSEALUSED OBJEKTID

 

Ajaloomälestised

Jrk.nr.

Reg.nr.

Nimetus

Aadress

1

 

Mälestuskivi 05.07.41 rongiõnnetuse kohas

Palupera rdt.jaamast 3 km Puka poole rdt. ääres

2

4571

Karikas, 19/20 saj. (messing, hõbetatud)

Palupera EEKB palvemaja

3

4474

Vabadussõjas hukkunute ühishaud  (mõisapargis)

Palupera küla

4

4475

Hellenurme mõisa kalmistu

Hellenurme küla

 

Arheoloogiamälestised

Jrk.nr.

Reg.nr.

Nimetus

Aadress

1

 

Kivikalme ja maa-alune kalmistu “Lüllemägi”, 13-18.saj. – üks Rõngu kihelkonna arvatav keskusekoht.

Atra küla

2

13112

Asulakoht, II aastatuhat

Räbi küla, end. Elva küla

3

13113

Maa-alune kalmistu “Kabelimägi”, II at

Räbi küla

4

13114

Kivikalme “Pihlusaar”, I at.

Räbi küla

5

13101

Asulakoht , II aastatuhat

Lutike küla

6

13102

Maa-alune kalmistu "Kabelimägi" , kivikalme, I at-18.saj.

Lutike küla

7

13103

Asulakoht , II at.

Neeruti küla, Kuusiku talu

8

13104

Maa-alune kalmistu "Jaanimägi", 13-18.saj.

Neeruti küla, Tiigi talu

9

13105

Asulakoht , I at lõpp – II at

Nõuni küla, Kassioti talu

10

13106

Maa-alune kalmistu "Kitka kalmemägi" , 13-18.saj.

Nõuni küla, Kassioti talu

11

13107

Asulakoht , II at.

Päidla küla, Päidla talu

12

13108

Asulakoht

Päidla küla

13

13109

Asulakoht

Päidla küla

14

13110

Maa-alune kalmistu "Kalmemägi" , 13-18.saj.

Päidla küla, end Päidla asundus

15

13111

Maa-alune kalmistu "Kalmemägi", 13-18.saj.

Päidla küla, Laane talu

 

 

 

 

 

Arhitektuurimälestised

Jrk.nr.

Reg.nr.

Nimetus

Aadress

1

 

Hellenurme villaveski varemed

 Hellenurme küla

2

 

Palu veskihooned

Miti küla

3

 

 Lustimägi

Mäelooga küla

4

23147

Hellenurme mõisa peahoone , 19.saj.

Hellenurme küla

5

23148

Hellenurme mõisa park ja allee

Hellenurme küla

6

23149

Hellenurme mõisa piirdemüürid

Hellenurme küla

7

23150

Hellenurme mõisa käsiait

Hellenurme küla

8

23151

Hellenurme mõisa piimaköök

Hellenurme küla

9

23152

Hellenurme mõisa tall

Hellenurme küla

10

23153

Hellenurme mõisa tõllakuur

Hellenurme küla

11

23154

Hellenurme mõisa moonakatemaja

Hellenurme küla

12

23155

Hellenurme mõisa vesiveski

Hellenurme küla

13

23156

Hellenurme mõisa saeveski

Hellenurme küla

14

23157

Hellenurme mõisa kuur-kelder

Hellenurme küla

15

23158

Hellenurme mõisa magasiait

Hellenurme küla

16

23159

Hellenurme mõisa kabel , 19. saj.

Hellenurme küla

17

23160

Palupera mõisa peahoone , 18.saj.

Palupera küla

18

23161

Palupera mõisa park

Palupera küla

19

23162

Palupera mõisa ait

Palupera küla

20

23163

Palupera mõisa viinavabrik

Palupera küla

21

23164

Palupera mõisa linnumaja

Palupera küla

22

23165

Palupera mõisa ait-kuivati

Palupera küla

23

23166

Käpa-Müürsepa talu rehielamu

Urmi küla

24

23167

Käpa-Müürsepa talu ait

Urmi küla

 

 

                                                                                 

LISA 3 Palupera valla asutused, ettevõtted, ühingud, seltsingud, ettevõtjad                              

 

 

NIMI

REG.NR.

