Arengukava väljatöötamise protsess kestis ajavahemikus suvi-sügis 2006. Arengukava väljatöötamiseks moodustati töörühm omavalitsuse esindajatest. Arengukava koostamisega seotud olulisi küsimusi otsustas ja arutas juhtrühm, millesse kuulusid ka vallavolikogu esimees ja vallavanem. Arengukava väljatöötamise aluseks on sellest huvitatud osapoolte tahe ja initsiatiiv.

Eesti Siseministeeriumi ja Taani Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse arendamise koostööprogrammi projekti “Kohaliku omavalitsuse arengukavade koostamine” raames valmis 2001.aastal Geomedia OÜ eestvedamisel “Otepää, Palupera ja Valgjärve valla ühine arengukava lähtetekst”, millest käesoleva arengukava koostamisel ka suures osas lähtuti. Seega on paljud lähenemised Geomedia OÜ poolsed. Arengukava koostati lähtudes lähima 9 aasta perspektiividest. Arengukava loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel.

Arengukava koostamisel lähtuti vallas kehtivatest arengudokumentidest:

- Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava aastani 2015;

- Palupera valla üldplaneering (arengustrateegia põhisuunad aastani 2013).

- Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem (1997)

Olukorra analüüsimisel on lähtutud eelpool nimetatud dokumentides olevatest olukorra kirjeldustest, vajadusel olulisi andmeid täpsustades. Igasugune areng on pidev ja pikaajaline protsess ning kõiki võimalikke arenguvariante pole võimalik ette näha. Mida rohkem tehakse tööd käesolevas arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise nimel, seda tõenäolisem on, et Palupera valla tulevik saab olema selline, nagu me seda näha soovime.

Arengukava koostamisel viidi läbi valla olukorra SWOT-analüüs ning alustati valla tulevikuvisiooni kujundamist (arengukava tööprotsessi materjalidega saab tutvuda vallavalitsuse ruumides) . Valla olukorra analüüsi käigus koostati kokkuvõte omavalitsuses hetkel käimasolevatest projektidest ja valla traditsioonilistest üritustest (lisa 1). Probleemide ja arenguvajaduste täpsustamiseks viidi läbi intervjuusid ning töökoosolekuid .

Arengukava koostamisel jätkati valla tulevikuvisiooni kujundamist ning arengueesmärkide ning nende saavutamise vahendite sõnastamist .

Valla SWOT-analüüsi tulemustes ja ühise visiooni kujundamise käigus toodi enim välja Palupera valla soodne perspektiiv turismipiirkonnana.

Valla tulevikuvisiooni ja arengumudeli tutvustamiseks viidi läbi vallavolikogu istungid 27.septembril ja 30.oktoobril 2006.a. Arengukava avalikud arutelud toimusid vallarahvale Nõuni maakultuurimajas 24.novembril 2006.a. ja Hellenurme maakultuurimajas 1.detsembril 2006.a.

Arengukava lähtetekst koosneb 4-st osast:

Palupera valla arengueelduste analüüs
Palupera valla arengustrateegia – visioonist (tulevikupildist) lähtuv üldine teostustee kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks, mis arvestab valla tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte.
Palupera valla lähiaastate tegevusvajadused
Arengukava elluviimise organisatsioon ja rahastamine.

Esimeses osas on antud ülevaade valla ajaloolisest kujunemisest ja olulisemate eluvaldkondade olukorrast. Tutvustatud on valla ja piirkonna arengut mõjutavaid väliskeskkonna arengu trende. Valla arengueeldusi on esitatud läbi SWOT-analüüsi tulemuste kajastamise. Analüüsitud on valla ja naaberomavalitsuste vastastikuseid huvisid ning omavalitsuste ühinemisest tulenevaid võimalikke muutusi.

Teises osas esitatakse valla arengustrateegia, mis koosneb visioonist, arengumudelist, arengu strateegilistest eesmärkidest ning ülesannetest.

Kolmandas osas on esitatud valla arengustrateegia ellurakendamise tegevusvajadused. Valla lähiaastate (tinglik ajapiir kuni 2015) tegevusvajadused on grupeeritud vastavalt arengustrateegia eesmärkidele ja ülesannetele. Esitatud on valla hetkel tunnetatud ning lähisaastatel lahendamist vajavad investeeringuvajadused ning hinnatud valla omavahenditest investeerimisvõimet.

Valla arengustrateegia elluviimiseks vajalike konkreetsete tegevuste määratlemine ja tegevuskava iseloom on sõltuv järgmistest asjaoludest:

Vallas on olemas tinglikult kolm keskust.

Vald jääb tervikuna teiste omavalitsuste, keskuste – Otepää ja Elva, mõjusfääri ning Palupera valla territoorium on ainult üks osa nende tagamaast. Piirkonna tõmbekeskus on Otepää. Sellises situatsioonis domineerib Otepää ning psühholoogiliselt ja majanduslikult on Palupera vallal ja teistel omavalitsustel Otepää naabritena raske olla võrdväärne partner.

Valla finantseerimisvõime on väike, sõltub peamiselt riigi investeeringutoetustest. Seega on tegevuste ja investeeringute konkreetne ajaline määratlemine keerukas.

1. PALUPERA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

1.1 Palupera valla määratlus, ülevaade

Ajalooline kujunemine

Palupera vald oli enne 1939. aastat iseseisev vald algul Otepää, siis Rõngu kihelkonnas. 1939. a reformiga jaotati vald Aakre, Pühajärve, Otepää ja Rõngu valla vahel. Palupera külanõukogu moodustati 1945. a Rõngu vallas. 1950 – 1962 kuuulus Palupera külanõukogu Elva rajooni. Hiljem toimus veel mitmeid piiride muutmisi. Osa vallast liideti Rõngu külanõukoguga 1962. a ja Puka külanõukoguga 1966. aastal. Valga rajooni koosseisu arvati Palupera külanõukogu 1969. aastal. Palupera vald sai omavalitsusliku staatuse 4. juunil 1992. aastal.

Asend, looduslikud tingimused, vaatamisväärsused

Palupera vald asub Valga maakonna põhjaosas. Valla üldpindala on 123,61 km², olles üks väiksemaid Valgamaal. Metsade all on 43% valla territooriumist ehk 5300 ha, riigimetsa on sellest 1604 ha ja seda haldab Aakre metskond. Naabervaldadeks on Rõngu, Nõo ja Kambja vald Tartumaal, Valgjärve vald Põlvamaal ning Otepää ja Puka vald Valgamaal.

Palupera valla lõunaosa paikneb Otepää kõrgustikule omasel künklikul moreenmaastikul, kus asub looduslikult kaunis järverikas piirkond Päidla. Valla kesk- ja idaosa (Hellenurme ja Palupera) asetseb Kagu-Eesti lavamaal, kus on enamasti tegemist lameda, suuremalt jaolt põllustatud, viljaka mullastikuga moreentasandikuga. Olulisteks pinnavormideks on seal männimetsane Elva jõe orund ja soostunud lammiga Palupera ürgorg. Maavaradest on märkimisväärsed kruusa-liiva varud, mis omavad tähtsust kogu ümbritseva piirkonna jaoks (Palu kruusakarjäär – 21,19 ha, Neeruti kruusakarjäär – 6,71 ha, Kasemäe kruuskarjäär Mitis – 9,58 ha ja Hellenurme kruusakarjäär 2,4 ha). Kaitsealadest paiknevad valla territooriumil Otepää Looduspark ja Elva - Vitipalu maastikukaitseala.

Otepää Looduspargi piiridesse jääb pisut vähem kui pool valla territooriumist, seega Palupera vallas olev osa moodustab Otepää Looduspargi põhjapoolse osa (kaart: Keskkonna koondkaart, vt. Kaardid). Otepää Looduspark moodustati ENSV MN 1957.a. määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979.a. määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Otepää Looduspargi kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati 18.03.1997 määrusega nr. 63 ning on muudetud aastatel 1998, 1999, 2002 ja 2006 . Otepää Looduspargi valitsejaks on Vabariigi Valitsuse 8.12.1999 määrusega nr. 376 Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Riiklik Looduskaitsekeskus Põlva-Valga-Võru regioon.

Elva – Vitipalu maastikukaitseala hõlmab Palupera valla maadel valla põhjaosa Elva jõe oru (50 ha, kaart: vt. Kaardid). Maastikukaitseala moodustati Tartu Maavalitsuse 30.09.1992.a. määrusega nr. 152 eelkõige kaitsealale jäävate Elva jõe ja Laguja, Illi ning Ilusa oja ümbruse maastike säilimiseks ja siin leiduvate ohustatud elupaikade ja liikide kaitseks. Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21.07.1999 määrusega nr. 226 ja muudetud 2000 aastal. Kaitseala valitsejaks on Tartumaa Keskkonnateenistus.

Olulisemateks vaatamisväärtusteks on vallas Hellenurme mõisakompleks koos Middendorffide perekonnakalmistuga (18.-19. saj.) ja vesiveskiga ning Palupera mõisakompleks (18.saj.). Samuti Käpa-Müürsepa taluhooned ja õu (1883.a.). Puhkealana on vallas olulised Päidla (270 ha) – Nõuni (85 ha) järvestikuga ja künkliku maastikuga osa, samuti Hellenurme läheduses paiknev Lustimägi. Täielik nimekiri vallas asuvatest ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestistest on toodud lisas nr. 2. Probleeme on maastiku võsastumisega, paiguti rikuvad maastikupilti korrastamata ja lagunenud tootmishooned.

Otepää Looduspark (vt lisa kaardid) asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel ja hõlmab 1180 km² suurusest Otepää kõrgustikust 230 km² (19%) ning on oma territooriumi poolest suurim maastikukaitseala Eestis. Looduspargist jääb välja Otepää linn. Looduspargi põhieesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Looduspargi üheks tegevuse prioriteediks on turistide suunamiseks ning maastiku säästliku arengu tagamiseks olemasolevate matkaradade korrastamine, uute rajamine ning tähistamine. Prioriteetseteks tegevusteks on ka erinevate puhkekohtade korrastamine ja uute rajamine, sh nende jäätmekäitluse tagamine. Eesmärgiks on looduskeskkonna säästlik kasutamine ja turistide hajutamine, pereturismi ja säästliku turismiga tegeleva väikeettevõtluse arendamine.

Asustus, rahvastik

Palupera vallas elas 01.10.2006 seisuga 1198 inimest, elanike keskmine tihedus on seega 9,7 in/km². Valla territoorium jaguneb 13 külaks. Suuremad külad on Hellenurme (189 inimest), Palupera (210) ja Nõuni (260), kuhu on koondunud üle poole elanikkonnast ning mis on ümbritsevatele küladele esmatasandi keskusteks. Nõuni esmatasandi mõjupiirkond kuulub Otepää teise tasandi mõjupiirkonda, mille keskus on Otepää linn. Hellenurme ja Palupera piirkonnad kuuluvad osaliselt Tartu maakonna Elva ja Rõngu teise tasandi mõju piirkonda.

Tabel 1 Valla asustussüsteem

Keskus	Küla	Tagamaa elanike arv 01.10.2006
Hellenurme		412
	Hellenurme	189
	Mäelooga	44
	Pastaku	53
	Räbi	62
	Urmi	64
Nõuni		503
	Lutike	59
	Neeruti	81
	Nõuni	260
	Päidla	103
Palupera		283
	Astuvere	19
	Atra	37
	Miti	17
	Palupera	210

Haridus

Palupera vallas töötab üks kool – Palupera põhikool ja MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed. Palupera põhikool asub Palupera mõisahoones ja koolis õpib 2006.-07. õppeaastal 65 õpilast. Palupera mõisahoones asuv kool on suures osas rekonstrueeritud ning koolil on oma staadion. Osa valla põhikooli- ja algkooliealisi lapsi õpib Otepää Gümnaasiumis. Nõuni piirkonnast käib Otepääle kooli 62 last ja Palupera piirkonnast 9 last. Lisaks sellele käib Palupera valla lapsi veel ka teistesse koolidesse : Pühajärve põhikooli 3, Nõo põhikooli 3, Elva Gümnaasiumi 18, Rõngu Keskkooli 4 ja Elva Kaugõppesse 6 (2006-2007 andmetel). Koolitulevate laste arv vähenes mõned aastad tagasi oluliselt. Alates 2007 aastast hakkab aga koolitulevate laste arv jällegi kasvama (aastal 2007 – 13).

MTÜ “Hellenurme Mõis” eralasteaed asub Hellenurme mõisahoones. Nõuni piirkonna eelkooliealine laps kasutab enamasti Otepää valla lastepäevakodude teenust ( 19 Palupera valla last , 2006 andmed).

Huvitegevust noortele pakub MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus, Nõuni maakultuurimaja ja Palupera Külamaja.

Haridusvaldkonna probleemidest on vallas olulisemad koolitulevate laste arvu vähenemine, noortele pakutava huvitegevuse võimaluste vähene kasutamine. Arenguvajadustest on olulisemad Palupera põhikooli teeninduspiirkonna noorte huvitegevuse võimaluste arendamine, vajalikul tasemel koolibussiliikluse tagamine Otepääga ning end. Nõuni algkoolihoone baasil Loodus- ja Arenduskeskuse töö käivitumine.

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Palupera vallas tegutseb sotsiaalhoolekandeasutus MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu (200 voodikohta). Lähim meditsiiniline teenindus on Elvas ja Otepääl, kus asuvad SA Elva Haigla ja Otepää Tervisekeskus. Palupera valla elanikke teenindavad põhiosas Elva ja Otepää perearstid, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad ning võivad seetõttu lähtuda patsientide aitamisel majanduslikust tasuvusest. Vallavalitsuse struktuuris töötab sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja.

Kultuur

Palupera vallas on kaks maakultuurimaja - Nõunis ja Hellenurmes. Hellenurme maakultuurimaja juures tegutseb MTÜ Tantsuklubi Mathilde. Nõunis tegutseb aktiivselt MTÜ Nõuni Maanaiste Selts. On kaks külaraamatukogu Hellenurmes ja Nõunis. Hellenurme külaraamatukogu fondi suurus on 5690 ühikut ja Nõuni külaraamatukogu fondi suurus on 6900 ühikut. Vallas on kaks vabaõhulava – Hellenurmes ja Nõunis.

Vallas tegutseb Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Hellenurme kogudus Hellenurmes . Kogudus asutati 23.05.1913.a.

Palupera valla suurimaks kultuurisündmuseks saab nimetada 1998 aastast toimuvaid Leigo järvemuusika kontserte, millele viimastel aastatel on lisandunud ka järveteatri etendused.

2005 aastast osaleb Palupera põhikool külastusmängus “Unustatud mõisad”. Ürituse kestus 6 päeva, koolivaheajal. Näituste toad, ajalootoad, kultuuriprogramm. Külastajaid 400 ringis.

Aktiivselt tegutsevad vallas Palupera ja Nõuni jahiseltsid.

Sport, aktiivse vaba aja veetmise võimalused

Palupera vallas on sportimiseks Palupera põhikooli juurde rajatud staadion, Hellenurme võrkpalliväljakud ja Nõuni maakultuurimaja juures asuv palliväljak. Avalikuks kasutamiseks on ka Nõuni järve äärne puhkekoht Kullipesa Puhkemaja territooriumil Nõlva kinnistul. Seal asub ka pallimängude väljak. MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuses saab tarbija kasutada sporditarbeid, on avatud internetituba ja peagi saab kasutada ka ühisürituste läbiviimiseks ehitatavat ruumi. Valda läbib Tartu Maratoni nelikürituse rada. Spordiüritustest on olulisemad Hellenurme võrkpalli karikamängud, mis 2006 aasta suvel toimusid juba 46. korda ja arvestatava tasemega mälumäng Palupera valla karikale, mis 2006 aastal toimus 12. korda . 2006 aastal toimus teist korda Nõunis võrkpalliturniir Põrsas Cup , samuti Nõuni Triatlon. 2006 aastal toimusid Räbi külas statsionaarsetel viburadadel Eesti Meistrivõistlused Vibulaskmises. Kavas 3 IFAA ametlikku võistlusringi. Uueks traditsiooniks on saanud ka Mardinoole turniir. Üritused kuuluvad Eesti Maastikuvibu Liidu klubide karikasarja.

Tehniline infrastruktuur

Palupera vallas on olulisemateks valda läbivateks riigimaanteedeks Tatra-Otepää-Sangaste ja Rõngu-Otepää-Kanepi tugimaantee ning Elva-Palupera-Kähri ja Hellenurme- Päidla kohalik maantee. Riigiteed jäävad Kagu Teedevalitsuse Valga osakonna haldusalasse. Valda läbib Tartu-Valga raudteeliin. Paluperas asub raudteejaam. Eestimaa raudteetransiidi arenedes võiks Palupera jaamast kujuneda kauba ladustamise ja ümberlaadimiskoht. See eeldab infrastruktuuride parandamist ning logistika arendamist. Vallateede pikkus on 87,3 km, millest vaid 6,7 km on mustkattega. Kuna aktiivsetele puhkamismeetoditele on hakatud senisest suuremat tähelepanu pöörama ka Emajõe jõgikonnas, siis loodab siit väljundi leida ka Palupera vald. Nimelt läbib valda Elva jõgi, mis on Emajõe lisaharu ja siit tulenevalt on Palupera vald seotud ka Emajõe Jõeriigi projektiga (kanuu- ja süstamatkad mööda Elva jõge, puhke- ja ööbimiskohad kallastel).

Palupera vallas asub 5 ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi: Palupera, Päidla, Hellenurme, Nõuni ja Kullipesa (individuaalelamurajoon Nõunis). Kommunaalteenuseid pakub 100% valla osalusega OÜ Palu -Teenus. 2001. aasta suvel renoveeriti 4 veehaaret ja paigaldati veepuhastusseadmed. 2002.a. renoveeriti 4 küla reoveepuhastid, -süsteemid.

Ettevõtlus

Palupera vallas on suurimad tööandjad põllumajandusettevõtted (Tasemix OÜ, OÜ Nõuni Taimekasvatus, OÜ Palupera Agro, OÜ HELDE PM TOOTMINE, OÜ Päidla), puidu- ja tehnikafirmadest OÜ Nõuni Puit, OÜ Hiiesalu, OÜ Vahemetsa Puit, teenindavatest ettevõtetest MTÜ Hellenurme Mõis. Teenindussfääris on tuntumaiks ettevõtteks Leigo Turismitalu. Tegutsemist jätkab ka staazikas Kullipesa Puhkemaja (FIE Andrus Kulasalu talu). Uutest tegijatest turismi vallas tekkis sügisel 2003 SINA Kodumajutus (OÜ Kirmatsi). Turismiga tegeleb veel ka Mesilinnu Saloon (Agera OÜ).

Kaubanduse vallas töötab Palupera vallas 2 kauplust – üks Hellenurmes ja üks Nõunis. Ringi sõidab ka OÜ Raave-H kaubabuss ja OÜ Merker MK rändkauplus. Teenindusasutuste võrk on alles kujunemas, arengustaadiumis. Teenindajateks võib aga kindlasti pidada ka vee-ettevõtjat OÜ Palu-Teenus, OÜ Hellenurme Veskit (töötav jahuveski, ekskursioonid jm.), FIE Kalev Lõhmust ja FIE Karli Pastakut (bussitransport), MTÜ Hellenurme Mõis (sotsiaalteenus), MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus (vaba aeg) ja FIE Vahto Sikku ning FIE Andrus Pastakut (veoteenused, traktoritööd). Ühiskondliku toitlustamisega tegelejat vallas pole, v.a.turismitalude külastajatele pakutav teenus.

Omavalitsussüsteem

Palupera valla vallavolikogu on 11-liikmeline, volikogul on 4 alatist komisjoni (revisjonikomisjon; eelarve- ja rahanduskomisjon; haridus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjon ja maa-, majandus- ja ettevõtluskomisjon). Vallavalitsus on 7-liikmeline. Vallamaja asub Hellenurmes ja valla haldusaparaadis on kokku 5,5 ametikohta. Need on vallavanem, vallasekretär, pearaamatupidaja, maakorraldaja, sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja.

Valla eelarvemaht on ca 11,8 milj krooni (vt. lisa 5).

1.2 Väliskeskkonna arengu trendid ja mõjurid

1.2.1 Globaalsed trendid ja mõjurid

Globaalsetele väljakutsetele tuleb vastata olukorras, kus läänemaailm elab läbi olulisi muutusi. Eesti liigub ühest küljest suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on üldjuhul prognoositavad. Teisest küljest toovad globaalsed ümberkorraldused kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes, sh. terrorismiohu, mis mõjutavad kõikjal kõiki.

Ülemaailmsetest suundumustest, mis senist olukorda enam mõjutavad ning uusi perspektiive loovad ning millest tulenevaid võimalusi ja ohte tuleb arvestada valla ja piirkonna arengu planeerimisel, on olulisemad järgmised:

1)regioonide konkurentsivõime hakkab üha enam sõltuma nende rahvusvahelisest tähtsusest ja võrgustatusest. Tekkivate võimaluste taustal on otstarbekas naaberpiirkondi käsitleda mitte niivõrd konkurentidena vaid pigem partneritena, kellega koos võidakse saavutada enam, kui üksi pingutades;

2)info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti. Piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab seejuures üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendada teadus-arendustegevuse kohaliku uuenemisvõime tagamiseks;

3)avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoriaalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Oluliseks muutub strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ja avaliku, era- ja mittetulundussektori vaheline koostöö;

4)jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse arengut iseloomustavad järgmised trendid:

inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, mis loob eeldused reisimise kasvavaks arenguks. Uudistatakse maailma ja väärtustatakse unikaalsust, mille nimel ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid, et saada osa sündmustest, mis annavad uusi kogemusi;

loodus ja keskkonnapuhtus muutub üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning mõjuriks reisisihtkoha valikul, mis eeldab üha suuremat avaliku ja erasektori koostööd keskkonna taluvusvõime hoidmisel peamistel turismimarsruutidel ja enam külastatavates kohtades;

traditsiooniliste puhketegevuste (jalutamine looduses (õpperadadel), piknikupidamine, ekskursioonid, vaatamisväärsuste külastamine jne.) kõrval muutuvad üha enam olulisemaks aktiivsed tegevused (mägirattasõit, kanuusõit, orienteerumine jms) ja vastavate võimaluste olemasolu reisisihtkohas;

järjest olulisemaks muutub turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel ja võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste (ürituste piletid jms) ettetellimiseks.

1.2.2 Eesti-sisesed mõjurid

Eesti ühiskonnas asetleidnud muutused on rohkemal või vähemal määral mõjutanud ka Palupera valla arengut. Kuigi Eesti oma identiteedi otsimine on veel käimas ja spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis alles toimub, on siirdemajandusperioodi sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti potentsiaalist ja geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused, mille mõju Eesti sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning riigi ruumikorraldusele on üha enam tuntavad. Palupera valla arengu kontekstis on neist olulisemad:

1)Eesti Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumis ning koostöö NATO struktuuridega ühtlustavad Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendavad riiklikke kulusid töökeskkonna loomisele, sotsiaalhoolekandele ja –kindlustusele ning relvastusele. EL struktuurifondidest rahastatakse keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, põllumajanduslikule tootmisele alternatiivide loomist, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusmahuka tootmistegevuse intensiivistamist, mis peaksid soodustama investeeringuid väljaspool suuremaid linnu;

2)Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee rekonstrueerimine I klassi maanteeks ja rahvusvahelise transiidikoridori Via Hanseatica (Peterburi – Narva – Tartu – Valga – Riia – Hamburg) väljaarendamine loob soodsad eeldused põhja – lõuna suunalise transiidi kasvuks ja trassidega seotud arengukoridoride väljaarenemiseks, mis pakub uusi võimalus terve Lõuna- Eesti arengus;

3)infokommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode arvu kasvav hulk, mis on suurendanud infoliikumise mahtu ja kvaliteeti ning avardanud tingimusi inimeste füüsilise ja sotsiaalse mobiilsuse kasvuks. Autostumise kasv on suurendanud keskkonna saastamisega kaasnevad probleeme; infoühiskonna areng hakkab enam võimaldama kaugtööd;

4)regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on suuremad linnad ning nende lähitagamaad. Samuti pakuvad potentsiaalsetele investoritele huvi transpordikoridorid ja turismipiirkonnad;

5)demograafiliste protsesside kiire muutumine — negatiivne iive, elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine. Vanusstruktuuri halvenemisest tulenevalt rahvastikukoormus Eestis kasvab, tööikka jõudvad rahvastikurühmad on võrrelduna pensionile siirdujatega väikesearvulised;

6)elukvaliteedi erinevused piirkonniti ja leibkonniti süvendavad pingeid regioonide ning sotsiaalsete gruppide vahel.

1.3 Palupera valla arengueeldused

Arengukava koostamise käigus koostati Palupera valla SWOT-analüüs. Valla tugevaid ja nõrku külgi ning arenguvõimalusi ja –ohte iseloomustavad märksõnad järjestati prioriteetsuse alusel.

1.3.1 Palupera valla olukorra tugevad küljed

Palupera vald on kauni, vaheldusrikka ning väärtusliku loodusmaastikuga, valdavalt puhta keskkonnaga, mistõttu vald on läbi aegade olnud atraktiivne elamiskoht, mida iseloomustavad rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand ning mitmekesised traditsioonid. Välja on arenenud teenindusvõrk puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks ning rahvaspordiga tegelemiseks. Kõik see on loonud Palupera vallas positiivse maine atraktiivse elamis-, puhkamis- ja aktiivse vaba aja veetmise kohana, mistõttu on kasvanud piirkonna potentsiaal investeerimiskohana, seda eriti turismi ja puhkemajanduse valdkonnas.

1.3.2 Palupera valla olukorra nõrgad küljed

Valla nõrgad küljed on peamiselt seotud majandusstruktuuri muutustega maapiirkondades, üleminekuga sotsialistliku plaanimajanduse poolt eelisarendatava seisusest turumajanduse vaba konkurentsi tingimustesse. Tööhõive põllumajanduses ja kohalikus tööstuses on vähenenud ning vallas napib töökohti, mis omakorda põhjustab noorte lahkumist maapiirkonnast suurematesse keskustesse, kus töövõimalused on mitmekesisemad. Samas napib vallas kvalifitseeritud tööjõudu. Elukeskkonna atraktiivsust vähendavad infrastruktuuri kohati halb kvaliteet ning vajadustele tihti mittevastav ühistranspordikorraldus (just Otepää suunas) . Põllumajanduse taandareng on pärssinud maakasutust, mistõttu on probleem maastiku võsastumine. Maastiku atraktiivsust vähendavad ning vaatelist risustatust suurendavad sotsialistliku suurpõllumajanduse jäänuknähud, nagu kasutuseta ja sageli lagunenud tootmishooned jms. Inimeste passiivsus, eri tasandite (avalik-, era- ja kolmas sektor) koostöö ja süsteemse arendustegevuse puudumine ei võimalda piirkonna arengupotentsiaali täiel määral rakendada. Turismi- ja puhkemajanduse investeeringute pikk tasuvusaeg ning kohaliku kapitali vähesus pärsib kohaliku ettevõtluse arengut ning ideede elluviimist.

1.3.3 Palupera valla olukorrast ja väliskeskkonna arengutest tulenevad võimalused

Palupera valla tugevad küljed ja väliskeskkonna trendid annavad kaaluka võimaluse arengus edu saavutada mitmekesise ja rahvusvahelisel tasemel turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisega. Selle saavutamise võimalustena nähakse turismi- ja puhkekohtade väljaarendamist ning alternatiivsete spordialade mitmekesistamist ja tegevuse aastaringsemaks muutmist, mis omakorda parandab kohalikku ettevõtluskeskkonda. Valla atraktiivsuse suurendamiseks elu- ja puhkepiirkonnana nähakse võimalusi tehnilise infrastruktuuri väljaarendamiseks, elamuehituse soodustamiseks, mahepõllunduse arendamiseks, looduspargi ja maastikukaitseala tegevuse tõhustamiseks, heakorra- ja keskkonnaseisundi parandamiseks ning noorte vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks. Valla arengupotentsiaali näeme koostöö süvendamisel naaberomavalitsuste, era- ja kolmanda sektoriga. Koostöös nähakse võimalusi vajalike sektorstrateegiate väljatöötamiseks, EL struktuurifondide poolt pakutavate rahastusvõimaluste kasutamiseks, luues piirkonna arenguks uusi eeldusi.

1.3.4 Palupera valla olukorrast ja väliskeskkonna arengutest tulenevad ohud

Suurima ohuna nähakse valla rahvastikustruktuuri negatiivsetest arengutest põhjustatud tagajärgi. Negatiivne iive, noorte väljaränne ja seetõttu suurenev eakate osakaal rahvastikus vähendab omavalitsuse maksubaasi ja suurendab kulutusi sotsiaalhoolekandele. Tööealise elanikkonna arvu langus vähendab valla majanduslikku elujõudu, mis võib viia ääremaastumiseni. Järgnevatel aastatel võib statistikale tuginedes prognoosida rahvaarvu stabiliseerumist. Sündimus tõenäoliselt väga oluliselt ei muutu, seega saab rahvaarvu juurdekasv tulla peamiselt sisserände arvelt. Rahvaarvu suurenemine sõltub eelkõige üldisest elukeskkonnast: sobivate töökohtade olemasolu, infrastruktuuride seisukord, keskkonnaseisund, teenuste kättesaadavus, eneseteostuse võimalused jne.

Ohtu valla arengule nähakse Eesti-siseses regionaalpoliitikas . Ohtu keskkonnale kujutab massiturismi kiire areng määrani, mis ületab looduskeskkonna koormustaluvuse ning viib keskkonna reostumisele ja kokkuvõttes valla turismipotentsiaali vähenemisele.

1.4 Palupera valla ja teiste omavalitsuste vastastikused huvid piirkonnas

Omavalitsuste vastastikuste huvide väljaselgitamiseks analüüsiti Otepää piirkonna ühiseid funktsioone ning olemasolevaid koostöösidemeid ning uuriti omavalitsuste omavahelisi koostöövajadusi ning huvide vastandumist.

Geograafiline asend ja ühtsed teeninduspiirkonnad

Otepää piirkond (Otepää, Palupera, Valgjärve valla 3 küla, Puka vald), edaspidi “ala” paikneb Otepää kõrgustikul ja on peaaegu kogu ala ulatuses sarnase loodusmaastikuga. Ala keskus on Otepää, kuhu on koondunud suurem osa piirkonna teenindusasutustest ja ettevõtetest ning mis on sõlmpunktiks suurematele piirkonda läbivatele maanteedele. Mitmete teenindusasustuste teeninduspiirkonnad hõlmavad ala või sellest suuremat territooriumi. Piirkonda hõlmava teeninduspiirkonnaga asutused on:

· Otepää Gümnaasium – piirkonna suurim haridusasutus, kus õpib lapsi kogu alalt ja kaugemaltki. Palupera valla Nõuni piirkonnas elavad lapsed suunduvad koolikohustust üldjuhul täitma Otepää Gümnaasiumi. Paljud Palupera valla noored omandavad Otepääl ka keskhariduse;

· Lasteaed “Võrukael” ja “Pähklike”, kus käib Palupera valla lapsi;

· Otepää Muusikakool, milles õpib lapsi Palupera vallast;

· Otepää Tervisekeskus, mille juures töötavad Palupera valda teenindavad perearstid. Tartu Kiirabi SA alla kuuluv Otepää Kiirabi teenindab ka Palupera valda;

· Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna Otepää konstaablijaoskond, mille tööpiirkonda kuulub Palupera vald ning mille koosseisu kuulub Palupera valla vanemkonstaabel;

· Lõuna-Eesti Päästekeskuse Valgamaa Päästeosakonna Otepää Komandopunkt, mille teeninduspiirkond hõlmab Palupera valda;

· MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu, mis majutab kogu ala eakaid;

· Otepää Turismiinfokeskus, mille teeninduspiirkond hõlmab Palupera valda ning mille ülalpidamisel Palupera vald osaleb.