TEGUTSEMISE AADRESS

Palupera vallavalitsus

75007586

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Palupera põhikool

75007592

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

Hellenurme külaraamatukogu

75007646

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Hellenurme maakultuurimaja

75007623

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Nõuni külaraamatukogu

75007630

Nõuni Palupera  vald 67501 Valga maakond

Nõuni maakultuurimaja

75007617

Nõuni Palupera  vald 67501 Valga maakond

OÜ HELDE PM TOOTMINE

10983676

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

PÄIDLA, OÜ

10299394

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Estonian Log Houses OÜ

10913641

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

OÜ VEVASI

10608702

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

HIIESALU, OÜ

10252524

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

OÜ NÕUNI PUIT

10440131

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

OÜ AGRIMIX

11287737

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Alion Est PL OÜ

11005331

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

Benedictus Grupp OÜ

11263352

Astuvere Palupera vald 67502 Valga maakond

Best Music OÜ

11045493

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Danila Plekitööd OÜ

11263004

Pastaku Palupera vald 67502 Valga maakond

Düün OÜ, lik.

10389499

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

Eda Transport OÜ

11139089

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Eesti-West OÜ

11286324

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

ELH Palkehituse OÜ

11171354

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

Heizung OÜ

11174252

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Keer Investment OÜ

11316217

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Kerf-Interior OÜ

11316166

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Kirmatsi OÜ (SINA Kodumajutus)

10929033

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

MTÜ Leigo Kontserdid

80229550

Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond

Leigo Turism OÜ

10881958

Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond

Lutike Laast OÜ

11005029

Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond

Lõuna-Eesti Hooldekeskus OÜ

11230884

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Marvald OÜ

11105819

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

OÜ Fennomar (Palu-Veski Külalistemaja)

10621938

Miti Palupera vald  67502 Valga maakond

 

OÜ PALUPERA-AGRO

10252274

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

OÜ NÕUNI TAIMEKASVATUS

10151160

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

Tasemix OÜ

10667917

Nõuni Palupera vald 67501Valga maakond

LEIGO TALU

10125300

Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE ANDRUS KULASALU TALU (Kullipesa Puhkemaja)

10323052

Nõuni Palupera vald  67501 Valga maakond

Nurmus Grupp OÜ

10884939

Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond

MTÜ Hellenurme Mõis

80112150

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

OÜ PALU- TEENUS

10352579

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Ratalis OÜ

10945457

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

Moiraks OÜ

11044934

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

Nõuni Autoremont OÜ

11204852

Nõuni Palupera vald  67501 Valga maakond

Pedajas Forest OÜ

11042935

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Piimatootmise Juhtimine OÜ

11076420

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Pinnasetööde OÜ

11211444

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Radafor OÜ

11074875

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

Rajamoor OÜ

11229668

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

Remonter OÜ

11135855

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

Tanesto OÜ

11174097

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

Valme Investeeringud OÜ

11077840

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

MTÜ Wiirus

80155484

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus

80124839

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

MTÜ Eesti Veskivaramu

80194797

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

Hellenurme Maaparandusühistu

80120190

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

KÜ Populus

80055162

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

KÜ Nõuni-3

80012520

Nõuni Palupera  vald 67501 Valga maakond

MTÜ P-RÜHM

80055475

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

MTÜ Nõuni Maanaiste Selts

80006583

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

MTÜ Hellenurme Maanaiste Selts

80037098

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

MTÜ Tantsuklubi Mathilde

80155314

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

EEK ja Baptistide Koguduse Liidu Hellenurme kogudus

80205288

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

MTÜ Nõuni Loodushoiu- ja Jahindusselts

80194780

Räbi küla Palupera vald 67501 Valga maakond

MTÜ Nõuni Loodus- ja Arenduskeskus

80229886

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

MTÜ Päidla Rüütlimõis

80224216

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

Neeruti külaselts

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

Nõuni külaseltsing

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Kalev Lõhmus

10437175

Miti  Palupera vald 67502 Valga maakond

MERILO GRUPP, OÜ

10241644

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

OÜ HIIESALU GRUPP

10597849

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

Agera OÜ

10696876

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

 