Elva piirkond (Elva linn, Nõo, Rõngu, Konguta ja Palupera vald), edaspidi „ala”, moodustab Tartumaa edelaosa kena terviku, mis Elva puhkepiirkonnaks nimetatuna pakub nii kohalikele elanikele kui ka külalistele puhkamisvõimalusi ja elamusi loodusest. Keskne koht puhkepiirkonna loodus- ja vaatamisväärsuste tutvustamisel ning piirkonna arendamisel on:

· Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutusel , mis moodustati piirkonna omavalitsuste, Tartu Maaspordi Liidu ja kolme eraisiku poolt 8.jaanuaril 1999.a.

Ala keskus on Elva linn, kuhu on koondunud suurem osa piirkonna teenindusasutustest ja ettevõtetest. Piirkonda hõlmava teeninduspiirkonnaga asutused on veel:

· Elva Gümnaasium – piirkonna suurim haridusasutus, kus õpib lapsi kogu alalt ja kaugemaltki. Palupera valla Hellenurme-Palupera osa lapsed valivad keskhariduse omandamiseks järjest enam ka Elva Gümnaasiumi (päevast ja kaugõpet);

· Elva Muusikakool - milles õpib lapsi Palupera vallast;

· Elva Haigla – osutab piirkonna elanikele ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust;

· Perearstikeskused - mille juures töötavad Palupera valda teenindavad perearstid;

· Elva Perekeskus – kus osutatakse Palupera valla elanikele nõustamise, kriisiabi, psühhoteraapia ja psühhodiagnostika teenust;

· Elva Häirekeskus – saadab signaali abivajadusest üle kogu Lõuna-Eesti, s.h. Elva Kiirabile, Otepää Kiirabile jt.;

· Lõuna-Eesti Päästekeskuse Tartumaa Päästeosakonna Elva Komandopunkt, mille teeninduspiirkond hõlmab ka Palupera valda.

Toimiv omavalitsuste koostöö

Otepää piirkonnas on seni pidev koostöö toiminud peamiselt Palupera valla ja Otepää valla vahel. Ühist koostööd omavalitsuste vahel planeeritakse ja korraldatakse läbi Piirkonnanõukogu (koos Puka ja Sangaste vallaga). Olulisemaks koostöötegevusteks on Otepää Turismiinfopunkti ühine finantseerimine ja piirkonna viidamajanduse arendamine ning piirkondlike infotrükiste väljaandmine. Samuti antakse ühiselt välja piirkonna ajalehte – Otepää Teataja . Kultuuri- ja haridusvaldkonnas korraldatakse mitmeid ühisüritusi ja –koolitusi. Palupera valla ühistegevus teiste kohalike omavalitsustega toimib ka läbi maakondlike ühenduste, milleks on Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Valgamaa Turism , SA Valgamaa Fond, AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, MÜ “Dolardivay”, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkond, SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus. Palupera vallal on koostööväljundid ka teiste organisatsioonidega, nagu Eesti Mõisakoolide Ühendus.

Koostöö laiendamise vajadus

Otepää piirkonna omavalitsused ise on deklareerinud koostöö laiendamise vajadust mitmetes valdkondades.

Kõige olulisemaks peetakse koostööd kogu piirkonda hõlmava kaasaegse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamiseks, et tagada ala äärealade kvaliteetne ühendus keskusega ning ala ühendus teiste ümberkaudsete keskustega (Tartu, Võru, Valga, Põlva). Seda eelkõige ühtsete seisukohtade kujundamiseks riiklike investeeringute taotlemisel piirkonda.

Teiseks oluliseks enam koostööd vajavaks valdkonnaks peetakse ala loodusmaastiku heakorrastamist, heakorrastatust soosivate majandusmehhanismide ühist juurutamist ning keskkonnakaitse ning säästva arengu tagamist ühtlaselt kogu piirkonnas. Ühiseks koostööhuviks on Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA areng. Siinkohal tuleks ära mainida vajadus arendada sisukamaks koostööd Rõngu valla ja Elva linnaga (Elva Postipoiss, Elva Laskespordibaas, spordiklubid, huviringid, kultuuriüritused, taidlusvõimalused).

Ala tervikliku arengu seisukohalt on vajalik Valgjärve vallaosa, Rõngu vallaosa ja Elva linna integreerimine ala koostöösse. Ka Elva linna arengukavas 2004-2007 nähakse Elvale võimalusi väliskeskkonna arengute taustal: tugevdada omavalitsustevahelist koostööd maakonna siseselt ning väliselt (Otepää, Valga jt. satelliitvallad), luues ja toetades ühiseid arendusinstitutsioone. Koostöö arendamine lubab suuremahuliste projektide realiseerimist (infrastruktuur jm.) ning toetusrahade taotlemist välisfondidelt. Senise suhteliselt nõrga integreerituse põhjuseks võib olla maakondlik kuuluvus, kuna enamike riiklike struktuuride teeninduspiirkonnad lähtuvad territooriumi maakondlikust jaotusest. Teiseks oluliseks asjaoluks on see, et näiteks Palupera ja Valgjärve valla territoorium jaguneb mitme tõmbekeskuse mõjusfääri vahel. Seega eeldab Valgjärve valla täielikum piirkonda hõlmamine vallaosa reaalset ühendamist Otepää vallaga, muutes sellega ka maakonnapiire. Palupera valla osas tuleb aga teha otsus kas tervikuna tõmbekeskuse Otepää suunas või jagunedagi kahe põhitõmbekeskuse suunas (Elva, Otepää).

Funktsioonide, mille täitmine ei sõltu administratiivpiiridest (erasektori poolt pakutavad teenused kaubandus-teenindussfääris jt), laiendamine ala äärealadele on seotud eelkõige infrastruktuuri (teed) arenguga, mis parandavad nii keskuste kättesaadavust vallaosast kui ka vallaosa kättesaadavust keskusest.

Vastandlikud huvid

Ala omavalitsuste huvide vastandlikkus ilmneb omavalitsuste ühinemisest tulenevate muutuste prognoosimisel ja on seotud “hirmudega” – ühinemise tulemusel praeguse olukorraga võrreldes milleski “kaotada” . Need on eluvaldkonnad, kus ollakse üksteisele eraldi omavalitsustena tegutsedes mingil moel konkurendid ning milles omavalitsuste ühendamise tulemusena võivad toimuda muutused.

Peamiseks valdkonnaks, milles omavalitsustel on vastandlikud huvid, on haridus, eelkõige alg- ja põhihariduse teenus. Negatiivse loomuliku iibe ja laste arvu vähenemise taustal on kõigil piirkonna omavalitsustel soov säilitada olemasolev alg- ja põhiharidust andvate asutuste võrgustik oma piirkonnas. Piirkonda hõlmava ühtse omavalitusüksuse puhul tajutakse ohuna Palupera põhikooli ja Valgjärve põhikooli muutumist algkoolideks , ehkki need muutused ei pruugi olla otseselt seotud omavalitsuste ühinemise tulemustega, vaid ühinemine võib arengut selles suunas kiirendada.

Teiseks oluliseks huvide vastandumise valdkonnaks on piirkondlik areng, ehk arenguprioriteetide seadmine teljel “keskus-tagamaa”. Palupera valla ja Valgjärve vallaosa puhul tajutakse ohtu ühtse omavalitsusüksuse arenguprioriteetide muutumist kas siis Otepää või Elva keskseks ja äärepiirkondade tagasihoidlikumat arengut senise tasemega võrreldes. Ühe ohuna nähakse seejuures ka kultuuriasutuste (raamatukogud, kultuurimajad) võrgustiku väiksemat arengut Palupera valla ja Valgjärve vallaosa piires.

2. PALUPERA VALLA ARENGUSTRATEEGIA

2.1 Palupera valla arenguvisioon, tulevikupilt aastaks 2015

Palupera vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, kodune koht elamiseks ning tuntud turismipiirkond

Palupera vald on tuntud turismipiirkond, kus on olemas tingimused rahvaspordiga tegelemiseks, mitmekesiseks aktiivseks vaba-aja veetmiseks ja puhkamiseks. Piirkonnas toimub aastaringselt mitmesuguseid rahvaspordiüritusi ning kultuurisündmusi. Turismitooted on konkurentsivõimelised.

Palupera valla rahvastik on noorenenud. Palupera vald on hinnatud oma kvaliteetse elukeskkonna tõttu. Arenenud on nii keskusalad kui hajaasustusega piirkonnad. Valla elanikud on tugeva kodukanditunnetusega ning osalevad aktiivselt valla elu kujundamisel.

Vallas on piisavalt töökohti ja ettevõtlus on mitmekesine. Põllumajandus ei ole põhiline tootmisharu vallas. Väikeettevõtlus on peamiselt orienteeritud mitmekesiste aktiivse vaba- aja veetmise ja puhketeenuste pakkumisele. Levinud on mitmekesiste teenustega turismitalud, mis etendavad olulist rolli maastikuhoolduses. Vaatamisväärsused on korrastatud.

Välja on ehitatud valla vajadusi rahuldav sotsiaalne infrastruktuur. Tagatud on konkurentsivõimeline põhiharidus. On olemas mitmekesised võimalused noorte huvitegevuseks. Valla kultuuri- ja spordielu on elav, elanikud on kaasatud seltside ja klubide tegevusse. Elanikele ja külalistele on tagatud turvalisus. Vanureid ja erivajadustega inimesi aitab heal tasemel hoolekandesüsteem, mille osutamisel on suur osa kolmanda sektori organisatsioonidel.

Valla teedevõrk on kvaliteetne, tagatud on ohutu ja kiire ühendus ümbritsevate suuremate magistraalidega (Tartu-Valga, Tartu-Võru) ja tähtsamate tõmbekeskustega. Ühistranspordikorraldus vastab valla elanike vajadustele. Nõudlusele vastav transpordikorraldus ja teede hea kvaliteet on suurendanud inimeste mobiilsust ja töövõimaluste kasutamist väljaspool valda. Kättesaadavad on kaasaegsed telekommunikatsiooniteenused, mis võimaldab kaugtööd.

Valla miljööväärtus on kõrge. Maastiku üldilme on heakorrastatud ja kaunid maastikuvaated on avatud. Inimtegevus on loodustsäästev ja keskkonna bioloogiline mitmekesisuse säilimine on tagatud. Valla suurimaks rikkuseks on puhas loodus, omanäoline kultuur ja traditsiooniline eestlaslik elulaad. Traditsioonid on säilinud. Maakultuurimajad on remonditud ja töötavad, kultuurielu on elav. Toimib elanike tagasivool maale.

2.2 Palupera valla arengumudel

Palupera valla arengumudeli ülesanne on tuua välja valla perspektiivsed prioriteetsed arengusuunad ja nende piires püstitatud eesmärkide saavutamise lahendusteed , mille järgi sihipäraselt tegutsedes on võimalik püstitatud arenguvisiooni realiseerida.

Arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades seejuures alljärgnevaid põhimõtteid:

Jätkusuutlikkus – valla elujõu ja valla elanike elukvaliteedi areng toetab valla põhiliste väärtuste- loodusliku keskkonna, kultuuripärandi, traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut;

Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ja tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel;

Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele;

Demokraatia – kõigile elanikele võimaluste tagamine omavalitsuste elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks.

Palupera valla arendustegevuse peamine ülesanne:

PALUPERA VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE

Ülesande täitmine eeldab vallas tööealise ja töövõimelise ning majanduslikult elujõulise elanikkonna suurendamist, mis omakorda eeldab:

Valla töövõimaluste mitmekesistamist ja uute töökohtade loomist peamiselt kohalikule omapärale rajaneva turismi- ja puhkemajanduse arendamise kaudu;

Elanike tööalase mobiilsuse suurendamist ja tööalast pendelrännet soodustavate meetmete rakendamist;

Atraktiivse elukeskkonna loomist (uute püsielanike juurdemeelitamine ja elanikkonna paiksuse suurendamine).

Arengumudeli koostisosad on alljärgnevad:

I TURISMI- JA PUHKEMAJANDUS

Turismi- ja puhkemajanduse arendamise eesmärkideks on säilitada olemasolevad ja luua uusi töökohti kohalikule elanikkonnale. Aastaringsete, mitmekesiste ning atraktiivsete ajaviite- ja sportimisvõimaluste olemasolu ning teeninduse kõrge kvaliteet võimaldab pikendada turistide viibimist piirkonnas ja seeläbi suurendada kohaliku teenindussfääri tulubaasi. Turismi- ja puhkemajanduse arendamine peab lähtuma kohaliku keskkonna jätkusuutlikkuse printsiibist, tagades loodus- ja kultuuriväärtuste kestvuse. Turismi- ja puhkemajanduse areng peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteedi paranemist, kohaliku omapära ja traditsioonide säilimist. Palupera valla turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisel on olulised järgnevad tegevussuunad:

Mitmekesiste tingimuste loomine rahvaspordiga tegelemiseks, puhkamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks. Kohaliku turismi- ja puhkemajandusteenuseid pakkuvate väikeettevõtete tarbijaskonna suurendamiseks ja elukeskkonna atraktiivsuse parandamiseks on oluline vallas mitmekesiste rahvaspordi- ja aktiivse vaba aja veetmise võimaluste väljaarendamine, mis sisaldab endas alljärgnevaid tegevussuundi:

Polüfunktsionaalse loodus- ja rahvaspordipunktide väljaarendamine. Toetatakse polüfunktsionaalsete teenustega loodus- ja spordipunktide väljaarendamist ning erasektori poolt rahvaspordi- ja aktiivse vaba aja veetmise võimaluste loomist, vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega ja arendusprojektide kaasfinantseerimisega (looduse õpperajad, matkarajad, suusarajad, jalgrattarajad, orienteerumine, kalapüük, piknikud, telkimine, karavaniplatsid, matka- ja suusapäevad koolidele, looduse õppepäevad jms.). Elva-Vitipalu maastikukaitseala, mis ulatub ka Palupera valda on eeldatavasti huvipakkuv üha enam mitte ainult Eestimaa turistile vaid ka välisturistile, seda eelkõige Via Hanseatica arengukoridori arenedes ;

Kohaliku omavalitsuse munitsipaal-spordirajatiste väljaarendamine. Täiendatakse või renoveeritakse olemasolevad munitsipaalasutuste spordirajatised (staadion, võrkpalliplatsid jms). Luuakse vajalikud tingimused nende kasutamiseks nii kohaliku elanikkonna, kui ka väljastpoolt piirkonda tulnud külastajate poolt;

Külakeskuste üldkasutatavate vaba aja rajatiste väljaarendamine. Täiendatakse või renoveeritakse olemasolevad ja ehitatakse välja suurematesse külakeskustesse üldkasutatavad sportimis-vaba aja rajatised (eelkõige mänguväljakud elamukomplekside, lasteaia juures), eesmärgiga mitmekesistada elanikkonna, eriti noorte, sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi;

Matka-, tervise- või liikumisradade võrgustiku väljaarendamine. Mitmekesise valiku aktiivset liikumist võimaldavate radade, talveperioodil ka rahvasportlastele mõeldud suusaradade väljaarendamine võimaldab suurendada piirkonna atraktiivsust nii elukeskkonnana kui ka vaba aja veetmise ja puhkamise kohana, mis omakorda mõjub positiivselt kohaliku teenindussfääri arengule;

Üldkasutatavate puhkealade väljaarendamine. Puhkevõimaluste mitmekesistamiseks arendatakse välja üldkasutatavad puhkealad (pargid, supluskohad, mänguväljakud jms). Puhkealadel ehitatakse välja vajalik infrastruktuur, tagatakse keskkonnakaitsemeetmed ning toetatakse teenindussfääri arengut;

Koostöö arendamine eri tasandite vahel aastaringse turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisel. Oluline on tagada koostöö avaliku ja erasektori vahel, seda nii piirkonna turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja ka jätkusuutlikul haldamisel. Perioodiline infovahetus, vastastikune tegevusplaanide tutvustamine ja kooskõlastamine ning ühiste ideede genereerimine võimaldab tagada arendatava turismiinfrastruktuuri otstarbekohasuse ja kasuteguri piirkonna atraktiivsuse tõstmisel ja puhkajate (vaba aja veetjate) ligimeelitamisel, mis motiveerib ettevõtjaid osalema ühiskondlikus kasutuses turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja hilisemal haldamisel. Toetatakse erasektori omavahelist võrgustumist ühiste tootepakettide loomisel, mis sisaldavad endas nii erasektori teenuseid kui ka üldkasutatavat turismiinfrastruktuuri, eesmärgiga täielikumalt ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali. Toetatakse piirkonna mainet parandavate ja teenindussfääri tulubaasi tõstvate mastaapsete kultuuri- ja spordiürituste korraldamist. Oluline on koostöö SA Lõuna-Eesti Turismiga, mille heaks näiteks Lõuna-Eestis turismiga tegelevate inimeste ja ettevõtete koostööst on Lõuna-Eesti Arengustrateegia;

Valla ühtse kohaturunduse ja infosüsteemi väljaarendamine. Valla kui puhkemajandusala väljaarendamisel on olulisel kohal valla ühtne eesmärgistatud kohaturundus ning efektiivne infosüsteem ja koostöö Otepää , Elva piirkonna puhkealade ja -majandusega. Valla maine kujundamine ehk valla kui koha turundus eeldab eelkõige vallale iseloomulike ja valla atraktiivsust võimendavate sümbolite väljakujundamist ja nende levitamist mitmekesisel viisil. Selleks töötatakse välja valla ühtse kohaturunduse strateegia, kaasates protsessi kõik valla olulisemad huvigrupid. Valla maine kujundamiseks arendatakse koostööd erinevate huvigruppide vahel informatsiooni suunamisel sihtturgudele (turismimessid jms) ning valla mainet loovate ja kõlapinda omavate ürituste korraldamisel ja reklaamimisel. Vallas sisalduva turismipotentsiaali parimaks rakendamiseks on oluline valda külastada soovijatele ja vallas viibijatele suunatud efektiivse infosüsteemi väljaarendamine. Selleks toetatakse igati kohaliku turismiinfopunkti väljaarendamist ning selle teenuste mitmekesistamist, täiustatakse valla interneti kodulehekülge ning tõhustatakse info aktualiseerimist, produtseeritakse valla võimalusi tutvustavaid infomaterjale, tähistatakse ning varustatakse vajaliku informatsiooniga turismiinfrastruktuur ning -objektid. Koostöös erinevate huvigruppidega tagatakse info aktuaalsus.

II MITMEKESISTE TÖÖVÕIMALUSTEGA, KAASAEGNE JA ATRAKTIIVNE ELUKESKKOND

Kaasaegse ja atraktiivse elukeskkonna väljaarendamise eesmärkideks on kohalike elanike elukvaliteedi parandamine ja seeläbi elanikkonna paiksuse suurendamine, mis loob eeldused ka elanikkonna vanusstruktuuri noorenemiseks. Kaasaegne ja atraktiivne elukeskkond võimaldab valda “juurde meelitada” uusi elanikke linnastunud aladelt, kes hindavad elukeskkonna kvaliteeti. Valla töö- ja elukeskkonna väljaarendamine peab toetama kohaliku omapära ja väärtuste säilimist, võimaluste mitmekesisust ning riskirühmade vajadustega arvestamist. Mitmekesiste töövõimalustega, kaasaegse ja atraktiivse elukeskkonna väljaarendamisel on olulised alljärgnevad tegevussuunad:

Soodsa ettevõtluskeskkonna väljaarendamine mitmekesise väikeettevõtluse arenguks. Valla töövõimaluste mitmekesistamiseks ja majandusliku potentsiaali tõstmiseks on oluline väikeettevõtluse arenguks soodsate tingimuste väljaarendamine. Selleks arendatakse välja kohalik ettevõtluse tugisüsteem. Soodustatakse ettevõtlusalast koolitust. Uute investeeringute juurdetoomiseks reklaamitakse aktiivselt valla investeerimisvõimalusi. Valda oleks vaja väga näiteks ühte toitlustuskohta – oleme omalt poolt pidanud sobivaks muinsuskaitseobjekti – Palupera kuivatit (kooli kõrval, WIFI võimalus, Rõngu-Otepää tee ääres, infrastruktuur olemas jne.), kus võiks asuda ka likvideeritud Palupera küla kauplus jms. Soositakse keskkonnasõbralike ja maastiku miljööväärtust suurendavate maakasutusviiside viljelemist ja keskkonnasõbraliku väiketööstuse arendamist, eelkõige naiste tööhõive parandamiseks;

Valla heakorrastatuse ja keskkonna säästva arengu tagamine. Elukeskkonna atraktiivsuse ja turismi- ja puhkemajandusliku potentsiaali suurendamiseks on oluline valla miljööväärtuse parandamine. Selleks rakendatakse ühtseid heakorranõudeid ning tõhustatakse heakorrajärelvalvet. Jäätmekäitluse arendamiseks tõhustatakse prügikogumispunktide arvu juurdekasvu suunalist tegevust . Heakorra parandamiseks viiakse läbi üldiseid heakorraaktsioone ja –konkursse. Korrastatakse üldkasutatavad puhkealad. Maastiku atraktiivsuse suurendamiseks töötatakse välja maastikukujunduskontseptsioon ja toetatakse vajalike meetmete rakendamist. Inimtegevuse mõjude vähendamiseks keskkonnale hallatakse suuremate ühisveevärki omavate külakeskuste veevarustus- ja reoveekäitlussüsteeme ning laiendatakse olemasolevaid, renoveeritud süsteeme;

Kaasaegse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine. Elanikkonna mobiilsuse suurendamiseks ja valla osade omavahelise ühenduse tõhustamiseks on oluline osa maanteedevõrgustiku rekonstrueerimine ja oluliste riigimaanteede kõvakattega katmine. Selleks taotletakse aktiivselt olulisemate valda läbivate riigiteede renoveerimist (nt. Hellenurme-Päidla, nr. T- 23173). Tõhustatakse kruusakattega teede hooldust nii suve kui talveperioodil. Liiklemistingimuste parandamiseks külakeskustes ja jalakäijate turvalisuse suurendamiseks rekonstrueeritakse külakeskustes teedevõrgutikku ja rajatakse tänavavalgustus. Elanikkonna liikumisvõimaluste parandamiseks tõhustatakse ühistranspordikorraldust. Selleks hooldatakse, tagatakse renoveeritud valla bussiootepaviljonide seisundi säilimine ning tagatakse vajalik bussiinfo kättesaadavus. Väga oluliseks tuleb pidada interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamiseks võimaluste leidmine ja rakendamine ;

Konkurentsivõimelise haridusteenuse väljaarendamine. Valla elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks, noorte piirkonnast lahkumise vältimiseks on vajalik kvaliteetset haridusteenust pakkuva haridusasutuse – Palupera põhikooli arendamine. Selleks renoveeritakse ja ehitatakse välja olemasolev hoonetekompleks (lindla restaureerimine, ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine). Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks ning kvalifitseeritud õpetajate piirkonda juurdetoomiseks remonditakse olemasolevad munitsipaalkorterid või leitakse teisi võimalusi õpetaja perede majutamiseks. Väga oluline on rakendada tööle nii põhikoolis kui lasteaias logopeed. Jõupingutused suunatakse ka õppetingimuste kaasajastamisele. Palupera põhikooli puhul arendatakse välja olemasolevas hoonetekompleksis lisafunktsioone (kultuur, sport), mis võimaldavad tagada täies mahus kasutuse, juhul kui koolitulevate laste arvu vähenemise jätkumisel haridusasutuse staatus muutub (põhikoolist algkooliks). Põhihariduse saamine koduvallast on oluline tegur noore inimese puhul ka koduvalda jäämisel. Põhihariduseta noorte töötusrisk on suur, kuna põhihariduse puudumine jääb takistuseks tulevikus töökoha saamisel, kutseoskuste omandamisel. Noorte vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamise eesmärgil arendatakse välja olemasolev noortekeskus (Hellenurmes), Nõuni Looduskeskus (Nõunis) ning toetatakse noorteühendusi, toetatakse huviringide tegevuse arendamist haridusasutuse, kultuurimajade juures ning vallas tekkinud või tekkivate noorteorganisatsioonide tegevust;

Kaasaegsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine. Elanikkonna sotsiaalse heaolu ja turvalisuse suurendamine eeldab vallas sotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamist. Vanurite ja puuetega inimeste heaolu tagamiseks arendatakse välja sotsiaalhoolekandesüsteem, milleks renoveeritakse, laiendatakse olemasolevat hooldekodu Hellenurmes ning säilitatakse olemasolevad sotsiaalkorterid. Hooldekodu laiendamiseks on vajalik sotsiaalhoolekandeasutuse “Lõuna-Eesti Hooldekeskus” lõplik väljaehitamine. Sotsiaalhoolekannet laiendatakse vallas ka avahoolduse väljaarendamisega, kaasates sellesse kolmanda sektori organisatsioone, sest suurenenud töökoormuse tõttu ei suuda valla sotsiaalametnikud piisavalt sotsiaalteenuseid pakkuda. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vallas tehakse koostööd Otepää Tervisekeskuse ja SA Elva Haiglaga, mis pakuvad nii perearsti-, eriarstiabi-, kui ka kiirabi- ja pikaraviteenust. Pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööhõive soodustamiseks töötatakse välja abitööde programm ning arendatakse kommunikatsiooni töötute, ettevõtjate, tööhõiveameti ning omavalitsuste vahel. Toetatakse jätkuvalt toimetulekuraskustega ja erivajadustega inimeste toimetulekut. Leitakse võimalused koolisotsiaaltöötaja ametisse rakendamiseks;

Kohaliku kultuurielu arendamine. Korrastatakse olemasolevad kultuuriasutused ja -ehitised. Elanike ühiskonnaelus osalemise aktiviseerimiseks tagatakse suuremates külakeskustes vajalike kultuuriasutuste (raamatukogud, kultuurimajad) olemasolu, arendades need välja polüfunktsionaalseteks keskusteks, mis omaksid nii aktiivse vaba aja veetmise, päevakeskuse, teabetoa kui ka kohaliku seltsielukeskuse funktsiooni. Elanikkonna ühistegevuse aktiviseerimiseks toetatakse küla-, kultuuri- ja spordiseltside arengut, sest just vähene seltsitegevus on üks elanike passiivsuse näitajaid ja süvendab sotsiaalset passiivsust. Palupera valla külakogukonnad on erinevates arengustaadiumites, arenenumate külakogukondade tunnuseks on mingit liiki külaseltsi (Neeruti külaselts, MTÜ Nõuni Maanaiste Selts, MTÜ Hellenurme Maanaiste Selts, MTÜ P-rühm, MTÜ Tantsuklubi “Mathilde”) ja/või külavanema ning –aktiivi olemasolu. Kogukonnaks saab koonduda ka mitme küla kaupa (Palupera-Astuvere-Miti-Atra külad Palupera vallas). Külade ülevalgamaalist ühistegevust kureerib MTÜ Valgamaa Kodukandi Ühendus, mis on aastate jooksul järk-järgult arenenud. Kohalik omavalitsus saab julgustada kogukondi pakkuma kohalikke teenuseid oma sisemiste ressursside ja oskuste baasil. Seega on võimalik osaliselt kompenseerida teenuste puudumist, halba kättesaadavust või nende kallidust. Kohalikul omavalitsusel on oluline roll soodustada koostööd huvigruppide (noored, pered, väikeettevõtjad jne.) sees kui ka nende vahel. Samuti tugevdada koostööd ja partnerlust avaliku, era ja kolmanda sektori vahel kohaliku elu arendamisel.

Kogukonnasuhete tugevdamine külades. Selleks et külakogukonnad areneda saaksid, peab neis olema piisav sotsiaalne võrgustik, et teave võimaluste ja pakutavate teenuste kohta sihtrühmadeni jõuaks. Kogukonnasuhete puudulikkus takistab neil piirkondadel kasutada arenguks kohalikke resursse ning samuti hankida neid väljastpoolt. Tuleb leida külades eestvedajad, kellel on huvi hakata tegelema kogukonda kaasava arendustegevusega. Kohalik omavalitsus peaks olema igati toetav külavanemate valimistoimingutes, koostööle positiivselt suhtuv. Samuti tuleks teavitada külakogukondi enam küla(de) arengukava vajadusest ja toetama selle valmimist.

III KOOSTÖÖLE JA ÜHISTEGEVUSELE TUGINEV, VALLA SIHIPÄRAST JA STABIILSET ARENGUT TAGAV OMAVALITSUSE ORGANISATSIOON

Valla sihipärase ja stabiilse arengu seisukohalt on oluline haldussuutliku omavalitsussüsteemi olemasolu. Aktiivne roll on täita omavalitsuse juhtorganitel (vallavolikogul ja vallavalitsusel), kelle ülesandeks on omavalitsuse arengu eestvedamine ja arengudokumentide väljatöötamine , kehtestamine ning täitmise tagamine. Arenguplaanide kavandamisel on oluline erinevate huvigruppide kaasamine, et tagada otsuste otstarbekohasus. Omavalitsuse aktiivne roll seisneb erinevate huvigruppide koostöö ja infovahetuse pidevas vahendamises ja initsieerimises. Arenguplaanide elluviimiseks ja erinevate huvigruppide vahelise koostöö koordineerimiseks on vajalik sihipärane juhtimistegevus ja tulemustele orienteeritud professionaalsete ametnike olemasolu. Selleks on vaja tõsta ametnike professionaalsust koolituste ja arenenud maade omavalitsusametnike töökogemuste tundmaõppimise abil.

Otstarbekas on käesolevast arengukavast ja üldplaneeringust juhindudes koostada vallas:

Turismi arengukontseptsioon, mida tuleks teha koostöös naaberomavalitsuste ja ettevõtjatega;

Arengukava vallas asuvatele teedele (omandi küsimus, hooldamine) ja seejärel maavarade kasutamise kontseptsioon;

Jäätmekäitluse arengukava;

Valla maastikukujunduse kontseptsioon;

Allasutuste arengukavad.

Omavalitsuse töö tulemuslikumaks muutmisel ja üksikisiku vajaduste arvestamisel on oluline omavalitsuse elanike kaasamine omavalitsuse otsustusprotsessi “rohujuure tasandil”. Selleks on vaja kaasata võimalikult lai huvigruppide ring valla oluliste otsuste kujundamisse ja rakendada külavanemate kui külaühiskonna esindajate institutsioon omavalitsuse valitsemisstruktuuri osana. Üksikute külade huvide koondamine nn. “omakandi” põhimõttel ja külaliikumise organisatsioonide (külaseltside) tegevuse soodustamine, võimaldab suurendada kohalikku identiteeti ning elanike huvi paikkonna arengu suhtes. Külakogukondasid tuleb igati toetada, et tõsta nende koostöövõimet, parandada külade elukeskkonda ja uuendada koostöövorme.

Valla tasakaalustatud arengu tagamiseks on oluline valla erinevate osade omavaheline pidev koostöö. Oluline on arengudokumentide vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine valla kui terviku huvidest lähtuvalt, ühtsete arusaamade kujundamine väliskeskkonnaga suhtlemisel, ühiste finantseerimistaotluste koostamine jt. tegevused. Ühise tegevuse initsieerimine, koordineerimine ja elluviimine eeldab ühiste koostööorganite olemasolu. Esimeses etapis on oluline külavanematega koostöö taaskäivitamine , vallavolikogu erinevate komisjonide töö tõhustumine ning ühiste tegevuste initsieerimine ning elluviimiseks eelduste loomine.

Viisid, millega vald saab ettevõtlust otseselt aidata, oleks täienduskoolituse võimaluste vahendamine, ettevõtlust puudutava info levitamine nii valla siseselt kui ka väljaspoole valda, samuti ettevõtluseks sobiva maa pakkumine selleks sobivatesse kohtadesse. Lähtudes viimati toodust on valla üldplaneeringus reserveeritud maid ettevõtlus- jt. otstarvetel.