HELLENURME VESKI, OÜ

10599558

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

ETÜ Nõuni ja Hellenurme kpl.-sed

10023216

Nõuni, Hellenurme  67502, 67501 Valga maakond

AS Eesti Post Hellenurme ja Nõuni postkontor

10328799

Hellenurme, Nõuni Palupera vald  67502, 67501 Valga maakond

FIE Heino Komlevi Vahemetsa talu

10511753

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

OÜ Vahemetsa Puit

10735665

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Siim Jänes

MA 1195

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Andrus Pastak

10851325

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Jaanus Juhkam

MA 2781

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Ermo Kruuse Põrgumäe talu

10599676

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Vahto Sikk

MA 2142

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Valdeko VÄRVA KÄO talu

10050944

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Meelis Värva

10735671

Räbi Palupera vald  67501 Valga maakond

FIE ANTI KULASALU MÄRDI TALU

10209310

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE ALALOOGA TALU

10289020

Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE LILLE LINDMÄE ALALOOGA TALU

10766720

Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Johannes Värva Kruusamäe talu

10698705

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Aun Harri

MA 994

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Ilves Enn

MA 1515

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Kruusa Arno

MA 959

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Kukk Tõnu

MA 3295

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Juhan Raudsepp

MA1148

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Heldur Kurig

MA 1012

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Priit Loide

MA 2478

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Elmo Sauli talu

10191403

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Kaido Lokk

MA 1931

Astuvere Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Lembit Viks

10299879

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Karli Pastak

MA 3221

Pastaku Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Rudolf Raudsepp

MA 1789

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Jaan Reidolf

MA 1209

Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Tõnu Riivik

MA 655

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Kalmer Salundi

10942298

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Kaido Sikk

MA 2222

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

TAIVI RAUDSEPP RAHVARÕIVAD

10192897

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Raivo Pauskar

 

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Aarna Andero

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Enn Grünberg

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Harri Heitur

 

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Robert Helimets

 

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Valdis Illak

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Oliivia Juhkam

 

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Laine Jaani

 

Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Mae Juske

 

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Ain Kaugesalu

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Hele-Mall Keerman

 

Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Aili Keldo Anni talu

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Anne Kirk

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Ilmar Kits

 

Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Mai Kleiman

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Terje Korss

 

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Tiia Kroonberg

 

Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Rein Kruus

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Alan Kruusa

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Malle Kruusa

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Arne Kruuse

 

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Kille Kruuse-Heiling

 

Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Vaike Leesik

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Ludmila Levina

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Alar Liivamägi

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Silver Liivamägi

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Aino-Marie Lillemaa

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Ülo Lubi

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Kalju Lõhmus

 

Atra Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Liia Lõhmus

 

Miti Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Andri Maide

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Marek Merilo

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Nikolai Metslind

 

Päidla  Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Ander Miisna

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Raido Muru

 

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Valve Mägi

 

Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Margo Narits

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Malle Pentsa

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Marek Pentsa

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Ave Pettai

 

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Pille Plinte

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Klarissa Puusaag

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Riho Randla

 

Neeruti  Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Andres Rattasepp

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Riho Reim

 

Lutike  Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Valdek Rõskin

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Ilvar Sarapson

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Teet Saul

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Viivi Sikk

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Triin Sild

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Endel Sillaste

 

Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Ene Sillaste

 

Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Silver Sillaste

 

Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Vambola Sipelgas

 

Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Aivar Smit

 

Lutike  Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Sulev Talvik

 

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Kaarel Tamm

 

Lutike  Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Olev Tamm

 

Neeruti  Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Taavet Tamm

 

Lutike  Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Tõnu Tamm

 

Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Merike Terve

 

Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Tõnu Tiisler

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Laine Toots

 

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Eevy Trees

 

Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Aet Treial

 

Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Jaan Uibo

 

Miti Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Ester Uustalu

 

Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Mati Vedder

 

Miti Palupera vald 67502 Valga maakond

FIE Ilmar Viks

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Silja Viks

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Vaike Viks

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Valdeko Viks

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Mall Värva

 

Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Margus Värva

 

Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond

FIE Tarmo Märss

 

Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

 

 

 

LISA 4  Statistikat Palupera vallast (rahvastik, õpilased)     

 

Palupera valla rahvaarv 2001, 2003 ja 01.10.2006.a.

 

 

Sugu                                       2001                                        2003                                        01.10.2006.a

 

Mehed                                   590                                          570                                          598

Naised                                    611                                          605                                          598

 

Kokku                                    1201                                        1175                                        1196                       

 

 

Palupera valla loomulik iive aastatel 2004   - 01.10.2006.a.

 

                                    2004                                        2005                                        01.10.2006.a.