2.3 Palupera valla strateegilised eesmärgid ja ülesanded

Valla arengumudeli elluviimisel on tähtsamad strateegilised eesmärgid ja ülesanded järgmised:

HEAKORRASTATUD ELUSKESKKOND, MINIMISEERITUD KESKKONNAREOSTUS

Maastiku heakorrastatuse tagamine ühise heakorda puudutava reeglistiku kehtestamisega, aktsioonide ja meetmete käivitamisega;

Omavalitsuse rolli suurendamine Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni ja VVV SA arengus ja seeläbi maastiku heakorrastamine ja atraktiivsuse suurendamine;

Aktiivne osalemine keskkonnaprobleeme lahendavate organisatsioonide töös (AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, OÜ Palu-Teenus, Valgamaa Ühisvee-ettevõte, MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkond, SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus);

Omavalitsuse keskkonnaprojektide inventariseerimine (vt.tegevuskava 2015-ni, p.3.1.), starteegia väljatöötamine ;

Kogu valda hõlmava jäätmekäitlussüsteemi propageerimine ühtlaselt ja järelvalve tõhustamine jäätmekäitluse alal;

Maastiku miljööväärtust soodustavate maakasutusviiside soodustamine ning mahepõllunduse arendamine.

MITMEKESISED TINGIMUSED SPORTIMISEKS JA AKTIIVSEKS VABA AJA VEETMISEKS

Rahvaspordiga tegelemiseks vajalike sportimistingimuste väljaarendamine;

Valla munitsipaalasutuste spordirajatiste väljaarendamine ning nende kasutamiseks tingimuste loomine nii kohalikule elanikkonnale kui külastajatele;

Suuremates külakeskustes üldkasutatavate sportimis-mängimisrajatiste väljaarendamine;

Valla üldkasutatavate puhkealade väljaarendamine (mõisapargid, puhkealad, ujumiskohad, matkarajad jne.);

Viidaprojekti elluviimine (viidad, infotahvlid turismiobjektide, teenuste märgistamiseks);

Looduslike ja kultuuriajalooliste vaatamisväärsuste korrastamine;

Matka-, tervise- ja liikumisradade ning suusaradade rajamine;

MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuse väljaarendamine, Hellenurme infotoa töös hoidmine;

MTÜ “Nõuni Loodus- ja Arenduskeskuse” arendamine, looduskoolituse jms.pakkumine;

Olemasolevate traditsiooniliste ürituste säilitamine.

KVALITEETNE HARIDUSTEENUS

Eelkooliealiste lasteasutuste teenuste kättesaadavuse tagamine kogu vallas;

Hellenurme lasteaia elujõu tagamine, õppetingimuste kaasajastamine, materiaal-tehnilise baasi arendamine;

Palupera põhikooli elujõu tagamine ning õppetingimuste kaasajastamine, haridusteenuse konkurentsivõime tõstmine vallas tervikuna;

Teistegi Palupera mõisakompleksi kuuluvate hoonete rakendamine õppetegevuses (lindla restaureerimine, ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine);

Pedagoogilise kaadriga varustatuse probleemistiku lahendus-, leevendusabinõude süsteemi rakendamine (täiendharidus, ametikorterite remontimine, õppetingimuste kaasajastamine, kollektiivlepingu rakendamine jne.);

Koostöö arendamine haridusasutuste vahel piirkonna ühtse hariduskeskkonna väljaarendamisel;

Haridusteenuse täiustamine kehalise arengu, kasvatuse valdkonnas (spordiinventar, staadioni haldamine, täiustamine, Rõngu spordisaali kasutamine, Pühajärve ujula kasutamine jne.);

Noorte huvihariduse võimaluste mitmekesistamine;

Elukestva õppimise võimaldamine (täiskasvanute koolitus, ümberõpe);

Looduskoolituse arendamine Nõuni Looduskeskuse baasil.

SOODNE ETTEVÕTLUSKESKKOND, MITMEKESINE VÄIKEETTEVÕTLUS

Valla olemasolevate investeeringuvõimaluste aktiivne reklaamimine potentsiaalsetele investoritele;

Valla ettevõtete toetamine vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega ning arendusprojektide toetamisega, võimalusel kaasfinantseerimisega;

Kohalikul omapäral rajaneva ning seda toetava (turismitalud, mahepõllumajandus, käsitöö , kaubandus, jms) ning tööhõivet soodustava väikeettevõtluse arengu toetamine;

Ettevõtete ja ettevõtlike inimeste infobaasi loomine, info jagamine;

Elamuehitustegevuse igakülgne toetamine (detailplaneeringute menetlus, asjaajamine, infrastruktuuri väljaarendamise toetamine).

AKTIIVNE KULTUURIELU

Elanike kultuurialase ühistegevuse toetamine;

Valla territooriumil asuvate ajalooväärtuste korrastamine, tähistamine ning vaatamisväärsustena esiletoomine;

Maakultuurimajade renoveerimine;

Kultuuriasutustesse erialaspetsialistide leidmine;

Küla(de) arengukavade koostamine, täiendamine ; külavanemate või külaaktiivi valimine;

Kultuurimajade baasil noorte huvikeskuse väljaarendamine, huviringide tegevuse kvaliteedi tõstmine.

KAASAEGSED SOTSIAALTEENUSED

Olemasoleva sotsiaalhoolekandeasutuse Lõuna-Eesti Hooldekeskuse väljaarendamine MTÜ “Hellenurme Mõis” baasil;

Avahooldusteenuse loomine ja kvaliteetsemaks muutmine;

Mittetulundussektori kaasamine hooldusteenuse osutamisse;

Tööhõivet soodustavate abinõude rakendamine;

Erivajadustega inimeste toimetuleku toetamine.

KAASAEGNE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Valla terviklikkuse tagamise ja ümbritsevate keskuste ning transiidikoridoridega sidumise seisukohalt oluliste maanteede renoveerimine ja kõvakattega katmine;

Valla keskusalade teede renoveerimine, asfalteerimine ning tänavavalgustuse rajamine;

Valda hõlmava jalgrattateede võrgustiku väljaarendamine ning tähistamine;

Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamine ja laiendamine keskustes;

Uute vee-ja kanalisatsioonihaarete ehitamine;

Optimaalse ühistranspordiühenduse tagamine valla äärealade ja keskuse vahel;

Interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamine.

VALLA EFEKTIIVNE TURUNDUS JA TOIMIV INFOSÜSTEEM

Koostöö arendamine avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel valla sümbolite kasutamisel ning valla maine kujundamisel (VVV SA, Otepää TIK jne.);

Valla info aktuaalsuse tagamine;

Turismiinfrastruktuuri tähistamine ja ühtsete infomaterjalide süsteemne ja adekvaatne produtseerimine (Valgamaa Aastaraamat jt.);

Valla infotoa(tubade) loomine, renoveerimine, ekspositsiooni koostamine, täiustamine (Hellenurme ümarait, Nõuni Looduskeskus);

Valla turismi turundus-arendustöötaja(te), retkejuhtide kaasamine;

Valda tutvustavate, mainet tõstvate ürituste korraldamine, organiseerimise toetamine.

EFEKTIIVNE OMAVALITSUSSÜSTEEM

Omavalitsuse ametnikkonna professionaalsuse tõstmine ja rahvusvahelise suhtlusoskuse arendamine;

Külavanemate/külaaktiivi institutsiooni väljaarendamine kogu vallas ning nende aktiivne kaasamine arendustegevusse;

Valla tasakaalustatud arengu tagamine valla olukorra ühtse analüüsi teostamise ja arendustegevuse planeerimise kaudu, erinevate arengukavade koostamine;

Arenguks vajaliku munitsipaalmaa vormistamine kinnistuteks ja sotsiaalkorterite parendamine;

Kehtestatud õigusaktide täitmise tagamiseks järelvalve.

3. PALUPERA VALLA LÄHIAASTATE TEGEVUSVAJADUSED

3.1 Palupera valla tegevuskava aastani 2015

Vastavalt valla arengueesmärkidele ja ülesannetele on valla tegevusvajadused arengustrateegia ellurakendamisel alljärgnevad:

Arengueesmärk I: HEAKORRASTATUD ELUSKESKKOND, MINIMISEERITUD KESKKONNAREOSTUS

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Maastiku heakorrastatuse tagamine
1.1	Maastiku heakorrastatust soodustavate projektide läbiviimine	X	X	Vallavalitsus, allasutus
1.2	Üleüldiste heakorrapäevade ja –konkursside korraldamine	X	X	Vallavalitsus, allaasutus
1.3	Valla heakorrajärelvalve tõhustamine	X	X	Vallavalitsus
1.4	Valla heakorraeeskirjade rakendamine	X	X	Vallavalitsus
1.5	Riiklik Looduskaitsekeskus Põlva-Valga-Võru regioon ja VVV SA poolt rakendatava maastikuhooldustoetussüsteemi toetamine	X	X	Vallavalitsus
1.6	Otepää Looduspargi teemaplaneeringu, maastikuhoolduskavade, puhkekohtade kavade jms. koostamise korraldamine	X	X	Vallavalitsus, SA Valga Piirkonna Keskkon-nakeskus, RMK, Riiklik LKK, VVV SA, fondid
	Jäätmekäitluse arendamine, energeetiline auditeerimine, keskkonnaprobleemidega tegelemine
2.1	Järelvalve tõhustamine prügimajanduses	X	X	Vallavalitsus
2.2	Ebaseaduslike prügiladustamiskohtade likvideerimine	X	X	Vallavalitsus, eraisikud
2.3	OÜ “Palu-Teenus” ja/või Valgamaa Ühisvee-ettevõtte töös osalemine	X	X	Vallavalitsus
2.4	AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus töös osalemine	X	X	Vallavalitsus
2.5	Valla keskkonnaprojektide inventariseerimine, strateegia väljatöötamine	X	X	Vallavalitsus, SA Valga Piirkonna Keskkonna-keskus, fondid
2.6	MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkonna töös osalemine	X	X	Vallavalitsus, erasektor
2.7	Ühiskondlike hoonete ja korruselamute energeetiline auditeerimine, selle toetamine	X	X	Vallavalitsus, fondid, erasektor

Arengueesmärk II: TAGATUD LOODUSKESKKONNA SÄÄSTEV ARENG JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Looduskaitsemeetmete rakendamine
1.1	Keskkonnainfobaasi loomine ning info pidev aktualiseerimine ning levitamine	X		Vallavalitsus
1.2	SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse töös osalemine	X	X	Vallavalitsus
1.3	Keskkonnateadlikkust tõstvate teabepäevade, konkursside jms. korraldamine	X	X	Vallavalitsus, allasutus
2.	Loodusväärtuste korrastamine ja väärtustamine
2.1	Viidaprojekti jätkamine: turismiobjektide ja-teenuste viidastamine ja infotahvlitega varustamine	X	X	Vallavalitsus, fondid
2.2	Neeruti tiigi puhastamine		X	Fondid, erasektor
2.3	Hellenurme ja Palupera mõisaparkides korrastustööde jätkamine (s.h. mänguväljak, jõe äärne ala, valgustus jm.)	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
2.4	Hellenurme paisjärve puhastamine mudast	X		Vallavalitsus, fondid, erasektor

Arengueesmärk III: MITMEKESISED TINGIMUSED HARIDUSELUS, SPORTIMISEKS,

AKTIIVSEKS VABA AJA VEETMISEKS

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Valla haridusasutuse arendamine
1.1	Palupera põhikooli hoonete restaureerimine (lindla ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine)	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
1.2	Palupera põhikooli katuse vahetus		X	Vallavalitsus, fondid
1.3	Nõuni Looduskeskuse tegevuskoha ehitise (endine koolimaja) renoveerimine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
1.4	Hellenurme ümaraida restaureerimine		X	Kolmas sektor, eraomanik, fondid, KOV
1.5	Palupera põhikooli spordiinventari täiendamine	X	X	Vallavalitsus, allasutus, fondid
2.	Valla keskustesse spordiplatside/mänguväljakute rajamine
2.1	Laste mänguväljakute rajamine, täiendamine	X	X	Vallavalitsus, fondid, erasektor
2.2	Nõuni ja Hellenurme korvpalliplatside rekonstrueerimine		X	Vallavalitsus, fondid, erasektor
2.3	Palupera põhikooli staadioni palliplatsi varjualuse ehitus		X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
3.	Valla avalike puhkealade võrgustiku väljaarendamine
3.1	Palupera ja Hellenurme mõisaparkide restaureerimine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
3.2	Lustimäe arendamine, juurdepääsutee ehitus, heakord	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, VVV SA
3.3	Middendorffide kabeli ja pargi korrastamine, taastamine	X	X	Vallavalitsus, riik, fondid
3.4	Mõisa põlispuude alleede korrastamine Hellenurmes ja Paluperas	X	X	Vallavalitsus, riik, fondid
3.5	Elva jõe ääres Hellenurme ujumiskoha väljaarendamine	X	X	Vallavalitsus, fondid
3.6	Nõuni järve ääres Nõuni ujumiskoha väljaarendamine	X	X	Kolmas sektor, vallavalitsus, fondid
3.7	Allika lõkkeplatsi korrastamine VVV SA matkaraja ääres	X	X	Vallavalitsus, VVV SA, RMK
3.8	Põhikooli metsamaaga seotud looduse õpperaja rajamine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, RMK
3.9	Nõuni Looduskeskuse tegevusterritooriumil puhkeala, pargi ja matkaradade rajamine	X	X	Kolmas sektor, vallavalitsus, fondid, RMK
3.10	Neeruti küla puhkeala väljaehitamine, külamaja ehitus, pallimänguväljakute rajamine	X	X	Fondid, kolmas sektor, eraomanik, vallavalitsus
3.11	Kolmanda sektori toetamine spordi- ja muu vaba aja tegevuse arendamisel vallas	X	X	Fondid, vallavalitsus, erasektor
3.12	Palupera jahi- ja kalameeste seltsi puhkemaja ehitus		X	Fondid, kolmas sektor, erasektor, vallavalitsus
3.13	Miti küla ümbruses jooksu-, matka- ja suusaradade rajamine	X	X	Vallavalitsus, kolmas sektor

Arengueesmärk IV: KVALITEETNE HARIDUSTEENUS

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Eelkooliealiste lasteasutuste kättesaadavuse ja teenuse kvaliteedi tagamine
1.1	Alusharidusteenuse võimaldamine kõigile valla lastele	X	X	Vallavalitsus
1.2	Hellenurme lasteaia elujõu tagamine, õppetingimuste kaasajastamine, materiaal-tehnilise baasi arendamine	X	X	Vallavalitsus, MTÜ “Hellenurme Mõis”, fondid, lapsevanem
2.	Haridusasutuse materiaal-tehnilise baasi arendamine
2.1	Nõuni Looduskeskuse väljaarendamine	X	X	Kolmas sektor, vallavalitsus, fondid, RMK, Riiklik LKK
2.2	Palupera põhikooli materiaal-tehnilise baasi arendamine	X	X	Vallavalitsus, riik
2.3	Eesti Mõisakoolide Ühenduse töös osalemine	X	X	Vallavalitsus, allasutus
3.	Õppetöö kvaliteedi parandamine
3.1	Pedagoogide täiendhariduse soodustamine	X	X	Vallavalitsus, allasutus
3.2	Õppetingimuste ja –vahendite kaasajastamine	X	X	Vallavalitsus, allasutus
3.3	Ametikorterite soetamine, renoveerimine pedagoogilisele personalile	X	X	Vallavalitsus
4.	Noorsootöö ja huvihariduse arendamine
4.1	Huviringide tegevuse arendamine kooli juures	X	X	Palupera põhikool, vallavalitsus
4.2	Vallas toimivate noorteorganisatsioonide tegevuse toetamine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
4.3	Avatud Hellenurme Noortekeskuse arendamine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
4.4	Õppetöö välise aja huvitegevuse arendamine noortele keskustes. Koolitatud juhtide leidmine, rakendamine, toetamine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, haridus- ja kult.asutus
4.5	Nõuni kultuurimaja baasil noorte huvikeskuse väljaarendamine, huviringide tegevuse kvaliteedi tõstmine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus
4.6	Palupera Külamaja sisulise tegevuse arendamine, tegevuse kvaliteedi tõstmine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor

Arengueesmärk V: SOODNE ETTEVÕTLUSKESKKOND, MITMEKESINE VÄIKEETTEVÕTLUS

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Ettevõtlusalase teabesüsteemi väljaarendamine
1.1	Valla ettevõtete ja ettevõtlike inimeste infobaasi loomine		X	Vallavalitsus, ettevõtjad
1.2	Valla investeeringuobjektide ja vabade äripindade infobaasi loomine ja teabe levitamine		X	Vallavalitsus
2.	Turismialase infosüsteemi väljaarendamine
2.1	Prioriteetsete turismiobjektide/projektide fikseerimine	X		Vallavalitsus, ettevõtjad
2.2	Edukamate ergutamine, tunnustamine avalikkuse tähelepanu pälvimiseks	X	X	Vallavalitsus, kolmas sektor
3.	Elamuehituse, teenindusvõrgu arendamine
3.1	Elamuehitustegevuse igakülgne toetamine (detailplaneeringute menetlus, asjaajamine, infrastruktuuri väljaarendamise toetamine)	X	X	Vallavalitsus, riik, fondid, kolmas sektor
3.2	Palupera külakaupluse tekke toetamine	X	X	Erasektor, kolmas sektor, KOV

Arengueesmärk VI: AKTIIVNE KULTUURIELU

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Kultuuriasutuste võrgustiku väljaarendamine
1.1	Hellenurme kultuurimaja renoveerimine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
1.2	Nõuni kultuurimaja renoveerimine (rõivistu, fassaad)	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus
1.3	Nõuni külaraamatukogu ja AIP väljaehitus kultuurimajaga ühtsesse kompleksi	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus
1.4	Hellenurme raamatukogu laiendamine, renoveerimine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor, allasutus
2.	Elanike kultuuri- ja spordialase ühistegevuse arendamine
2.1	Valla siseste ürituste kava väljatöötamine, läbiviimine, traditsiooniks muutmine, statuudi väljatöötamine (valla sünnipäev, lastekaitsepäev, pidulikud sündmused – sünd, juubel, tööpanus, ergutus, tunnustus jms.)	X	X	Vallavalitsus, kolmas sektor, allasutus
2.2	Arenguspetsialisti rakendamine, projektijuhtidega lepingulise suhte loomine	X	X	Vallavalitsus
2.3	SA Valgamaa Fond töös osalemine	X	X	Vallavalitsus
3.	Ajalooväärtuste korrastamine ning väärtustamine
3.1	Palupera Muuseumi rajamine	X	X	Kolmas sektor, fondid, KOV

Arengueesmärk VII: KAASAEGSED SOTSIAALTEENUSED

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Valla sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuasutuste väljaarendamine
1.1	MTÜ Hellenurme Mõis kasutusvalduses oleva mõisahoone restaureerimine	X	X	Vallavalitsus, fondid, riik, kolmas sektor
1.2	Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ehitus ja arendamine MTÜ “Hellenurme Mõis” majandamisel	X	X	Vallavalitsus, fondid, riik, kolmas sektor
2.	Valda hõlmava avahooldusteenuse väljaarendamine
2.1	Avahoolduse arendamine mittetulundussektori baasil, tugiisikute võrgustiku loomine		X	Vallavalitsus, kolmas sektor
2.2	Koduhoolduse arendamine		X	Vallavalitsus, kolmas sektor
2.3	Sotsiaaltöö personali koolitamine	X	X	Vallavalitsus
2.4	Avahoolduseks vajaliku inventari hankimine		X	Vallavalitsus, kolmas sektor
2.5	Hooldajate koolitus	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
3.	Tööhõivet soodustavate abinõude rakendamine
3.1	Töötute rakendamiseks abitööde programmi väljatöötamine ja käivitamine		X	Vallavalitsus, ettevõtjad
3.2	Valla tööhõive infobaasi loomine ja kommunikatsiooni arendamine tööhõiveameti, ettevõtjate ja omavalitsuse vahel	X	X	Vallavalitsus, riik
3.3	Töötutele nõustamisteenuse väljaarendamine		X	Vallavalitsus
3.4	Erivajadustega inimeste toimetuleku toetamine	X	X	Vallavalitsus
3.5	Toimetulekuraskustega inimeste toetamine	X	X	Vallavalitsus
4.	Vallale vajalike munitsipaalkorterite renoveerimine
4.1	Sotsiaalkorterite renoveerimine	X	X	Vallavalitsus, fondid, riik

Arengueesmärk VIII: KAASAEGNE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Piirkondliku tähtsusega maanteedevõrgustiku renov.
1.1	Hellenurme-Päidla-Kintsli tee kõvakattega katmine			riik
1.2	Makita- Lutike- Vana-Otepää tee kõvakattega katmine			riik
1.3	Neeruti-Nõuni tee kõvakattega katmine			riik, erasektor
1.4	Palupera-Kähri tee kõvakattega katmine			riik
1.5	Hellenurme-Mäelooga tee kõvakattega katmine			riik
1.6	Päidla-Laguja tee kõvakattega katmine			riik
1.7	Raudteejaam-maakonna piir tee kõvakattega katmine maakonna piirini			riik
1.8	Raiga-Räbi-Nõuni-Lutike tee kõvakattega katmine			riik
1.9	Kintsli-Nõuni tee kõvakattega katmine			riik
2.	Teede ehitamine ja renoveerimine keskustes
2.1	Keskuste elamute ümbruse asfalt-parandused	X		Vallavalitsus, eraomand
2.2	Nõuni elamute juurdepääsutee kõvakattega katmine	X	X	Vallavalitsus
2.3	Middendorffi kabeli juurde sissesõidutee kõvakattega katmine		X	Vallavalitsus, riik
2.4	Valla teederegistri pidev korrastamine	X		Vallavalitsus
2.5	Valla külakeskuste kõnniteede ja teevalgustuse rajamine ja haldamine (Palupera, Hellenurme, Nõuni)	X	X	Vallavalitsus, riik, eraomand
3.	Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine, objektide rekonstrueerimine, haldamine
3.1	Hellenurme reoveepuhasti rekonstrueerimine	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
3.2	4 küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisprojektide koostamine ja rekonstrueerimistööde teostamine	X	X	Vallavalitsus, fondid
3.3	Nõuni biotiikide puhastamine	X	X	Vallavalitsus, fondid
3.4	Nõuni, Päidla, Palupera, Kullipesa ja Hellenurme joogivee- ja reoveepuhastussüsteemide haldamine	X	X	Vallavalitsus
3.5	Päidla ja Palupera külade joogiveehaarete väljaehitamine (Päidlas joogiveetorustiku ca 700 m renoveerimine, end. äädikatsehhi puurkaevu omandamine)	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
3.6	Valla keskustevälistel aladel olevate majapidamiste veevarustuse, kanalisatsiooni ja jäätmemajanduse olukorra kaardistamine, probleemide lahendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja rakendamine		X	Vallavalitsus, SA Valga Piirkonna Keskkonna-keskus
3.7	Nõunis uue vee-ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimine ja ehitus (Kaasiku elamu, looduskeskus, kultuurimaja, raamatukogu) Nõuni elamute puurkaevu või reservkaevu baasil	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
3.8	Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine, haldamine	X	X	Vallavalitsus
3.9	Hellenurme gaasimahutite likvideerimine	X		KIK, maaomanik
3.10	End. puurkaevude tamponeerimine (Päidla elamud, Sakerja jt.)		X	Vallavalitsus, eramaa omanikud, fondid
3.11	Hellenurme endiste biotiikide rekultiveerimine (1900 m² ja 2450 m²)		X	Vallavalitsus, fondid
4.	Valla vajadustele vastava ühistranspordikorralduse väljaarendamine
4.1	Uute bussiootepaviljonide ehitamine (Hellenurme, Palupera, Astuvere jt.)		X	Vallavalitsus
4.2	Bussiootepaviljonide korrastamine vallas	X	X	Vallavalitsus
4.3	Otepää ja Hellenurme-Palupera vahelise ühistranspordiühenduse parandamine. Nn. valla bussiringi korraldamine kord nädalas Otepääle.	X		Vallavalitsus

Arengueesmärk IX: VALLA EFEKTIIVNE TURUNDUS JA TOIMIV INFOSÜSTEEM

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Valla aktiivne reklaamimine
1.1	Valla marketingistrateegia väljatöötamine	X		Vallavalitsus, ettevõtjad
1.2	Hellenurme infotoa kollektsiooni täiustamine	X	X	Vallavalitsus, fondid
1.3	Valda tutvustavate ürituste korraldamine	X	X	Vallavalitsus, allasutus, kolmas sektor
1.4	Valla mainet tõstvate massiürituste organiseerimise toetamine	X	X	Vallavalitsus
1.5	Interneti püsiühenduse kättesaadavuse tagamine	X		Vallavalitsus, eraomand
1.6	VVV SA, Otepää TIK töös osalemine	X	X	Vallavalitsus
2.	Aktuaalse turismiinfo kättesaadavuse tagamine
2.1	Turismiinfopunkti(de) väljaarendamine		X	Vallavalitsus, kolmas sektor
2.2	Külasiltide, suunaviitade, teadete tahvlite paigaldamine avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatavate teeäärsete puhkekohtade juurde	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
2.3	Jalgsimatka ja jalgrattamatkaradade tähistamine vallas, objektidele legendid	X	X	Vallavalitsus, Riiklik Looduskaitse-keskus Põlva-Valga-Võru regioon, VVV SA
2.4	Valla üldinfo, kultuuri- ja spordiürituste kalendri ning sihtsuunitlusega teede- ja radade (matka-, suusa-, ratta-, rollerirajad) info produtseerimine ja kättesaadavuse tagamine (voldikud, kodulehekülg)	X	X	Vallavalitsus, kolmas sektor
2.5	Otepää Teataja leviku tagamine	X	X	Vallavalitsus

Arengueesmärk X: EFEKTIIVNE OMAVALITSUSSÜSTEEM

	Ülesanne, tegevus	2007	2008-2015	Teostaja
1.	Omavalitusaparaatide haldussuutlikkuse tõstmine
1.1	Palupera vallamaja renoveerimine ja sisustuse kaasajastamine		X	Vallavalitsus, fondid
1.2	Palupera vallamaja arvutivõrgu täiustamine	X		Vallavalitsus
1.3	Kodanike ühenduste ja külaliidrite ümarlaua töö käivitamine ja koostöö arendamine KOV-i ja erasektoriga	X	X	Vallavalitsus, kolmas sektor
1.4	Valgamaa Omavalitsuste Liidu ja MÜ “Dolardivay” töös osalemine	X	X	Vallavalitsus
2.	Valla tasakaalustatud arenguks eelduste loomine
2.1	Valla arenguks vajalike maade munitsipaliseerimine	X	X	Vallavalitsus
2.2	Külakogukondade toetamine koostöövõime tõstmiseks, et parandada külade elukeskkonda ja uuendada koostöö vorme	X	X	Vallavalitsus, fondid, kolmas sektor
2.3	Karpmajakogukondade arendamine, koostööle suunamine, koolitus	X	X	Vallavalitsus, fondid
2.4	Ühiskondlike hoonete ja korruselamute energiaauditite koostamine	X	X	Vallavalitsus, eraomani-kud, fondid
2.5	Loomapidajate ja veterinaararsti vahelise koostöö probleemistiku vahendamine, lahendi leidmine, info jagamine	X		Vallavalitsus, riik, erasektor
2.6	Kauplusauto liikumistee, peatuste, ajagraafiku ja töökorralduse optimeerimine	X		Vallavalitsus, eraettevõtted, valla-kodanikud
3.	Ettevõtjate ja avaliku sektori vahelise kommunikatsiooni tagamine
3.1	Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ “Hellenurme Mõis” ja MTÜ “Nõuni Loodus-ja Arendukeskuse” töös osalemine	X	X	Vallavalitsus
3.2	Omavalitsuse ja ettevõtjate vaheliste regulaarsete kohtumiste algatamine (“ümarlaud”, ühised “hommikukohvid” vms)	X	X	Vallavalitsus

3.2 Palupera valla investeeringuvajadused

Alljärgnevas tabelis on koondatud Palupera valla lähiaastate (kuni 2015) finantsimahukamad investeeringuvajadused (omavalitsuse hinnangul).

Jrk nr	Investeeringu nimetus	Maksumus
HARIDUS
1.	Palupera põhikooli renoveerimine (katuse vahetus)	1200000
2.	Palupera põhikooli kõrvalhoonete restaureerimine (lindla ümberehitus poiste käsitöö ringiks, kuuri remontimine kooli abihooneks ja puukuuri remontimine)	1200000
3.	Nõuni Looduskeskuse tegevushoone renoveerimine	5000000
4.	Palupera põhikooli staadioni palliplatsi varjualuse ehitus	500000
	Valdkond kokku:	7900000
KULTUUR
1.	Nõuni kultuurimaja renoveerimine (rõivistu, fassaad)	1400000
2.	Nõuni raamatukogu ja AIP ehitus	2000000
3.	Hellenurme raamatukogu laiendamine, renoveerimine	700000
4.	Hellenurme vabaõhulava ehitus mõisaparki	100000
	Valdkond kokku:	4200000
SPORT JA VABA AEG
1.	Hellenurme Noortekeskuse väljaehitamine	1200000
2.	Palupera Jahi- ja kalameeste seltsi puhkemaja ehitus	500000
3.	Nõuni ja Hellenurme korvpalliplatside rekonstrueerimine	150000
4.	Laste mänguväljakud	300000
5.	Palupera ja Hellenurme mõisaparkide restaureerimine	1500000
	Valdkond kokku:	3650000
SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID
1.	MTÜ Hellenurme Mõis hooldekodu mõisahoones restaureerimine	7000000
2.	Lõuna-Eesti Hooldekeskus ehitamine ja arendamine MTÜ “Hellenurme Mõis” baasil
3.	Avahoolduseks vajaliku inventeri soetamine	100000
	Valdkond kokku:	71000000
KESKKONNAKAITSE
1.	Päidla ja Palupera külade joogiveehaarete väljaehitamine + projekt	5000000
2.	4 küla kanalisatsioonitorustike renoveerimine + projektid	3500000
3.	Nõuni biotiikide puhastamine+ projekt	80000
4.	Hellenurme end.biotiikide rekultiveerimine	200000
5.	Nõunis uue vee-ja kanal.torustiku ehitus ja projekteerimine (Kaasiku elamu, looduskeskus, kultuurimaja) Nõuni elamute puurkaevu või reservkaevu baasil	1500000
6.	Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine, haldamine	600000
7.	End.puurkaevude tamponeerimine (Päidla elamud, Sakerja jt.)	100000
8.	Hellenurme reoveepuhasti rekonstrueerimine	4000000
	Valdkond kokku:	14980000
TEED JA TÄNAVAD
1.	Teede kõvakattega katmine, sh:
	Hellenurme-Päidla-Kintsli
	Makita-Lutike-VanaOtepää, Neeruti-Nõuni
	Raudteejaam-maakonna piir lõpuni
	Tee Middendorff’i kabelini
	Palupera-Kähri tee (ca 7 km)
	Hellenurme-Mäelooga tee
	Räbi-Nõuni-Lutike
	Päidla- Laguja, Kintsli-Nõuni tee
	Nõuni elamute juurdepääsutee	200000
2.	Uute bussiootepaviljonide ehitamine, pinkide paigaldamine	70000
3.	Valla külakeskuste kõnniteede ja valgustuse rajamine	4200000
4.	Keskuste elamute ümbruse asfalt-parandused	500000
5.	Külasiltide, suunaviitade,teadete tahvlite paigaldamine rajatavate avalikuks kasutamiseks mõeldud teeäärsete puhkekohtade juurde	500000
	Valdkond kokku:	5470000+RIIK
HALJASTUS, HEAKORD, TURISM: VAATAMISVÄÄRSUSED, RANNAD, PUHKEKOHAD

1.	Middendorff’i kabeli ja selle ümbruse ala korrastamine	160000
2.	Hellenurme paisjärve puhastamine ja ranna väljaarendamine	5000000
3.	Viidaprojekti jätkamine, bussiootepaviljonide, -inventari muretsemine	100000
4.	Lustimäe juurdepääsutee rajamine	550000
5.	Ebaseaduslike prügiladustamiskohtade likvideerimine	60000
6.	Neeruti küla puhkeala väljaehitamine, külamaja ehitus, pallimänguväljakute rajamine	1 000 000
7.	Põhikooli metsamaaga seotud looduse õpperaja loomine	300000
8.	Nõuni Looduskeskuse tegevuseks puhkeala rajamine (rand, rajatised, park jms.)	500000
9.	Mõisa põlispuude alleede korrastamine Hellenurmes ja Paluperas	200000
10.	Neeruti tiigi puhastamine	150000
	Valdkond kokku:	8020000
ELAMUMAJANDUS
1.	Sotsiaalkorterite renoveerimine	150000
2.	Ühiskondlike hoonete ja korruselamute energeetiline auditeerimine, selle toetamine	375000
	Valdkond kokku:	525000
KORRAKAITSE JA PÄÄSTETEENISTUS, TURVALISUS
1.	Nõuni kultuurimaja ja raamatukogu valvesüsteemide ehitus	100000
	Valdkond kokku:	100000
ÜLDHALDUS
1.	Vallamaja (Hellenurme kultuurimaja) restaureerimine, sisustuse kaasajast.	5000000
	Valdkond kokku:	5000000
INFOTEHNOLOOGIA, TELEFONIVÕRK, ELEKTRIVÕRK
1.	Interneti ühenduse võimaluste loomine külades	200000
2.	Amortiseerunud alajaamade renoveerimine	Riik
	Valdkond kokku:	200000
	Valla investeeringuvajadus kokku:	121 045 000 Ca

Valla lähiaastate omavahenditest investeerimisvõime prognoos

Valla investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuse omavahendeid (vallaeelarve või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid.