 

Sünnid                                   11                                            11                                            9

Surmad                                   12                                            20                                            10

 

Kokku                                    -1                                             -9                                             -1

 

 

Palupera valla rahvastiku vanusrühmad aastal 2006

 

Rühm      0-9           10-19       20-29       30-39       40-49       50-59       60-69       70-79       80-84       85+          Kokku

Sugu

 

Mehed   64            90            91            80            95            65            63            34            11            5              598

Naised    68            94            59            77            70            61            58            69            25            17            598

 

Kokku    132          184          150          157          165          126          121          103          36            22            1196

 

 

Palupera valla rahvastikurühmade osakaal elanikkonnast 2006 andmetel

 

Tööeast nooremad(in%)                     Tööealised(in%)                   Tööeast vanemad(in%)                       Kokku

 

 

288 / 24                                   702 / 59                                                  206 / 17                                   1196

 

 

Palupera vallas koolide õpilaste arvu prognoos kuni aastani 2010

 

Kooliminejaid 2007                               I klassi tulevate õpilaste arvu prognoos

                                                                2008        2009        2010        2011        2012        2013

 

                13                                            14            12            16            13            17            9                                                                              

 

 

LISA 5  Palupera valla eelarved 2003-2005   

 

 

Eelarve täitmine tuh.kroonides

 

 

2003

 

%tuludest

 

2004

 

 

%tuludest

 

2005

 

 

%tuludest

TULUD

 

 

 

 

 

 

s.h.tulumaks füüs.isikutelt

1268

13

2330

23

2936

26

s.h.maamaks

595

6

580

6

585

5

Maksud kokku

1864

19

0

0

0

0

Riigilõiv

0

0

82

1

52

0

Segatulud

30

0

58

1

137

1

Tulu varadelt

803

8

3

0

315

3

Finantstulud

833

9

0

0

0

0

Laekumine maj. tegevusest

29

0

24

0

39

0

Muud tulud

0

0

627

6

369

3

OMATULUD KOKKU

2726

28

0

0

0

0

Kulude katteks suunatud jäägid

0

0

0

0

0

0

Arvlemised ja ülekanded kokku

60

1

0

0

0

0

Eraldised vallaeelarvele kokku

6409

67

0

0

0

0

Vabariigi Valitsuse reserv

0

0

74

1

68

1

Riigikogu

0

0

0

0

0

0

Haridusministeerium

1136

12

0

0

0

0

Kaitseministeerium

1

0

0

0

0

0

Keskkonnaministeerium

712

7

0

0

0

0

Kultuuriministeerium

0

0

0

0

7

0

Majandusministeerium

0

0

221

2

335

3

Põllumajandusministeerium

8

0

3

0

691

6

Rahandusministeerium

4216

44

3706

37

6314

55

Siseministeerium

0

0

0

0

0

0

Sotsiaalministeerium

0

0

400

4

0

0

Teede-ja sideministeerium

336

4

0

0

0

0

Toetused teistelt

0

0

893

9

588

5

Arvlemised, ülekanded, laekumised kokku

    9595           

100

0

0

0

0

Laenud kokku

300

4

1000

10

1000

9

ÜLDSE TULUD

          9595

 

100

 

10001

 

100

 

11436

 

100

KULUD

            

 

 

 

 

 

Üldvalitsemine

846

9

874

9

1137

10

Riigi ja korrakaitse

4

0

5

0

5

0

Haridus ja teadus

5728

60

5200

52

6545

57

Kultuur ja kunst

618

6

794

8

776

7

Sport ja puhkus

20

0

45

0

62

1

Tervishoid

0

0

0

0

0

0

Sotsiaalhoolekanne

791

8

1265

13

1210

11

Majandus

1588

17

1818

18

1274

11

Reservfond

0

0

0

0

0

0

KULUD KOKKU

9595

100

10001

100

11009

96

Arvlemised ja ülekanded

 

0

0

0

0

0

Tulude ülekaal kuludest

 

0

0

0

427

4

                                                                             

LISA 6  Palupera valla investeeringud aastatel  2003-2005  

 

 

              Investeeringud tuh. kroonides

 

2003

2004

2005

Sellest: üldvalitsemine

0

0

0

Riigi- ja korrakaitse

0

25

0

Haridus ja teadus

1930

979

1371

Sport ja puhkus

0

101

98

Tervishoid

0

0

0

Sotsiaalhoolekanne

0

0

0

Majandus

0

969

541

Investeeringud kokku

1930

2074

2010

Tagastatud laen intressidega

193

26

25

s.h. intressid

75

26

25

Laene võetud

0

0

0

Laenujääk aasta lõpu seisuga

0

1000

0