Valla investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab “Valla- ja linnaeelarve seadus” eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid.

Palupera vallas pole 2006. a oktoobrikuu seisuga võetud laenu. Küll aga on 2007 aastaks võetud kohustusi, mille omaosaluse katmiseks võib 2007 aastal valla laenukoormuseks kujuneda kuni 3,5 miljonit krooni (Hellenurme paisjärve saneerimine, Palupera tänavavalgustus jm.). Ligikaudne maksimaalne laenumaht, arvestades olemasolevate laenude tagasimakseid, on ca 0,5 milj. krooni aastas, mis võrdub ka valla aastase investeeringute omafinantseerimisvõimega.

Valla laenukoormus ja võimalik laenumaht kuni aastani 2015

Omavalitsus	Laenukoormus 01.10.2006	Laenukoormuse kasv 2007. aastal (planeeritav)	Laenu katteallikas	Investeeringute mahu plaan 2007. a	Võimalik maksimaalne laenumaht aastas	Kokku võimalik laenumaht kuni 2015
Palupera	-	3 500 000	Pangalaen	3 500 000	500 000	6 000 000

4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE

Palupera valla arengukava viiakse ellu valla sõltumatute tegevuste või erinevate partnerite ühiste arendusprojektide kaudu. Arengukava elluviimist rahastatakse valla eelarvest, riiklikest toetustest ja investeeringutest ning Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest (-fondidest) saadavatest sihtfinantseeringutest.

Arengukava elluviimist ning koostööd partneritega koordineerib vallavolikogu, vallavalitsus, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Piirkonna Arengunõukogu vm., olenevalt arendusprojektist ja sellesse kaasatud partneritest. Vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne on initsieerida arendusprojekte ja koordineerida nende edasiarendamist, rahastamist ning elluviimist. Arendusprojektide väljaarendamiseks moodustatakse vajadusel töörühmasid või palgatakse projektijuhte.

Vallavolikogu ja -valitsuse poolt töötatakse iga-aastaselt enne kohaliku eelarve koostamist välja omavalitsuse järgneva aasta arendusprojektide nimekiri ja lepitakse kokku projektide väljatöötamise ning elluviimise kord.

Käesolev arengukava on haldusreformi protsessis ühinemise korral aluseks uue omavalitsuse arengukavale ja ühinemislepingule ning mitteühinemise korral rakendatav omavalitsuste omavahelise koostöö ja ühisprojektide arendamiseks.

5. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Otepää, Palupera ja Valgjärve valla ühine arengukava lähtetekst, 2001 Geomedia OÜ

2. Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava aastani 2015 Palupera Vallavolikogu määrus nr.1-1/05/10 (15.06.2005)

3. Palupera valla üldplaneering Palupera VVKm KO 1999, 12, 177

4. Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem

1997, AS MASP

5.Palupera valla põhimäärus.

LISA 1 Palupera vallas käimasolevad projektid, valla traditsioonilised sündmused

PALUPERA VALLA TRADITSIOONID VÕI SÜNDMUSED, MIS ON SEOTUD MINGIL MOEL AASTAID PALUPERA VALLAGA

1.Hellenurme võrkpalli karikamängud

2.Mälumänguturniir Palupera valla karikale

3.Leigo järvemuusikakontserdid, järveteater

4.Palupera kooli kokkutulekud

5.Valla eelarvest finantseeritav emadepäevaeelne koristuspäev

6.Jaanipäeva tähistamised Paluperas, Nõunis ja Neerutis

7.Võrkpalliturniir Põrsas Cup

8.Nõuni Triatlon

9.Eesti Meistrivõistlused Vibulaskmises. Mardinoole turniir

10.Tartu Maratoni neliküritus

11.Jalgpalliturniir Palupera Cup.

PROJEKTID, MILLES PALUPERA VALD OSALES AASTAL 2006 JA MILLES OSALETAKSE AASTAL 2007

Projekt „Elva puhkepiirkonna tuntuse parandamine ja külastatavuse suurendamine”

Toetuse saaja – Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Palupera valla roll – osaletakse projekti partnerina.

Toetaja Phare CBC 2003 Piiriületava koostööprogrammi väikeprojektide fond, kes toetas projekti (kogumaksumus 891 000 krooni ) 711 000 krooniga.

Eesmärk on puhkepiirkonna külastatavusuuringu läbiviimine, piirkonda tutvustava trükise loomine, interaktiivse mängu ja postkaarti koostamine. Projekti tegevuste raames toimuvad ka retkejuhtide koolitused ning 40 tasuta matka piirkonna lasteaedadele ja koolidele, kus kaetakse nii retkejuhi kui ka transpordikulud.

Palupera valla osa – külastatavusuuringus osalevad ka Hellenurme-Palupera piirkond oma mõisakompleksidega. Trükises on ka Palupera valda tutvustav osa ja 500 trükist saame ka meie.

Teised projekti partnerid – Soome Perniö vald, Läti Vidzeme Turismiassotsiatsioon, Elva linn, Koguta vald, Nõo vald ja Rõngu vald.

Projekti lõpp – august 2006.

Projekt „Palupera valla eakate aktiivse ühiskondliku tegevuse laiendamine”

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja – EV Sotsiaalministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu.

Toetus – EV siseriiklik toetus hasartmängumaksust laekuvast tulust. Nõukogu otsusega nr.214 (19.12.2005) eraldati Palupera valla eakate ühiskondliku tegevuse laiendamiseks (kangakudumis-koolitus, eakate päeva läbiviimine, jõulupäeva läbiviimine, õppereis Saaremaale) 28100 krooni.

Projekti lõpp – 31. jaanuar 2007.

Projekt „Lustimäe looduskaitseala korrastamine”

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti reg.nr. 75.

Toetus - EV siseriiklik toetus Keskkonnaprogrammi Looduskaitse alamprogrammist. Komisjoni otsusega 28.02.2006 eraldati Lustimäe looduskaitseala korrastustöödele, jätkuprojektina (teeviidad, infostendid, köisrada, jalgratta statiiv, heakorratööd) 87 869 krooni.

Projekti lõpp – 30. juuni 2006.

Projekt „Nõuni kultuurimaja renoveerimine”

Toetuse saaja – Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja – EV Siseministeerium, hasartmängumaksust toetuse andmise komisjon. Projekti reg.nr. EU23245.

Toetus – EV siseriiklik toetus hasartmängumaksust regionaalsetele investeeringutele. Siseministri käskkirjaga nr. 96 (03.03.2006) eraldati Nõuni kultuurimaja renoveerimistöödele (uste, akende vahetus; siseruumide remonttööd) 334 188 krooni.

Projekti lõpp – 30.august 2006.

Projekt „Hellenurme mõisakompleksiga seotud ajaloolise- ja kultuuriloolise pärandi eksponeerimine, atraktiivsuse tõstmine”

Toetuse saaja – Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, juhatus.

Toetus – Riikliku Arengukava meede 4.6 „Kohalik sotsiaal-majanduslik areng” alameetme 4.6.2 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” EV siseriiklik tugimeede - Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programm. EAS juhatuse otsusega 09.03.2006 toetati projekti 500 000 krooniga.

Eesmärk – Hellenurme mõisapargi renoveerimine, Middendorffide infotoa kollektsiooni loomine.

Projekti lõpp – 30.september 2006.

Projekt „Hellenurme paisjärve tervendamine”

Toetuse saaja – Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija .

Toetaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF).

Toetus – vastab Riikliku arengukava meetme 4.2 “Keskkonna-infrastruktuuri arendamine” raames toetuse andmise tingimustele. 5.augustil 2006 kinnitas keskkonnaminister oma käskkirjaga meetme juhtkomisjoni ettepanekul projekti rahastamise 3 426 997 krooniga.

Eesmärk - 5,5 ha suuruse avalikult kasutatava Hellenurme paisjärve seisundi tervendamine ja veekogu seisundit mõjutava sette likvideerimine. Toetust kasutatakse paisjärve puhastamiseks, kaldavööndi korrastamiseks, sellest tulenavalt paisjärve ökoseisundi parandamiseks, järve kasutusvõimaluste avardamiseks, suurvee ohutu läbilaskmise tagamiseks aga samuti paisjärve suubuva jõesängi ja ojade ja nende kallaste korrastamiseks. Saneerimistööde tööprojekt on olemas. Settekihi tüsedus jõe sissevoolul on praegu 1,2-1,5 m, keskosas 0,8-1,2 m, väljavoolul 0,5-0,7 m. Hellenurme paisjärvel on oluline roll Elva jõe vee kvaliteedi tagamisel.

Hellenurme paisjärve tervendamisega seotud tegevused võib jaotada kolme rakendusjärku:

kõigepealt viiakse läbi paisjärve tervendamise eeltööd, kus töövõtjate leidmiseks viiakse läbi hanked, mille järgselt sõlmitakse lepingud (oktoober – detsember 2006). Jaanuar-veebruar 2007 taotletakse võsa ja puude raieluba ning vee erikasutusluba
ettevalmistustööde (aprill-mai 2007) raames puhastatakse terve projektiala (5 ha) võsast ning valmistatakse ette edasisteks tegevusteks (kaevetööde märkimine, ajutiste väljaveoteede rajamine, masinate objektile toomine)
ehitustööde (juuni-oktoober 2007) käigus süvendatakse aga kogu objekt (5,5 ha).

Kõik need tegevused teenivad ühte eesmärki - eemaldada kogu settemuda (38 tuh.m³), teha mõningane paisjärve sängi süvendamine aluspinnasesse (25 tuh.m³, osaliselt kallaste ääres, osaliselt üle kogu põhja). Väljakaevatavad setted paigaldatakse kaldaalale. Pinnase paigutamise alad ja planeeritud paigustuskõrgused erinevate rajamisjärkude korral on projektlahenduse joonistel. Ehitustööde käigus kaevatakse ka settebassein-puhastuslodu paisjärve ja sellesse suubuva läbivooluoja vahele, rekonstrueeritakse üks truup ja kolm oja suuet. Ehitustööde hulka kuulub ka kalda-alade korrastamine, järve aeglane veest tühjendamine ja uuesti täitmine. Ehitustööde teostamise järgselt suureneb paisjärve keskmine sügavus 1,1 m võrra, s.o. 2,45 meetrini. Projekti tegevuste järgselt suureneb normaalpaisutusaegne veemaht 70 tuh.m³-lt ca 135 tuh.m³-le, ehk ligi 2 korda.

Jätkusuutlikkus:

1)edasiselt tagada ja jälgida, et paisjärve normaalpaisutustase ei langeks allapoole 74.00, sest see soodustab kaldaalade kinni kasvamist

2)vajadusel vähendada veetaimestikku mehhaanilise eemaldamisega

3)paisehitisel tagada sissevoolava vee lühike viibeaeg järves, sest aeglustunud vool ja seisev vesi soodustavad hõljumi settimist.

4)Elva jõge ja Hellenurme paisjärve kaitsevad selle avalikust kasutusest ja Looduskaitseseadusest tulenevad piirangud ja -vööndid. Kaldal asuvate kinnisasjade omanikud peavad hoidma veekogu kaldad puhtana, hooldama kallasrada jooksvalt ja tagama kallasrajale vaba juurdepääsu

5)hoida kontrolli all ja likvideerida võimalikud reostajad.

Projekti partnerid – OÜ „Palu-Teenus”, MTÜ „Hellenurme Mõis”, pr. Mae Juske ja pr. Linda Järvet.

Projekti lõpp – 30. november 2007.a.

Projekt „Palupera valla eakate aktiivse ühiskondliku tegevuse jätkamine”
Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.
Toetaja – EV Sotsiaalministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu.
Toetus – EV siseriiklik toetus hasartmängumaksust laekuvast tulust. Nõukogu otsusega nr.257 (20.11.2006) eraldati Palupera valla eakate ühiskondliku tegevuse laiendamiseks (lapitehnika ja aiakaunistuste valmistamise kursus, koolituspäev ravimtaimede kogumisest ja toimest, emadepäeva tähistamine, eakate päeva tähistamine, jõulupäeva läbiviimine, õppereis Hiiumaale) 36 140 krooni.
Projekti lõpp – 31. jaanuar 2008.

Projekt ”Loodusteadlane Al.Th. von Middendorff ja Hellenurme mõis – teadvusta oma suurkujusid”

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.
Toetaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti reg.nr. 542.

Toetus - EV siseriiklik toetus Keskkonnateadlikkuse maakondlikust alamprogrammist. Komisjoni otsusega 27.10.2006 eraldati Hellenurme infotoas akadeemik Middendorffiga seotud kollektsiooni uuendamiseks, eksponeerimiseks, mõisapargi puude liigilisuse määramiseks, seisundi hindamiseks ja märgistamiseks ning infopäeva läbiviimiseks 18 991 krooni.

Projekti lõpp – mai 2007.

Projekt „Hellenurme kandi ajaloopärandi väärtustamine läbi infotoa“

Toetuse saaja – MTÜ „Avatud Hellenurme Noortekeskus“, põhitaotlejana.

Palupera valla roll – osaletakse projekti partnerina, kaasfinantseerijana.

Toetaja – Kohaliku Omaalgatuse programm.

Toetus – EV siseriiklik toetus. Komisjoni otsusega eraldati akadeemik Middendorffiga seotud infopäeva läbiviimist, teemanäituse ettevalmistust ja koristustalgute korraldamist 3663 krooniga.

Projekti lõpp – mai 2007.

Projekt „Hellenurme mõisapargi rekonstrueerimine”

Toetuse saaja - Palupera Vallavalitsus, põhitaotleja, kaasfinantseerija.

Toetaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti reg.nr. 14.

Toetus - EV siseriiklik toetus Keskkonnaprogrammi Looduskaitse alamprogrammist. Komisjoni otsusega 16.08.2006 eraldati Hellenurme mõisapargis jalgteede valgustuse paigaldamiseks 140 000 krooni.

Projekti lõpp – juuni 2007.

Sügis 2006 - Hellenurmes avati Lõuna-Eesti Hooldekeskuse II elukorpus.

Aastaringselt osaleti Tartu Maratoni ürituste läbiviimisel, sest kõikide ürituste ajal on kontrollpunktid ka meie valla territooriumil.

Aastaringselt osaleti Vapramäe- Vellavere- Vitipalu SA töös ja üritustel (heakorratööd, koolitused jms.) .

Traditsioone jätkatakse ka edaspidi.

LISA 2 Palupera valla ajaloo, arheoloogia ja arhitektuurimälestised

PALUPERA VALLA MUINSUSKAITSEALUSED OBJEKTID

Ajaloomälestised

Jrk.nr.	Reg.nr.	Nimetus	Aadress
1		Mälestuskivi 05.07.41 rongiõnnetuse kohas	Palupera rdt.jaamast 3 km Puka poole rdt. ääres
2	4571	Karikas, 19/20 saj. (messing, hõbetatud)	Palupera EEKB palvemaja
3	4474	Vabadussõjas hukkunute ühishaud (mõisapargis)	Palupera küla
4	4475	Hellenurme mõisa kalmistu	Hellenurme küla

Arheoloogiamälestised

Jrk.nr.	Reg.nr.	Nimetus	Aadress
1		Kivikalme ja maa-alune kalmistu “Lüllemägi”, 13-18.saj. – üks Rõngu kihelkonna arvatav keskusekoht.	Atra küla
2	13112	Asulakoht, II aastatuhat	Räbi küla, end. Elva küla
3	13113	Maa-alune kalmistu “Kabelimägi”, II at	Räbi küla
4	13114	Kivikalme “Pihlusaar”, I at.	Räbi küla
5	13101	Asulakoht , II aastatuhat	Lutike küla
6	13102	Maa-alune kalmistu "Kabelimägi" , kivikalme, I at-18.saj.	Lutike küla
7	13103	Asulakoht , II at.	Neeruti küla, Kuusiku talu
8	13104	Maa-alune kalmistu "Jaanimägi", 13-18.saj.	Neeruti küla, Tiigi talu
9	13105	Asulakoht , I at lõpp – II at	Nõuni küla, Kassioti talu
10	13106	Maa-alune kalmistu "Kitka kalmemägi" , 13-18.saj.	Nõuni küla, Kassioti talu
11	13107	Asulakoht , II at.	Päidla küla, Päidla talu
12	13108	Asulakoht	Päidla küla
13	13109	Asulakoht	Päidla küla
14	13110	Maa-alune kalmistu "Kalmemägi" , 13-18.saj.	Päidla küla, end Päidla asundus
15	13111	Maa-alune kalmistu "Kalmemägi", 13-18.saj.	Päidla küla, Laane talu

Arhitektuurimälestised

Jrk.nr.	Reg.nr.	Nimetus	Aadress
1		Hellenurme villaveski varemed	Hellenurme küla
2		Palu veskihooned	Miti küla
3		Lustimägi	Mäelooga küla
4	23147	Hellenurme mõisa peahoone , 19.saj.	Hellenurme küla
5	23148	Hellenurme mõisa park ja allee	Hellenurme küla
6	23149	Hellenurme mõisa piirdemüürid	Hellenurme küla
7	23150	Hellenurme mõisa käsiait	Hellenurme küla
8	23151	Hellenurme mõisa piimaköök	Hellenurme küla
9	23152	Hellenurme mõisa tall	Hellenurme küla
10	23153	Hellenurme mõisa tõllakuur	Hellenurme küla
11	23154	Hellenurme mõisa moonakatemaja	Hellenurme küla
12	23155	Hellenurme mõisa vesiveski	Hellenurme küla
13	23156	Hellenurme mõisa saeveski	Hellenurme küla
14	23157	Hellenurme mõisa kuur-kelder	Hellenurme küla
15	23158	Hellenurme mõisa magasiait	Hellenurme küla
16	23159	Hellenurme mõisa kabel , 19. saj.	Hellenurme küla
17	23160	Palupera mõisa peahoone , 18.saj.	Palupera küla
18	23161	Palupera mõisa park	Palupera küla
19	23162	Palupera mõisa ait	Palupera küla
20	23163	Palupera mõisa viinavabrik	Palupera küla
21	23164	Palupera mõisa linnumaja	Palupera küla
22	23165	Palupera mõisa ait-kuivati	Palupera küla
23	23166	Käpa-Müürsepa talu rehielamu	Urmi küla
24	23167	Käpa-Müürsepa talu ait	Urmi küla

LISA 3 Palupera valla asutused, ettevõtted, ühingud, seltsingud, ettevõtjad

NIMI	REG.NR.	TEGUTSEMISE AADRESS
Palupera vallavalitsus	75007586	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Palupera põhikool	75007592	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
Hellenurme külaraamatukogu	75007646	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Hellenurme maakultuurimaja	75007623	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Nõuni külaraamatukogu	75007630	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Nõuni maakultuurimaja	75007617	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
OÜ HELDE PM TOOTMINE	10983676	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
PÄIDLA, OÜ	10299394	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Estonian Log Houses OÜ	10913641	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
OÜ VEVASI	10608702	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
HIIESALU, OÜ	10252524	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
OÜ NÕUNI PUIT	10440131	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
OÜ AGRIMIX	11287737	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Alion Est PL OÜ	11005331	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Benedictus Grupp OÜ	11263352	Astuvere Palupera vald 67502 Valga maakond
Best Music OÜ	11045493	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Danila Plekitööd OÜ	11263004	Pastaku Palupera vald 67502 Valga maakond
Düün OÜ, lik.	10389499	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
Eda Transport OÜ	11139089	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Eesti-West OÜ	11286324	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
ELH Palkehituse OÜ	11171354	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Heizung OÜ	11174252	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Keer Investment OÜ	11316217	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Kerf-Interior OÜ	11316166	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Kirmatsi OÜ (SINA Kodumajutus)	10929033	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
MTÜ Leigo Kontserdid	80229550	Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
Leigo Turism OÜ	10881958	Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
Lutike Laast OÜ	11005029	Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
Lõuna-Eesti Hooldekeskus OÜ	11230884	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Marvald OÜ	11105819	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
OÜ Fennomar (Palu-Veski Külalistemaja)	10621938	Miti Palupera vald 67502 Valga maakond

OÜ PALUPERA-AGRO	10252274	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
OÜ NÕUNI TAIMEKASVATUS	10151160	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Tasemix OÜ	10667917	Nõuni Palupera vald 67501Valga maakond
LEIGO TALU	10125300	Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE ANDRUS KULASALU TALU (Kullipesa Puhkemaja)	10323052	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Nurmus Grupp OÜ	10884939	Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
MTÜ Hellenurme Mõis	80112150	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
OÜ PALU- TEENUS	10352579	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Ratalis OÜ	10945457	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Moiraks OÜ	11044934	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
Nõuni Autoremont OÜ	11204852	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Pedajas Forest OÜ	11042935	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Piimatootmise Juhtimine OÜ	11076420	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Pinnasetööde OÜ	11211444	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Radafor OÜ	11074875	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
Rajamoor OÜ	11229668	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
Remonter OÜ	11135855	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Tanesto OÜ	11174097	Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
Valme Investeeringud OÜ	11077840	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
MTÜ Wiirus	80155484	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus	80124839	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
MTÜ Eesti Veskivaramu	80194797	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
Hellenurme Maaparandusühistu	80120190	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
KÜ Populus	80055162	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
KÜ Nõuni-3	80012520	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
MTÜ P-RÜHM	80055475	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
MTÜ Nõuni Maanaiste Selts	80006583	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
MTÜ Hellenurme Maanaiste Selts	80037098	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
MTÜ Tantsuklubi Mathilde	80155314	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
EEK ja Baptistide Koguduse Liidu Hellenurme kogudus	80205288	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
MTÜ Nõuni Loodushoiu- ja Jahindusselts	80194780	Räbi küla Palupera vald 67501 Valga maakond
MTÜ Nõuni Loodus- ja Arenduskeskus	80229886	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
MTÜ Päidla Rüütlimõis	80224216	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
Neeruti külaselts		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
Nõuni külaseltsing		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Kalev Lõhmus	10437175	Miti Palupera vald 67502 Valga maakond
MERILO GRUPP, OÜ	10241644	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
OÜ HIIESALU GRUPP	10597849	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
Agera OÜ	10696876	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond

HELLENURME VESKI, OÜ	10599558	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
ETÜ Nõuni ja Hellenurme kpl.-sed	10023216	Nõuni, Hellenurme 67502, 67501 Valga maakond
AS Eesti Post Hellenurme ja Nõuni postkontor	10328799	Hellenurme, Nõuni Palupera vald 67502, 67501 Valga maakond
FIE Heino Komlevi Vahemetsa talu	10511753	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
OÜ Vahemetsa Puit	10735665	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Siim Jänes	MA 1195	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Andrus Pastak	10851325	Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Jaanus Juhkam	MA 2781	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Ermo Kruuse Põrgumäe talu	10599676	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Vahto Sikk	MA 2142	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Valdeko VÄRVA KÄO talu	10050944	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Meelis Värva	10735671	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE ANTI KULASALU MÄRDI TALU	10209310	Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE ALALOOGA TALU	10289020	Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE LILLE LINDMÄE ALALOOGA TALU	10766720	Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Johannes Värva Kruusamäe talu	10698705	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Aun Harri	MA 994	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Ilves Enn	MA 1515	Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Kruusa Arno	MA 959	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Kukk Tõnu	MA 3295	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Juhan Raudsepp	MA1148	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Heldur Kurig	MA 1012	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Priit Loide	MA 2478	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Elmo Sauli talu	10191403	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Kaido Lokk	MA 1931	Astuvere Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Lembit Viks	10299879	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Karli Pastak	MA 3221	Pastaku Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Rudolf Raudsepp	MA 1789	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Jaan Reidolf	MA 1209	Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Tõnu Riivik	MA 655	Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Kalmer Salundi	10942298	Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Kaido Sikk	MA 2222	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
TAIVI RAUDSEPP RAHVARÕIVAD	10192897	Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Raivo Pauskar		Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Aarna Andero		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Enn Grünberg		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Harri Heitur		Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Robert Helimets		Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Valdis Illak		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Oliivia Juhkam		Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Laine Jaani		Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Mae Juske		Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Ain Kaugesalu		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Hele-Mall Keerman		Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Aili Keldo Anni talu		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Anne Kirk		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Ilmar Kits		Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Mai Kleiman		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Terje Korss		Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Tiia Kroonberg		Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Rein Kruus		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Alan Kruusa		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Malle Kruusa		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Arne Kruuse		Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Kille Kruuse-Heiling		Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Vaike Leesik		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Ludmila Levina		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Alar Liivamägi		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Silver Liivamägi		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Aino-Marie Lillemaa		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Ülo Lubi		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Kalju Lõhmus		Atra Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Liia Lõhmus		Miti Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Andri Maide		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Marek Merilo		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Nikolai Metslind		Päidla Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Ander Miisna		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Raido Muru		Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Valve Mägi		Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Margo Narits		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Malle Pentsa		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Marek Pentsa		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Ave Pettai		Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Pille Plinte		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Klarissa Puusaag		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Riho Randla		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Andres Rattasepp		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Riho Reim		Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Valdek Rõskin		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Ilvar Sarapson		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Teet Saul		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Viivi Sikk		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Triin Sild		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Endel Sillaste		Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Ene Sillaste		Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Silver Sillaste		Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Vambola Sipelgas		Mäelooga Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Aivar Smit		Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Sulev Talvik		Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Kaarel Tamm		Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Olev Tamm		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Taavet Tamm		Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Tõnu Tamm		Lutike Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Merike Terve		Hellenurme Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Tõnu Tiisler		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Laine Toots		Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Eevy Trees		Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Aet Treial		Palupera Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Jaan Uibo		Miti Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Ester Uustalu		Urmi Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Mati Vedder		Miti Palupera vald 67502 Valga maakond
FIE Ilmar Viks		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Silja Viks		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Vaike Viks		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Valdeko Viks		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Mall Värva		Nõuni Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Margus Värva		Räbi Palupera vald 67501 Valga maakond
FIE Tarmo Märss		Neeruti Palupera vald 67501 Valga maakond

LISA 4 Statistikat Palupera vallast (rahvastik, õpilased)

Palupera valla rahvaarv 2001, 2003 ja 01.10.2006.a.

Sugu 2001 2003 01.10.2006.a

Mehed 590 570 598

Naised 611 605 598

Kokku 1201 1175 1196

Palupera valla loomulik iive aastatel 2004 - 01.10.2006.a.

2004 2005 01.10.2006.a.

Sünnid 11 11 9

Surmad 12 20 10

Kokku -1 -9 -1

Palupera valla rahvastiku vanusrühmad aastal 2006

Rühm 0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-84 85+ Kokku

Sugu

Mehed 64 90 91 80 95 65 63 34 11 5 598

Naised 68 94 59 77 70 61 58 69 25 17 598

Kokku 132 184 150 157 165 126 121 103 36 22 1196

Palupera valla rahvastikurühmade osakaal elanikkonnast 2006 andmetel

Tööeast nooremad(in%) Tööealised(in%) Tööeast vanemad(in%) Kokku

288 / 24 702 / 59 206 / 17 1196

Palupera vallas koolide õpilaste arvu prognoos kuni aastani 2010

Kooliminejaid 2007 I klassi tulevate õpilaste arvu prognoos

2008 2009 2010 2011 2012 2013

13 14 12 16 13 17 9

LISA 5 Palupera valla eelarved 2003-2005

Eelarve täitmine tuh.kroonides	2003	%tuludest	2004	%tuludest	2005	%tuludest
TULUD
s.h.tulumaks füüs.isikutelt	1268	13	2330	23	2936	26
s.h.maamaks	595	6	580	6	585	5
Maksud kokku	1864	19	0	0	0	0
Riigilõiv	0	0	82	1	52	0
Segatulud	30	0	58	1	137	1
Tulu varadelt	803	8	3	0	315	3
Finantstulud	833	9	0	0	0	0
Laekumine maj. tegevusest	29	0	24	0	39	0
Muud tulud	0	0	627	6	369	3
OMATULUD KOKKU	2726	28	0	0	0	0
Kulude katteks suunatud jäägid	0	0	0	0	0	0
Arvlemised ja ülekanded kokku	60	1	0	0	0	0
Eraldised vallaeelarvele kokku	6409	67	0	0	0	0
Vabariigi Valitsuse reserv	0	0	74	1	68	1
Riigikogu	0	0	0	0	0	0
Haridusministeerium	1136	12	0	0	0	0
Kaitseministeerium	1	0	0	0	0	0
Keskkonnaministeerium	712	7	0	0	0	0
Kultuuriministeerium	0	0	0	0	7	0
Majandusministeerium	0	0	221	2	335	3
Põllumajandusministeerium	8	0	3	0	691	6
Rahandusministeerium	4216	44	3706	37	6314	55
Siseministeerium	0	0	0	0	0	0
Sotsiaalministeerium	0	0	400	4	0	0
Teede-ja sideministeerium	336	4	0	0	0	0
Toetused teistelt	0	0	893	9	588	5
Arvlemised, ülekanded, laekumised kokku	9595	100	0	0	0	0
Laenud kokku	300	4	1000	10	1000	9
ÜLDSE TULUD	9595	100	10001	100	11436	100
KULUD
Üldvalitsemine	846	9	874	9	1137	10
Riigi ja korrakaitse	4	0	5	0	5	0
Haridus ja teadus	5728	60	5200	52	6545	57
Kultuur ja kunst	618	6	794	8	776	7
Sport ja puhkus	20	0	45	0	62	1
Tervishoid	0	0	0	0	0	0
Sotsiaalhoolekanne	791	8	1265	13	1210	11
Majandus	1588	17	1818	18	1274	11
Reservfond	0	0	0	0	0	0
KULUD KOKKU	9595	100	10001	100	11009	96
Arvlemised ja ülekanded		0	0	0	0	0
Tulude ülekaal kuludest		0	0	0	427	4

LISA 6 Palupera valla investeeringud aastatel 2003-2005

Investeeringud tuh. kroonides
Investeeringud tuh. kroonides	2003	2004	2005
Sellest: üldvalitsemine	0	0	0
Riigi- ja korrakaitse	0	25	0
Haridus ja teadus	1930	979	1371
Sport ja puhkus	0	101	98
Tervishoid	0	0	0
Sotsiaalhoolekanne	0	0	0
Majandus	0	969	541
Investeeringud kokku	1930	2074	2010
Tagastatud laen intressidega	193	26	25
s.h. intressid	75	26	25
Laene võetud	0	0	0
Laenujääk aasta lõpu seisuga	0	1000	0

1.3 Palupera valla arengueeldused

1.4 Palupera valla ja teiste omavalitsuste vastastikused huvid piirkonnas

LISA 2 Palupera valla ajaloo, arheoloogia ja arhitektuurimälestised

LISA 3 Palupera valla asutused, ettevõtted, ühingud, seltsingud, ettevõtjad

Palupera valla rahvaarv 2001, 2003 ja 01.10.2006.a.

Eelarve täitmine tuh.kroonides